Võru maakond

Eesti kagupoolseim 1. järgu haldusüksus
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Võrumaa.

Võru maakond[3] ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas. See hõlmab ajaloolist Võrumaa lõunaosa ning Eesti piires olevat tükki Setumaast.

Võru maakond


Pindala: 2773 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 34 898 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,6 in/km²
Maakonnalinn: Võru
Võru County in Estonia.svg

Maakond piirneb läänes ja loodes Valga maakonnaga, põhjas Põlva maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga ja lõunas Lätiga.

Võru maavanem on alates 14. juunist 2010 Andres Kõiv.

LoodusRedigeeri

Kohaliku omavalitsuse üksusedRedigeeri

 
Võrumaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Võru maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Võru vald, Antsla vald, Rõuge vald ja Setomaa vald. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Võru linn. Võru valla koosseisu kuulub nüüd ka endine Orava vald Põlva maakonnast. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised Värska ja Mikitamäe vallad Põlva maakonnast.[4]Võru maakonnas on 5 kohaliku omavalitsuse üksust:

Linn
Võru
Vallad
Antsla valdRõuge valdSetomaa valdVõru vald

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Seisuga 1. jaanuar 2009 oli Võru maakonnas 37 888 elanikku. Neist 46,92% olid mehed ja 53,08% naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 14,20‰ ja loomulik iive −5,25‰. 2017. aastal olid 95,3% elanikest eestlased ja 3,3% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,69%, tööealisi (vanuses 15–64) 65,88% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 19,43%. Töötuse määr oli 9,6%.[5] Elanike tihedus oli 16,4 in/km².[6]

AsustusüksusedRedigeeri

Võru maakonnas on 2 linna, 11 alevikku ja 649 küla.

LinnadRedigeeri

AntslaVõru

AlevikudRedigeeri

KobelaKoseMissoParksepaRõugeSõmerpaluVana-AntslaVarstuVastseliinaVäimela - Värska

KüladRedigeeri

Vt: Võru maakonna külad

SõpruslinnadRedigeeri

 
Võru maavalitsuse hoone Võru linnas.

MajandusRedigeeri

Võrumaa tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus ja turism. Tööstustoodangu müük (üle 20 töötajaga ettevõtetes) oli 2005. aastal 1,8 miljardit krooni.

Peamine tööstusharu on puidu- ja mööblitööstus. Suuremate ettevõtete käive aastatel 2005–2006 (mln kr):

2005 2006
Toftan 358 436
GM Panels 115 124
Wermo 108 85
Antsla-Inno 232 230

Toiduainetetööstusest on suurema käibega Valio Kontserni Võru Juust (rohkem kui 260 mln kr). Wõro Kommerts tootmine toimub aga Põlvamaal Ahjal.

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklites Võrumaa ja Võru kreis

Võrumaa loodi eraldiseisva maakonnana (kreisina) 1783. aastal senise Tartumaa lõuna- ja kaguosast ning sellisena säilis see kuni 1920. aastani. Maakond koosnes kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Neis kihelkondades räägitakse võru keele mitmesuguseid murdeid.

Loodud uuel maakonnal puudus aga keskus. 7. oktoobril 1783 määras Riia kindralkuberner George von Browne rajatava maakonnalinna asukohaks Vana-Koiola riigimõisa. Keisrinna Katariina II andis nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks maakonnalinna rajamise eesmärgil. Võru mõis osteti riigile 2. või 3. augustil 1784. 10. augustil (ukj 21. augustil) 1784 ilmus kindralkuberneri dekreet, milles teatati, et rajatava maakonnalinna asukohaks saab Võru mõis, ning linn hakkas kandma Võru nime.

 
Eesti haldusjaotus (1925)

12. aprillil (30. märts vkj) 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega Liivimaa kubermangu Saare maakond, Pärnu maakond, Tartu maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond liideti Autonoomse Eestimaa kubermanguga, mille koosseisus olid Lääne maakond, Harju maakond, Järva maakond, Viru maakond.

 
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1920. aastal, mil Valga maakonna eestlastega asustatud põhjapoolsed alad Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus Valga maakond moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga. 1925. aastal viidi osa Räpina kihelkonnast Tartu maakonna alla.

Maakonna esindus- ja valitsusasutused olid: Võru Maakonnanõukogu, Võru Maavolikogu ja Võru Maavalitsus.

1934. aastal oli Võru maakonna pindala 4043 km2, elanikke 76 372 (1922) ja 75 804 (1934). 1. aprillil 1939 moodustati 1939. aasta vallareformiga Võrumaal seniste valdade (Aleksandri vald, Kahkva vald, Karilatsi vald, Kiuma vald, Koiola vald, Krabi vald, Kärgula vald, Laitsna-Rogosi vald, Loosi vald, Nursi vald, Peri vald, Pindi vald, Põlgaste vald, Saru vald, Timo vald, Toolamaa vald, Tsooru vald, Vaabina vald, Vana-Antsla vald, Vana-Roosa vald, Vastse-Antsla vald, Viitina vald) asemel uued vallad: Antsla vald, Haanja vald, Kanepi vald, Kasaritsa vald, Kooraste vald, Kõlleste vald, Laheda vald, Lasva vald, Leevi vald, Lepistu vald, Linnamäe vald, Misso vald, Mooste vald, Mõniste vald, Orava vald, Põlva vald, Ruusmäe vald, Räpina vald, Rõuge vald, Sõmerpalu vald, Urvaste vald, Valgjärve vald, Varstu vald, Vastseliina vald, Veriora vald, Võru vald.

Võrumaa Eesti NSV-s

23. augustil 1944 eraldati Vene NSFV Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV Võru maakonnaga (hilisemad Räpina, Võru ja Põlva rajoon)[8].

  Pikemalt artiklites Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee ja Võrumaa TSN Täitevkomitee

Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeestena tegutsesid: Albert Ühtigi, Aleksander Mikal[9]. Võru maakonna vallad likvideeriti 1950. aastal, mil nad kaotati koos Võru maakonnaga.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s" moodustati Võru rajoon. Võru rajoon sai oma lõplikud piirid 1960. aastate haldusreformi käigus.

  Pikemalt artiklis Võru rajoon

Võru rajoon nimetati 1990. aastate algul Võru maakonnaks, kuid selle olid piirid 1930. aastatega võrreldes muutunud – lisandunud olid Setumaa (Petseri maakonna) mõningad läänepoolsed osad ning välja jäänud kirdepoolsed alad, kuulusid Põlva maakonna koosseisu.

1995. aastal võeti Riigikogus vastu "Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus", millega on sätestatud Eesti haldusjaotus ning haldusjaotuse üksuste piiride ja nimede muutmise kord Eestis[10]. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistusse kuulusid Võru maakonnas:

 
Võrumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

2011. aastal kuulusid Võru maakonda:

  Pikemalt artiklites Võru maavanem ja Võru Maavalitsus

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Võru maakonna Võru valla koosseisu ka endine Orava vald Põlva maakonnast. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised Värska ja Mikitamäe vallad Põlva maakonnast.[11]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 15.06.2021.
  3. Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta, Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288
  4. Võrumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
  5. 2007–2009 libisev keskmine
  6. "Statistikaameti koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2012. Vaadatud 29. märtsil 2012.
  7. Soome valdade sõprusvallad Eestis, Värskendatud 8.3.2010
  8. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 1945. a. 18. jaanuarist «Eesti NSV Petseri maakonna likvideerimise ja endise Petseri maakonna valdade ja vallaosade Võru maakonnaga liitmise kohta»
  9. Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 15. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80
  10. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  11. Võrumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

VälislingidRedigeeri