Põlva kihelkond
Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) oli kihelkond Võrumaal ning Liivimaa kubermangus Tartu ja Võru kreisis.
| Põlva kihelkond | |
|---|---|
| Keskus: Põlva |
Põlva kihelkonnkirik oli arvatavalt olemas juba 13. sajandil, arvatakse, et Põlva Maarja kirik rajati aastal 1240.
Põlva kihelkonna Tartu piiskopile kuulunud aladest on mainitud 1403. aastal Adiste (Attis) vakust, 1495. aastal Kioma (Kimo) küla ja Hatiku (Hattikas) talu, 1544. aastal Meemaste (Memskul) ja Peri (Pergel) küla. Juba enne Liivi sõda oli Kirumpää alal mitmeid mõisaid: Kioma (1495. aastal – Küemahe), Peri (1544. aastal – Memskul ), Partsi (Vietinghof)[1].
Kihelkonna esmamainimine kirjalikes allikates on aastal 1452. 1498. aastal on kihelkonda nimetatud saksa keeles Pölwesz. algselt ei kandnud ta mitte Põlva kihelkonna nime ja võimalik, et teda tunti Alt–Kirrumpäh–Koiküll nime all. Oli olemas ka Väimela kihelkond, mis tõenäoliselt ühendati Kirumpää kihelkonnaga ja seejärel Põlva kihelkonnaga. Põlva kihelkonnas asus Kirumpää linnus, mis rajati Tartu piiskopkonna kaitseks Venemaa eest.
Põlva kihelkonna piirid kinnistusid alles pärast keisrinna Katariina II ukaasi 1784. aastal Võru linna asutamise kohta, ning 1784. aastal ostis Venemaa keisririik parun Carl Ludwig von Mengdenilt 57 000 rubla eest ära Põlva kihelkonna Võru rüütlimõisa koos härrastemajaga ning viimane anti Võru magistraadile. ja sinna 1789. aastal luteri Võru Katariina kiriku rajamisega.
Põlva kihelkonna mõisad
muuda- Põlva kirikumõis (Pastorat Pölwe, Pölwe Kirchspiel)
- Joosu mõis ehk Vastse-Väimela (Waimel-Neuhof, Neu-Koikel) rüütlimõis
- Kiuma mõis (Kioma) rüütlimõis
- Kähri mõis (Heimadra) riigimõis
- Lepa mõis (Leppa), Kähri kõrvalmõis
- Maaska mõis (Maaska), Timo kõrvalmõis
- Mooste mõis (Moisekatz, Moisekaß, Kaugesiß) rüütlimõis
- Partsi mõis ehk Widiki mõis (Parzimois, Parsimoiß) rüütlimõis
- Peri mõis (Perrist) rüütlimõis
- Pragi mõis (Alexandershof) rüütlimõis
- Saarjärve mõis (Saarjerw) rüütlimõis
- Tilsi mõis (Tilsit) rüütlimõis, eraldati Väimela mõisast 1749. aastal
- Timo mõis (Klein-Koiküll-Kirrumpäh) riigimõis
- Tõdu mõis (Tödwenshof) rüütlimõis
- Uibujärve mõis (Appelsee) rüütlimõis
- Vana-Koiola mõis (Alt-Koiküll-Kirrumpäh) riigimõis
- Varbuse mõis (Warbus) rüütlimõis
- Vastse-Koiola mõis (Neu-Koiküll-Kirrumpäh) rüütlimõis
- Viira mõis (Wiera) rüütlimõis
- Väimela mõis (Waimel, Alt-Waimel, Waimel mit Waiso) rüütlimõis
- Võru mõis (Werrohof, Werro) riigimõis
Põlva kihelkonna vallad
muuda- Joosu vald (1866–1892)
- Kiuma vald (1866–1917)
- Kähri vald (1866–1917)
- Mooste vald (1866–1917)
- Partsi vald (1866–1892)
- Peri vald (1866–1917)
- Pragi (Vardja, Aleksandri) vald (1866–1917)
- Saarjärve vald (1866–1917)
- Tilsi vald (1866–1892)
- Timo vald (1866–1917)
- Vana-Koiola (Koiola) vald (1866–1917)
- Varbuse vald (1866–1892)
- Vastse-Koiola vald (1866–1892)
- Võru vald (1866–1917)
- Väimela vald (1866–1892)
Põlva kihelkonna kihelkonnakoolid
muudaPõlva kihelkonna kalmistud
muudaViited
muuda- ↑ Rein Kaldma, 1. aprill 2024 – 85 aastat tagasi moodustati Põlva vald, Põlva Teataja, nr. 71, 27 märts 2024
- ↑ Põlva ja Räpina kihelkonna külakoolid 1766-1795, 2, Koit, nr. 40, 9 aprill 2016
- ↑ Põlva ja Räpina kihelkonna külakoolid 1766-1795, 1, Koit, nr. 37, 2 aprill 2016
Kirjandus
muuda- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 387.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 280–283.
- A. Madiberg. Ajalooline traditsioon Põlva kihelkonnast Kähri, Kioma, Karilatsi, Koiola, Moisekatsi vallast Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.