Ava peamenüü

Carl Schirren

Saksamaa ajaloolane
Carl Christian Gerhard Schirren (1826–1910)

Carl Christian Gerhard Schirren (20. november (vana kalendri järgi 8. november) 182611. detsember (vkj 28. november) 1910) oli Liivimaa ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane.

Schirren oli küll geograafiaalase haridusega, kuid hakkas 1850. aastatel huvituma ajaloost. Esialgu tegeles ta peamiselt arvustuste ning lühiartiklite kirjutamisega, selle kümnendi kaalukamaks tööks oli tema arvustus Taani hindamisraamatu põhjal tehtud töö kohta, milles Schirren avaldas oma seisukohti raamatu sisu kohta tunduvalt laiemalt, kui arvustuse formaat oleks eeldanud (ta kirjutas sisuliselt hindamisraamatust oma uurimuse).

18621864 andis Schirren välja Tartu päevalehte "Dorpater Tagesblatt", samal ajal (1863) sai tast Tartu Ülikooli Vene ajaloo professor ning ta asus üha tõsisemalt ajalooga tegelema.

1860. aastatel huvitus aga Schirren üha enam ka poliitikast, asudes kaitsma baltisakslasi vaikselt hoogu koguva slavofiilsuse ja võimaliku venestuse eest. Tema Liivimaa patrioodi mentaliteet avaldub ka selle aja töödes, kus Schirren rõhutab ajaloo võtmesündmustes osalenud liivimaalaste (Wolter von Plettenberg, Johann Reinhold von Patkul) tähtsust ja positiivsust. Venemaal sai ta tuntuks vastusega slavofiil Juri Samarinile, kes oli rünnanud Balti erikorda. Schirren kaitses oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (aastal 1869) Balti provintsides seni kehtinud õiguslikku korda, viidates Uusikaupunki rahulepinguga Venemaa poolt antud garantiidele. Selle poliitiliselt irriteeriva kirja eest vallandati Schirren Tartu Ülikooli Vene ajaloo professori kohalt ning ta oli sunnitud Venemaalt lahkuma.

Oma ülejäänud elu veetis Schirren Saksamaal, kus tast sai Kieli ülikooli ajalooprofessor, 1878–1879 oli ta ka rektor. Väga mahukaid ajalooteoseid ta ei avaldanud, kuid tegeles mitmete üksikprobleemide uurimisega. Tema põhiliseks huvivaldkonnaks oli Põhjasõda ning sellega seotud sündmused. Seda uurides Schirren leidis näiteks, et Rootsi allakäigus polnud süüdi mitte Karl XII, vaid hoopis tema isa Karl XI, kes teatavasti teostas baltisakslastele jaoks äärmiselt ebameeldiva mõisate reduktsiooni.

Schirreni olulisimateks saavutusteks olid aga tema allikpublikatsioonid ning personaalarhiiv. Publikatsioonidest mahukaim oli aastatel 18611885 välja antud 11-köiteline Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbsständigkeit (viimased 3 köidet pealkirja all Neue Quellen...), mis on koostatud Rootsi ja Taani arhiividest leitud Liivi sõja algusaastaid (1557/15581562) puudutavatest allikatest. See allikatekogu on sisuliselt asendamatuks infoalliaks Liivi sõja uurijate jaoks. Schirreni personaalarhiivis leidub peamiselt Põhjasõjaga seotud materjale, mis samuti omavad väga kõrget teaduslikku väärtust.

TeoseidRedigeeri

  • Zur Geschichte der schwedischen Universität in Livland. Riia, 1853.
  • Der Verfasser der livländischen Reimchronik (vanemast riimkroonikast). Riia, 1855.
  • Beitrag zum Verständniss des Liber Census Daniae : Analyse und Kritik der Schrift Georgs von Brevern : der Liber Census Daniae und die Anfänge der Geschichte Harriens und Wirlands (1219-1244). St. Petersburg: Eggers, 1859 Andmed ESTERis
  • Der Codex Zamoscianus enthaltend Capitel I-XXIII,8 der Origines Livoniae (Henriku Liivimaa kroonikast). Tartu, 1865.
  • Die Capitulationen der livländischen Ritter- und Landschaft und der Stadt Riga vom 4. Juli 1710 nebst deren Confirmationen : nach den Originaldocumenten mit Vorausstellung des Privilegium Sigismundi Augusti und einigen Beilagen. Toimetaja. Tartu, 1865.
  • Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Tartu, 1865 (uuesti välja antud: Hannover-Döhren : Hirschheydt, 1973).
  • Livländische Antwort an Herrn Juri Samarin. Leipzig, 1869.
  • Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit: Aus dem schwedischen Reichsarchive zu Stockholm, NF [I] Bd. 1-8. Koostaja ja toimetaja, aastatel 1871–1885.
  • Neue Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit: Aus dem dänischen Geheimen Archive zu Kopenhagen, NF [II] Bd. 9-11. Koostaja ja toimetaja, aastatel 1888–1892.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri