Varangu mõis (Haljala)
Varangu mõis (saksa keeles Wrangelshof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.[1]
Ajalugu muuda
Mõis rajati 1652. aastal.[2] Mõis oli pikka aega selle rajanud Wrangellide perekonna käes, hiljem Ungern-Sternbergide perekonna käes.
1855. aastal läks mõis Magnus Georg von Luederi kätte, ja tema viimane omanik enne võõrandamist oli Alexander von Lueder.[3] Kirjandusteadlase Helmi Aspeli suvel 1931 kogutud suulistes lugudes Haljala kihelkonnast kirjeldatakse nii vanemat kui ka nooremat mõisaomanikku von Luederit karmi ja õela mehena, kes mitmel juhul talurahvast relvadega ähvardas.[4]
Nõukogude ajal kuulus mõis Õitsengu kolhoosile.
Mõisahooned muuda
Mõisa peahoone on 1918. aastal toimunud tulekahju tagajärjel varemetes. Säilinud on 19. sajandil ehitatud kivist kahekorruseline valitsejamaja, ait, tallid, karjalaut, viinavabrik, sepikoda, kuivati. Mõisaansamblisse kuulub ka väikese pargi keskel asuv 1895. aastal ehitatud kivist kabel.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016)
- ↑ Varangu mõis (Haljala) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 15 mai 2021)
- ↑ 3,0 3,1 "Varangu mõis. Inventariseerimine". Kultuurimälestiste riiklik register. 18. aprill 1977. Vaadatud 15. mail 2021.
- ↑ Aspel, Helmi (2004). "Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel". Ell Vahtramäe (toim). Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast. Tartu: Haldjas.folklore.ee (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond). ISBN 9949418364.
Välislingid muuda
- Varangu mõis (Haljala) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Varangu mõis (Haljala khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis