Varangu mõis (Haljala)
Varangu mõis (saksa keeles Wrangelshof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.[1]
AjaluguRedigeeri
Mõis rajati 1652.[2] Mõis oli pikka aega tema rajanud Wrangellide perekonna käes, hiljem Ungern-Sternbergide perekonna käes. Aastal 1855 läks mõis Magnus Georg von Luederi kätte, ja tema viimane omanik oli Alexander von Lueder.[3] Kirjandusteadlane Helmi Aspeli suvel 1931 kogutud suulistes lugudes Haljala kihelkonnast kirjeldatakse nii vanemat kui nooremat mõisaomanik von Luederit karmina ja õelana kes mitmel juhul talurahvast relvadega ähvardas.[4]
Nõukogude ajal kuulus mõis Õitsengu kolhoosile.
MõisahoonedRedigeeri
Mõisa peahoone on aastal 1918 toimunud tulekahju tagajärjel varemetes. Säilinud on 19. sajandil ehitatud kivist kahekordne valitsejamaja, ait, tallid, karjalaut, viinavabrik, sepikoda, kuivati. Mõisakomplekti kuulub ka väikese pargi keskel asuv 1895 ehitatud kivine kabel.[3]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016)
- ↑ Varangu mõis (Haljala) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 15 mai 2021)
- ↑ 3,0 3,1 "Varangu mõis. Inventariseerimine". Kultuurimälestiste riiklik register. 18. aprill 1977. Vaadatud 15. mail 2021.
- ↑ Aspel, Helmi (2004). "Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel". Ell Vahtramäe (toim). Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast. Tartu: Haldjas.folklore.ee (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond). ISBN 9949418364.
VälislingidRedigeeri
- Varangu mõis (Haljala) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris