See artikkel räägib lääneslaavi rahvast; Läti alal elanud rahva kohta vaata artiklit Võndlased

Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai)[1] olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvaid lääneslaavi keeli kõnelenud hõimud, kes elasid antiikajal ja keskajal Wisła jõe ääres ja sellest lääne pool, Läänemere lõunaranniku lähedal asuvatel aladel. Vendide läänepoolsed naabrid olid (indoeuroopa) germaani keeli kõnelevad hõimud[1].

Sakside ja obodriitide asualade piirid 810. aastal
Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas

Nimetus vendid arvatakse pärinevat Põhja-Itaalias ja Loode-Gallias elanud venetitest, kelle järgi on eeldatavasti nime sannud ka Veneetsia linn. Need hõimud kõnelesid arvatavasti samuti indoeuroopa keeli.[1]

1. sajandil hakati vendideks kutsuma Germaaniast idas asunud slaavi hõime[1]. Neile endile oli see sõna tundmatu[1]. Hiljem ei nimetatud vendideks enam kõiki slaavlasi, vaid ainult mõnesid lääneslaavi hõime (odobriidid[2], polaabid, ljuutitšid jt).

Läänepoolsetest vendi hõimudest elasid Elbe ääres polaabid, Ida-Holsteinis vagrid ja Mecklenburgis[3] obodriidid. Ida pool kuni Odra jõeni elasid ljuutitšid. Üks hõimudest asus ka Rügeni saarel, kus neil oli kultuspaik Jaromarsburgis Arkona neemel. Peene jõest idas elasid pomoraanid, kes asustasid Recknitzi jõe ja Visla alamjooksu vahelist ala[4]. Pomoraanid jagunesid hiljem omakorda kašuubideks ja 20. sajandi keskel lõplikult hääbunud slovintsideks. Ka polaabidest pärinevad mitmed hilisemad rahvad, sealhulgas tänini püsinud sorbid.

12. sajandil võtsid varasemad polüteistlikud vendid peamiselt sakslastest ja taanlastest valitsejate survel vastu ristiusu.

 Pikemalt artiklis Vendi ristisõda

Hiljemalt 15.–16. sajandiks surid vendid oma põhiasualal Läänemere rannikul välja. Selle põhjuseks oli saksa aadli ja talupoegade ning hollandi käsitööliste sisseränne, samuti kohalike aadlisuguvõsade saksastumine. Tänapäevani on püsinud vaid sorbide rahvakild Lausitzis. Ajaloolisel vendide alal asub ka Gdański linn (varasem nimi saksa keeles Danzig).

On arvatud, et venelaste nimetus mõnes läänemeresoome keeles, näiteks eesti ja soome keeles, pärineb samuti vendidest. Samuti on säilinud mõned teated selle kohta, et üht praegu Lätis asuva Võnnu (Cēsis) linna piirkonnas keskajal elanud rahvast kutsuti samuti vendideks ehk võndlasteks.

Ida-slaavi rahvad ja riigid 1125. aastal

Läti Henriku vendid muuda

13. sajandi Läti Henriku kroonikas kirjeldatakse wendi-nimelist rahvast, keda eesti keeles kutsuti nende keskuse Võnnu järgi võndlasteks[5].

„Võndlased aga olid sel ajal alandlikud ja vaesed, nad olid nimelt ära aetud Venta äärest, mis on Kuramaa jõgi, ja elades Vanal Mäel, mille kõrvale on nüüd ehitatud Riia linn, ajasid kuralased nad sealt jälle minema ja tapsid paljud, ülejäänud põgenesid latgalite juurde ja seal nendega elades, rõõmutsesid nad preestri tuleku üle.“

Kuna võndlaste nimetus sarnaneb foneetiliselt veneedide etnonüümiga, millega 1. aastatuhande allikates on märgitud slaavlasi, kuna Venta jõe nime puhul on võimalik slaavi etümoloogia ja kuna Kuramaalt on saadud üksikuid slaavipäraseid juhuleide, siis on arvatud, et tegemist võis olla slaavi päritolu rahvaga, kes rändas Kura- ja Liivimaale tänapäeva Kirde-Poolast[6]. Seda hüpoteesi võiksid toetada ka Rita Grāvere (1985) odontoloogilised uuringud, mille järgi Võnnu ehk Cēsise piirkonna ja osaliselt ka Lõuna-Sakala elanike hambad erinevad oma kuju poolest märgatavalt neid ümbritsevate inimeste soomepärastest hammastest (esimestel keskeuroopa ja viimastel gratsiilne põhjatüüp). Kas nimetatud hambatüübi toojaks olid vendid-võndlased, põhja poole suundunud latgalid või keegi muu, pole selge.[viide?]

Võndlastega seostatava Kuramaa Venta jõe ümbruse ja Latgale Võnnu piirkonna arheoloogiline ja dialektoloogiline uurimine on tuvastanud siiski vaid üksikuid 13. sajandist pärit või varasemaid slaavipäraseid esemeid. On leitud hoopis, et sealsed asukad olid materiaalse kultuuri poolest Kuramaa läänemeresoome rahvastikuga (ehk hilisemate Kuramaa liivlastega) sarnased või neist isegi eristamatud. Ka nende paikade keeles nähakse liivi, mitte slaavi keelte mõju. Seetõttu pole võndlaste slaavi päritolu hüpotees laiemat toetust leidnud ja võndlasi peetakse tavaliselt Kuramaa läänemeresoomlasteks või täpsemalt Kuramaa liivlasteks[6].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 262
  2. Anti Selart, Anti Selart: kas keskajal oli rahvuseid?, Postimees, 6.02.2013
  3. Üldmőiste: Etnilised ja rahvusgruppid, www.herder-institut.de
  4. Andrus Mölder, KASZËBË, Horisont, 2/2002
  5. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, peatükk X (14), lk 69
  6. 6,0 6,1 Guntis Zemītis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand), lk 75–104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011, lk 77–82