Karl XII

Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Karl XII
Sünniaeg	27. juuni 1682
Surmaaeg	11. detsember 1718 (36-aastaselt) Haldeni vald
Autogramm

Karli lapsepõlv

Karl XI, Karli isa

Karl XII sündis Rootsi kuningaperre 1682. aasta 17. juuni varahommikul. Tema vanemateks olid Karl XI ja Ulrika Eleonora. Väidetavalt ümbritses tema hälli, mis on ise üks hinnalisemaid reliikviaid Rootsis, hulk märke ja endeid, mis pidid tema suursugust tulevikku ennustama.

Karli noorem õde oli Ulrika Eleonora, kes sai peale tema surma ise kuningannaks. Tema vastu suhtus Karl eriti hästi, kutsudes teda kirjades temale "oma südameks."

Ulrika Eleonora, Karli ema

Karli varajases lapsepõlves mängis tema kasvatamisel suurt rolli tema ema, kes talle õiglust, kombekust ja religioossust õpetas. Sellel ajal sai ilmsiks ka Karli kangekaelsus. Tema ema tegeles ka ise tema õppetundidega ning palkas talle ka parimad õpetajad. Karli esimene õpetaja oli kuninglik nõunik ja krahv Erik Lindschöld ning hiljem Andreas Nordenhielm, keda Karl väga austas.

Karl näitas ka suurt huvi ja annet keelte vastu. Nordenhielmi all õppis ta kiiresti saksa, ladina ja prantsuse keeled selgeks. Keeli õppis ta peamiselt auahnusest ning tuleviku vajadustest.

Karl XII monogramm

Kord leidis Karl isa kabineitst kaks kaarti: üks ühte türklaste poolt vallutatud Ungari linna ja teine Riia linna, mille vallutasid rootslased. Esimese kaardi all oli lause: "Issand on andnud, Issand on võtnud, Issanda nimi olgu kiidetud." Teise kaardi alla kirjutas Karl ise: " Issand on selle mulle andnud ja Saatan ei võta seda ära." Karl tundis suurt austust ka Aleksander Suure vastu.

26. juulil 1693 suri Karli ema, Ulrika Eleonora, mis talle väga raskesti mõjus. Karl leinas ema väga ning haigestus palavikku ja rõugetesse. Järgmiseks aastaks olid ka Karli mõlemad õpetajad, Lindschöld (ta suri juba varem) ja Nordenhielm surnud. Noore troonipärija kasvatajarolli võttis enda peale Karl XI, kes teda jahtidele kaasa võttis ning talle valitseja kombeid õpetas. Karl arenes vaatamata kõigele väga kiiresti.

5. aprillil 1697 suri ka Karli isa, Rootsi impeeriumi päris 14 aasta ja 10 kuu vanune Karl, kuid kuna Karl polnud veel täisealine, oli talle isa testamendiga määratud viieliikmeline regendinõukogu, mille eesotsas oli Karli vanaema, Holsteini Hedvig Eleonora. Siiski toimusid nõukogus sisevõitlused, mis ka rahva marru ajas, samas oli noore Karli populaarsus väga kõrge. Karli menukust oli suurendanud ka Tre Kronori kuningalossi maha põlemine, mille suitsevatest varemetest Karl vaid õukondlaste pealekäimise tõttu lahkus.

1697. aasta novembris pidas Karl rügementide ülevaatust, temaga oli kaasas üks tema lemmikumaist õukondlastest, Carl Piper. Piper ja veel üks karjääriahne mees, Axel Sparre, tagasid paljude mõjukate inimeste toetuse, et Karl nõukogust lahti saaks ja ise valitseda saaks. Nii ka juhtus ning 14. detsembril 1697 krooniti Karl kuningaks Karl XII nime all. Kroonimistseremoonia ajal haaras Karl Uppsala peapiiskopi käest krooni ja asetas selle ise endale pähe.

„Karl, Jumala armust Rootsi kuningas, gootide ja vendide kuningas, Soome suurhertsog, Eesti ja Karjala hertsog, Ingeri isand, Bremeni, Verdeni ja Pommeri hertsog, Rügeni vürst, Wismari lord, Reini pfaltskrahv, Baieri hertsog, Zweibrücken-Kleeburgi krahv, samuti Jülichi, Cleve ja Bergi hertsog, Waldenzi, Spanheimi ja Ravensbergi krahv ning Ravensteini lord.“

Karl tegeles ka jahiga, mida õhutas Hosteini hertsog, kes oli Karli õega abiellunud. Karl istus esimest korda hobuse selga 4-aastaselt, lasi maha oma esimese rebase 7-, karu 11-aastaselt. Karli huvitas ka sõjandus. Kuueselt käskis ta ehitada ühe kindluse koos bastionidega. 13-aastaselt tormas ta manöövritel keset ratsaväelaste möllu. Kuigi ta sai kriimustada, tegi see kogemus talle väga mõnu.

Karl oli juba noorusest saadik harjunud sõjaväe raskustega. Lapsepõlves ronis ta põrandale magama ning veetis 17-aastaselt kolm detsembriööd heinaküünis.

Parajasti ühel jahikäigul, sai Karl teada, et Rootsit on tabanud uus sõda.

Karli osalus Taani sõjakäigul 1700. aastal

 Pikemalt artiklis Põhjasõda

Taani kuningas, Frederik IV oli 1700. aasta märtsis oma sõjaväega Holsteini hertsogiriiki rünnanud. Stockholmi jõudis samal ajal ka uudis August II Tugeva Poola-Leedu pealetungist.

Karl saabus Riiginõukokku, kus sõja kuulutusi arutati, karujahilt. Koosolekul paistis ta olevat hajameelne ja hoolimatu, kuid kui Riiginõukogu liikmed hakkasid välja pakkuma vastastega mingi vaherahu sõlmimist, oli Karl kindlalt selle vastu ja soovis sõja lõpule viia.

Alates sellest hetkest hakkas Karl elama askeetlikku elu, loobudes luksusest, hasartmängudest, puhkusest jms. See pööre kajastus ka tema riietuses: nüüdsest peale kandis ta lihtsat sõdurikuube, kaela ümber musta rätikut, peas viltkaabut ja jalas raskeid saapaid. Karl loobus ka naistest, sellega ta tahtis sõdureid inspireerida.

Karl lahkus Stockholmist 14. märtsil 1700. Karlskronas astus ta laevale " Kuningas Karl. " Tekile astudes võttis ta peast oma paruka ja viskas selle merre.

Rootslaste dessanti Kopenhaagenile asus Karl isiklikult juhatama. Rootsi väed koosnesid 6000 mehest ning Karl juhatas ühte 300-st grenaderist löögirühma, kelle paati ta istus. Kui paadid kaldale lähenema hakkasid, hüppas Karl kärsitult rinnakõrgusesse vette ning sumas ise kaldani, tema sõdurid ja ohvitserid muidugi järgnesid talle. Tuli välja, et Karl polnud varem musketituld kuulnud. Ta küsis oma kõrval olevalt kindralkortermeister Stuartilt, mis heli ta kuuleb ning kui too ütles, et see on musketikuulide vihin, lausus Karl: " Hästi, see olgu tänasest päevast saadik mu armsaim pillihääl!"

Maabumine läks edukalt ning Rootsi väed hõivasid Kopenhaageni, mille elanikelt Karl nüüd kontributsiooni nõudis. Üles seatud laagris peeti iga päev kaks korda palvust, millest ka Karl innukalt osa võttis.

8. augustil sõlmiti Traventhali lossis Rootsi ja Taani vahel rahuleping, millega Taani väed Holsteinist ja Schleswigist lahkuma pidid. Karl polnud selle rahuga eriti nõus, kuna Taani kuningat poldud lõplikult võidetud. Siiski oli kogu see sõjakäik 17.-aastasele kuningale väga edukas olnud.

Vastasseis Peeter I-ga Narva lahingus

 Pikemalt artiklis Narva lahing (1700)

Narva lahing 1700

Peale Taani sõjakäigu lõppu kavatses Karl oma armee laiali saata ning August II pealetungiga hiljem tegeleda, kuid järsku jõudis temani uudis Peeter I armee pealetungist Eestimaale. Karl oli väga vihane ning asus 1. oktoobril oma 16 000-mehelise armeega Liivimaa poole teele ning maabus hiljem Pärnus.

Karl liikus oma armeega Narva alla suure kiirusega, isegi mõni väeosa jäi maha. Ta kohtus Pühajõe lahingus Boriss Šeremetjeviga, keda ta ka võitis. 19. novembril jõudis ta Narva kõigest 8500 mehega. Kuigi ta armee oli arvulises vähemuses, oli noor Rootsi kuningas võidus kindel. Oma puhkamata sõdurid saatis Karl otsekohe rünnakule. Rünnakule aitas kaasa venelastele näkku sadav lumetorm ning seetõttu tuli rootslaste pealetung Vene vägedele (mille juhatajakoha oli Peeter juba varem Charles Eugene de Croy-le jätnud ning armee juurest lahkunud) üllatusena. Vene ridades levis kiiresti paanika.

Paljud Vene kindralid andsid end rootslastele vangi, Karl võttis neid kui külalisi lahkelt vastu. Kuigi venelased hoidsid rootslasi vapralt tagasi, alustasid teised väejuhid Karliga läbirääkimisi, kes lubas Vene sõduritel relvad alles hoida.

Narva lahingu tähistuseks välja antud münt

Karl sisenes 21. novembril Narva linna, ise võidust joobunud. Narva lahing sai üheks Karli kõige suuremaks võiduks lahinguväljal ning teade rootlaste suurest triumfist venelaste üle levis üle kogu Euroopa. Siiski põhjustas lahingu võit Karlile pikas perspektiivis rohkem kahju, kuna pani ta kuni 1709. aastani vaenlast alahindama.

Talvelaager Laiusel

Peale võitu Narva all jäi Karl oma armeega Laiuse ordulinnuse juurde talvekorterisse. Laiuse ümbrus oli rüüstamistest pääsenud ning seega olid seal mugavad tingimused. Karl asus elama linnuseõue, kus oli kümnetoaline elamu, tema ohvitserid elasid ümberkautsetes mõisates.

Laiuse periood oli noore Karli elus väga rahulik ning kuningal oli aega tegeleda jahindusega (Tooma kihelkonna Tarakvere metsades), osaleda mõnel peol ning ka loenguid anda. Laiusel kujunesid väga õnnelikeks 1700. aasta jõulupidustused, millest ka kuningas osa võttis.

Karl sai ka kohaliku talurahva seas populaarseks. Ta oli mitme lapse ristiisaks, kinkis ühele pruutpaarile Mõra mõisa ja käis ka ise ühes talurahvapulmas. Osad ohvitserid käisid vahepeal ka Tartus, Karl ise külastas tihti Laiuse kirikuõpetajat Brockmanni.

Laiuse ordulinnuse varemed

Sellel ajal istutas Karl Laiuse kirikuaeda (mille kabeli ta oli enne jõule lasknud korda teha) kolm pärna, millest üks on siiani säilinud ning mida tuntakse Laiuse pärna või Kaarli pärna nime all.

Krivere kihelkonnas, Kooli talu lähedal paiknenud vana kivi, mille peal olevat Karl söönud.

1701. aasta mais korraldas Karl lumelahingu, kus armee oli jaotatud üheks ründavaks pooleks, mida juhatas kindral Stenbock ning teine pool (kus oli kuni 400 sõdurit), kes kaitses lumekindlust, mis oli veega üle valatud ning jäine. Kasutati ka püsse, kuid päris padrunite asemel tulistati papipadruneid, kasutati ka plahvatavaid miine. Lumesõjas hukkus üks sõdur ning mõned said viga, peale lumelahingut toimus pidusöök.

1701. aasta kevadeks oli sõjaväe varustamine problemaatiliseks muutunud. Suurenes ka talupoegade vara konfiskeerimine sõdurite poolt, mille Karl lõpuks ära keelas. Sama aasta mais asus Karl oma sõjaväega Kuramaa poole.

Sõjategevus Kuramaal, Poola-Leedus ja Saksimaal 1701.-1706. aastal

Surm

Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud läbikukkumisega ja Rootsi armee taganes tagasi kodumaale.

Karl XII kolju (1916)

Troonipärimine

Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi, Karli õukonnas kasvas aga üles tema õepoeg Schleswig-Holsteini hertsog Karl Friedrich, kes pidi saama Karli järglaseks Rootsi troonil. Karl Friedrich aga osutus pärast Karl XII surma otsustusvõimetuks ning troonile tõusis Rootsi kõrgaadli toel Karl XII õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Ei Karlil ega Ulrikal olnud lapsi ja nende surma järel lõppes Pfalzi dünastia.

Karl Friedrich aga sõitis 1721. aastal Venemaale Peterburi, kuhu ta ka jäi kuni surmani 1739. aastal, kuna temale pärimisõiguse järgi kuuluvad alad (Schleswig-Holstein) olid Taani võimu all.

Isiklikku

Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks. Kaasaegsed täheldasid tema üliinimlikku valutaluvust ja pealtnäha täielikku emotsioonide puudumist.

Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurepärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Siiski oli ta strateegina väga nõrk, jättes korduvalt kasutamata võimaluse soodsatel tingimustel rahu sõlmida. Teda ajendas soov oma vaenlased täielikult purustada, kuid selleks ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega.

Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid.

Teda on peetud kaheksandsüsteemi leiutajaks: ta pidas seda sõjas sobivamaks, sest kõik kastid, mida kasutati materjalide, näiteks püssirohu hoidmiseks, olid kuubikujulised. Tema kaasaegse teadlase Emanuel Swedenborgi andmetel pani kuningas oma mõtted arvusüsteemi osas kirja ja andis talle Lundis 1716. aastal üle. Väidetavalt oli see paberileht veel sada aastat hiljem olemas, kuid tänapäevaks on kaduma läinud. Siiski kahtlustavad teadusajaloolased, et Swedenborg ise, kes oli mitmeti andekas teadlane, või leiutaja Christopher Polhem, kes samuti selle kohtumise juures viibis, võivad olla kaheksandsüsteemi tõelised leiutajad või vähemalt olulised kaastöölised.

Karl XII ja Eesti

Karli ehk Rootsi Raudpea Eestis viibimisest (oktoobrist 1700 juunini 1701) jutustab hulk rahvamuistendeid.

Välislingid

• Surimask
• Karl XII haud avatakse Postimees, 21. oktoober 2009

Eelnev Karl XI

Rootsi kuningas 1697–1718

Järgnev Ulrika Eleonora