Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist.
Ungern-Sternbergid olid kantud Eestimaa rüütelkonna (1746), Liivimaa rüütelkonna (1747), Kuramaa rüütelkonna (1841 ja 1882) ja Saaremaa Rüütelkonna (1851) matriklisse.
Saksa-Rooma keiser Ferdinand I andis 7. veebruaril 1534 Georg von Ungernile (Schloß Pürkel) Püha Rooma riigi päritava vabahärratiitli.
Rootsi kuninganna Kristiina kinnitas 27. oktoobril 1653 Pürksi mõisniku Wolmar (surnud 1677), Ungru ja Erastvere mõisniku Otto (1627–1666) ja Kiideva mõisniku Reinhold von Ungern-Sternbergide vabahärratiitlit ning nad immatrikuleeriti 1660 vabahärrasuguvõsana nr 54 Rootsi rüütelkonda.[1]
Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865 Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel.
1874. aastal anti Suuremõisa mõisnikule ja Johanniitide ordu rüütlile Ewald von Ungern-Sternbergile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, Elistvere ja Alatskivi mõisnikule ning maanõunikule krahv Reinhold Andreas von Stackelbergile (1797–1869) kuulunud krahvitiitel.
MõisadRedigeeri
Ungernite üheks vanemaks valduseks Vana-Liivimaal oli Zemgales Ogre jõe lähedal Madliena kihelkonna (Kirchspiel Sissegal) aladel asunud ja hiljem abielu kaudu Aderkase aadlisuguvõsa järgi uue nime saanud Aderkaši mõis (saksa Fistehl, Fistehlen) koos Cīruļi (Swirgellen, Swirgekaln) mõisaga.[2]
Perekonnale kuulusid Eestimaa alal eri aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Varangu (Wrangelshof).
Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt Liivimaa alal.
Suguvõsa liikmeidRedigeeri
- Aleksandr Vasiljevitš von Ungern-Sternberg (1877–1921), Venemaa sõjaväelane
- Alexander von Ungern-Sternberg (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik
- Christian Renatus von Ungern-Sternbergi, Paslepa mõisnik
- Claus von Ungern (surnud 1577), Taani kuninga Frederik II esindajana Saaremaa asehaldur 1574–1576
- Constantin August von Ungern-Sternberg (1813–1889), Rüütli- ja Toomkooli kuraator, Anija ja Alavere mõisnik
- Erich von Ungern-Sternberg (1910–1989; fi), Soome arhitekt
- Georg von Ungern, Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik
- Gustav Adolf von Ungern-Sternberg (sünd. 1760; lv), Venemaa kindralmajor ja vabamüürlane
- Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg (1773–1800), Venemaa sõjaväelane (kapten)
- Gustav Jakob Friedrich von Ungern-Sternberg (1771–1844), baltisaksa luuletaja ja näitekirjanik
- Johann Wilhelm von Ungern-Sternberg (1726–1793; lv), baltisaksa poliitik, vabamüürlane ja mõisnik Vidzemes
- Parun Karl von Ungern-Sternberg (1730–1797), Venemaa jalaväekindral, kindraladjutant, Peterburi kuberner 1774–1779 (Карл Карлович Унгерн-Штернберг)
- Karl Fabian von Ungern-Sternberg (sünd. 1762; lv), Venemaa sõjaväelane, poliitik ja vabamüürlane
- Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg (1773–1830), baltisaksa maalikunstnik
- Magdalene von Ungern-Sternberg (1777–1840)
- Mattias Alexander von Ungern-Sternberg (1689–1763; sv), Rootsi kindralfeldmarssal ja poliitik
- Nils Alexander von Ungern-Sternberg (surn. 1721), Rootsi kindralmajor
- Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg (1752–1832; lv), baltisaksa poliitik ja vabamüürlane
- Woldemar Johann von Ungern-Sternberg (1753–1796; lv), Venemaa sõjaväelane ja vabamüürlane
- Wolmar von Ungern-Sternberg (surn. 1667), Riia asehaldur
- Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg (1714–1787), Ungru, Erastvere, Kooraste ja Kuuste mõisnik
- Otto von Ungern-Sternberg (30. oktoober 1627 Linde – 7 märts 1666 Weissenfeld), Rootsi sõjaväe ohvitser, abielus Helena Zoege von Manteuffeliga (14. september 1640 – 10. märts 1690, Linde, Liivimaa)
- Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713), Eestimaa Rüütelkonna peamees, maanõunik, abielus Auguste Sophie von der Pahlen (1689–1747)
