Võru kreis

Võru kreis (saksa keeles Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Võru kreis

saksa keeles Werrosche Kreis
vene keeles Верроский уезд

Elanikke: 97 185 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
kreisilinn: Võru
Atlas von Liefland 5.tif
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi, idas Pihkva kubermangu Pihkva maakonna ning edelas ja lõunas Valga kreisiga.

Võru kreis loodi 1780. aastatel Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest, maakonnakeskus ja kreisilinn (1784) Võru linn aga asutati endise riigimõisa asemele.

Võru kreis hõlmas enamiku tolleaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad, Võru kreisi ehk Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbruse. 1780. aastatel väljakujunenud kreisipiiridesse jäi Võrumaa kuni Esimese maailmasõjani. Eesti iseseisvudes ja 1920. aastate haldusreformides siirdusid Võrumaa läänepoolsed alad tollal loodud Valga maakonna koosseisu.

TerritooriumRedigeeri

Valga kreisi idaosa, ülaosas Viljandi kreis ja Võrtsjärv, parmal ülaosas Tartu kreis
Volmari kreisi lääne- ja Valga kreisi idaosa. Paremal ülaosas kreisilinn Valga, paremal alaosas Võnnu kreis. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840
Setumaa. Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Pihkva kubermangu piirialad, Kubermangude piiriks oli Peipsi järve lõunaosas Võhandu jõgi, mis jaotas ajaloolise Setumaa. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840

Võru kreisi kreisilinn oli Võru, kreisi kuulus algselt 8 kihelkonda:

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 17[2]:

SillakohtupiirkonnadRedigeeri

Võru ja Tartu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[3] (Werrosches Ordnungsgericht, Dorpater Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
  7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri