Karula kihelkond
Karula kihelkond (lühend Krl; saksa keeles Kirchspiel Karolen) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Kihelkond asutati 14. sajandil. Kihelkonnakirik oli Karula kirik.
Karula kihelkonna mõisadRedigeeri
Kihelkonnas paiknes 6 mõisat – 1 kirikumõis ning 2 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 14 karjamõisat. [1]
- Karula kirikumõis (Pastorat Karolen)
- Kaagjärve mõis (Kawershof) rüütlimõis
- Kaagjärve-Mäemõisa mõis (Grotenhof, Kawershof Fabrik), Kaagjärve kõrvalmõis
- Karula mõis (Karolen) rüütlimõis
- Pikkjärve mõis (Langensee), Karula kõrvalmõis
- Rebasemõisa mõis (Repsberg), Karula kõrvalmõis[2].
Karula kihelkonna valladRedigeeri
Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri
Kihelkonna alade enamik jääb tänapäeval Valga maakonda, välja arvatud hõreda asustusega alad kihelkonna idaosas, mis jäävad Võru maakonda Antsla ja Rõuge valda, ja kihelkonna kaguosa, mis jääb Läti Valka piirkonda. Kihelkonna tuumik moodustab endise Karula valla. Mõned külad kihelkonna edelaservast kuuluvad ka Taheva valda. [1]
Vaata kaRedigeeri
- Helmi Vill, Karula kihelkonnast pärit rahvalaulik
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Karula kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 15. märts 2012)
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 293–294.
KirjandusRedigeeri
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 388.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 293–294.
- Oskar Vares. Karula kihelkond Eesti Kirjandusmuuseum. 2006.
VälislingidRedigeeri
- Pikne Kama: "Karula kihelkonna kujunemine" Proseminar, Tartu 2008