- Magnus Reinhold von Ungern-Sternberg, Rootsi sõjaväe major
- Fabian Wilhelm von Ungern-Sternberg (1690–1710)
- Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg (1714–1787), Ungru, Erastvere, Kooraste ja Vana-Kuuste mõisnik, abielus Christina Sophia von Roseniga (1719–1797)
- Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811, Tobolsk
- Sophie Julie von Ungern-Sternberg (sündinud von Wahl, 1824–1917)
- Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713), Eestimaa Rüütelkonna peamees, maanõunik, abielus Auguste Sophie von der Pahlen (1689–1747)
Ungru-Erastvere liinRedigeeri
- Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1738–1807), Erastvere, Kooraste ja Kuuste mõisa omanik
- Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg (1763–1825), Ungru, Putkaste, Purdi ja Tilsi mõisa omanik
- Alexander Peter von Ungern-Sternberg (1806–1868), kirjanik ja kunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan
- Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg (1773–1830)
- Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1806–1874), Karste, Jõksi, Kooraste ja Kaagvere (Kanepi khk) mõisa omanik
- .
- Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg (1868–1919), Kooraste ja Kaagvere (Kanepi khk) mõisa omanik
- August Paul (III) Adolph von Ungern-Sternberg (1816–1887), Erastvere, Vana-Piigandi ja Viljandi mõisa omanik, Liivimaa maanõunik
- Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg (1847–1907), Viljandi lossi ja Tusti mõisa omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, Viljandi Pauluse koguduse kiriku eestseisja
- Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg (1900–1945), Eesti ärimees ja lennundusaktivist, H. Ungern-Sternbergi lennukitehase omanik Viljandis[3]
- Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg (1847–1907), Viljandi lossi ja Tusti mõisa omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, Viljandi Pauluse koguduse kiriku eestseisja
- .
- Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1806–1874), Karste, Jõksi, Kooraste ja Kaagvere (Kanepi khk) mõisa omanik
- Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg (1778–1861)
- Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg (1808–1887), baltisaksa õigusteadlane, Tartu ülikooli Vene õiguse eradotsent
- Moritz Rudolf von Ungern-Sternberg (1822–1890), insener
- Otto Wilhelm von Ungern-Sternberg (1823–1867)
- Adriana Wilhelmina (Minna) von Ungern-Sternberg (1825–1909)
- Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg (1763–1825), Ungru, Putkaste, Purdi ja Tilsi mõisa omanik
Purdi liinRedigeeri
- Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg (1797–1868), maanõunik, Eestimaa Konsistooriumi president, Purdi mõisa omanik (Gustav Johann von Stackelbergi pojapoeg)
Võnnu-Suuremõisa liinRedigeeri
- Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811 Tobolsk), „Ungru krahv“. Kuuste, Hiiu-Suuremõisa, Kõrgessaare, Partsi, Putkaste ja Uuemõisa mõisa omanik. (Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi (1714–1787), poeg); abielus paruness Magdalena Charlotte von der Pahleniga
- Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg (1779–1836 Harku), Venemaa sõjalaevastiku kaptenleitnant, Alavere, Hüüru, Harku, Nõva, Undla, Tagavere, Keskvere, Ehna/Faehna/Vääna, Jõesse, Võnnu ja Hiiu-Suuremõisa mõisnik, Hiiu-Kärdla kalevivabriku asutaja ja omanik; abielus Wilhelmine Charlotte von Strandmanni (1785–1813) ja Charlotte Helene Elisabeth von Belowga (1796–1850)
- Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg (1815–1872), Harku, Hüüru, Patsu, Liivi, Alavere, Põlula ja Jõelähtme mõisa omanik, Eestimaa rüütelkonna peamees, majandustegelane, ehitas Lõuna-Venemaal raudteid.
- Adam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg (1819–1847)
- Karl Gustav Andreas von Ungern-Sternberg (1821–1876), Eestimaa rüütelkonna peamees, Võnnu (Läänemaa), Jõesse, Keskvere, Tagavere ja Vidruka mõisa omanik
- Krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824–1899), Tallinna Toompea Ungern-Sternbergi palee omanik; Elistvere ja Mäe mõisa, Hiiu-Suuremõisa, Kärdla, Soonlepa, Vilivalla, Partsi, Ungru, Võnnu, Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, Lauka, Reigi ja Kõpu mõisa omanik; abiellus (1853) krahvinna Adele (Ada) Julie Euphrosinie Marie von Stackelbergiga (1824–1899). Johanniitide ordu rüütel.
- Krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg (1863–1909), Võnnu (Läänemaa), Vilivalla, Suuremõisa, Randvere, Loja, Partsi, Soonlepa ja Kärdla, Kõrgessaare, Ungru ja Asuküla mõisa omanik. Haapsalu linnapea 1898–1902.
- Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg (1877–1934), Võnnu (Läänemaa), Jõesse, Keskvere, Tagavere, Vidruka, Ungru lossi, Elistvere ja Mäe mõisa omanik.
- Krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg (1863–1909), Võnnu (Läänemaa), Vilivalla, Suuremõisa, Randvere, Loja, Partsi, Soonlepa ja Kärdla, Kõrgessaare, Ungru ja Asuküla mõisa omanik. Haapsalu linnapea 1898–1902.
- Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg (1782–1861), Kõrgessaare ja Nõva mõisnik, Venemaa sõjaväelane
- Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg (1779–1836 Harku), Venemaa sõjalaevastiku kaptenleitnant, Alavere, Hüüru, Harku, Nõva, Undla, Tagavere, Keskvere, Ehna/Faehna/Vääna, Jõesse, Võnnu ja Hiiu-Suuremõisa mõisnik, Hiiu-Kärdla kalevivabriku asutaja ja omanik; abielus Wilhelmine Charlotte von Strandmanni (1785–1813) ja Charlotte Helene Elisabeth von Belowga (1796–1850)
Kolu ja Essu liinRedigeeri
- Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisisaadik, Tagavere, Vidruka ja Kolu mõisa omanik. (Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg (1778–1861) poeg)
- Reinhold Ottokar von Ungern-Sternberg (1851–1893), mereväeohvitser
- Arwed Wilhelm Konstatin von Ungern-Sternberg (1855–1935), insener-keemik, Slokase Balti tselluloosivabriku direktor
- Roderich Eugen Georg von Ungern-Sternberg (1885–1965), filosoofiadoktor, kirjanik
- Harald Eugen von Ungern-Sternberg (1858–1922), ohvitser
- Ernst Moritz von Ungern-Sternberg (1860–1944), Essu, Andja mõisa, Kolu mõis ja Tammispea mõisa omanik, jurist, Eesti rüütelkonna vaeslastekohtu liige, aurahukohtunik. Abiellus Julie Therese von Ungern-Sternbergiga, neiuna Dellingshausen
- Roman Eugen Alexander von Ungern-Sternberg (1896–1945)
- Nils Nikolai von Ungern-Sternberg (1899–1940), filosoofiadoktor
Pürksi liinRedigeeri
- Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg (1850–1928), Hiiu-Kärdla kalevivabriku direktor
- Nikolai Robert (Roman) Maximilian von Ungern-Sternberg (1885–1921 Novonikolajevsk), Venemaa sõjaväelane, vene valgekaartlaste juht
ViitedRedigeeri
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 104–105
- ↑ Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1. Riga: E. Frantzen, 1836, lk.71–72
- ↑ Jaanika Kressa, Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud, Kultuur ja Elu 3/2012
KirjandusRedigeeri
- Kaupo järeltulijad elavad. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 4.
- Paul von Ungern-Sternberg. Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215.
- Olev Remsu. Ungern-Sternberg, sõjajumal I ja II, Virgela, 1999
- Olev Remsu. Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg, Loomingu Raamatukogu, 1997
- Olev Remsu. Kas omakasupüüdmatu vabastaja ja jäle maniakk? Postimees, AK, 5. III 2021
VälislingidRedigeeri
- Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930
- Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1935
- Ungern-Sternbergide sugupuu roskildehistorie.dk lehel
- Perekond Ungern-Sternberg Eesti Ajalooarhiivis
- Väinu Rozental. Eesti rikkaimad läbi sajandite. Äripäeva veebiväljaanne, 14. detsember 2007