Võru maakond
 |
See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Võrumaa. |
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas. See hõlmab ajaloolist Võrumaa lõunaosa ning Eesti piires olevat tükki Setumaast.
| Võru maakond | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 2773 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 36 133 (1.01.2018)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 13 in/km² | |
| Maakonnalinn: Võru | |
 |
Maakond piirneb läänes ja loodes Valga maakonnaga, põhjas Põlva maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga ja lõunas Lätiga.
Võru maavanem on alates 14. juunist 2010 Andres Kõiv.
LoodusRedigeeri
Kohaliku omavalitsuse üksusedRedigeeri
Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Võru maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Võru vald, Antsla vald, Rõuge vald ja Setomaa vald. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Võru linn. Võru valla koosseisu kuulub nüüd ka endine Orava vald Põlva maakonnast. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised Värska ja Mikitamäe vallad Põlva maakonnast.[3]Võru maakonnas on 5 kohaliku omavalitsuse üksust:
- Linn
- Võru
- Vallad
- Antsla vald – Rõuge vald – Setomaa vald – Võru vald
RahvastikRedigeeri
Demograafilised näitajadRedigeeri
See artikkel vajab ajakohastamist. (Jaanuar 2021) |
Seisuga 1. jaanuar 2009 oli Võru maakonnas 37 888 elanikku. Neist 46,92% olid mehed ja 53,08% naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 14,20‰ ja loomulik iive −5,25‰. 2017. aastal olid 95,3% elanikest eestlased ja 3,3% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,69%, tööealisi (vanuses 15–64) 65,88% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 19,43%. Töötuse määr oli 9,6%.[4] Elanike tihedus oli 16,4 in/km².[5]
AsustusüksusedRedigeeri
Võru maakonnas on 2 linna, 11 alevikku ja 649 küla.
LinnadRedigeeri
AlevikudRedigeeri
Kobela – Kose – Misso – Parksepa – Rõuge – Sõmerpalu – Vana-Antsla – Varstu – Vastseliina – Väimela - Värska
KüladRedigeeri
SõpruslinnadRedigeeri
MajandusRedigeeri
Võrumaa tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus ja turism. Tööstustoodangu müük (üle 20 töötajaga ettevõtetes) oli 2005. aastal 1,8 miljardit krooni.
Peamine tööstusharu on puidu- ja mööblitööstus. Suuremate ettevõtete käive aastatel 2005–2006 (mln kr):
| 2005 | 2006 | |
|---|---|---|
| Toftan | 358 | 436 |
| GM Panels | 115 | 124 |
| Wermo | 108 | 85 |
| Antsla-Inno | 232 | 230 |
Toiduainetetööstusest on suurema käibega Valio Kontserni Võru Juust (rohkem kui 260 mln kr). Wõro Kommerts tootmine toimub aga Põlvamaal Ahjal.
AjaluguRedigeeri
Pikemalt artiklites Võrumaa ja Võru kreis
Võrumaa loodi eraldiseisva maakonnana (kreisina) 1783. aastal senise Tartumaa lõuna- ja kaguosast ning sellisena säilis see kuni 1920. aastani. Maakond koosnes kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Neis kihelkondades räägitakse võru keele mitmesuguseid murdeid.
Loodud uuel maakonnal puudus aga keskus. 7. oktoobril 1783 määras Riia kindralkuberner George von Browne rajatava maakonnalinna asukohaks Vana-Koiola riigimõisa. Keisrinna Katariina II andis nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks maakonnalinna rajamise eesmärgil. Võru mõis osteti riigile 2. või 3. augustil 1784. aastal. 10. augustil (ukj 21. augustil) 1784. aastal ilmus kindralkuberneri dekreet, milles teatati, et rajatava makoonalinna asukohaks saab Võru mõis ning linn hakkab kandma Võru nime.
Aastal 1920, mil Valga maakonna eestlastega asustatud põhjapoolsed alad Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus Valga maakond moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga. Aastal 1925 viidi osa Räpina kihelkonnast Tartu maakonna alla.
1. aprillil 1939. aastal moodustati 1939. aasta vallareformiga Võrumaal seniste valdade (Aleksandri vald, Kahkva vald, Karilatsi vald, Kiuma vald, Koiola vald, Krabi vald, Kärgula vald, Laitsna-Rogosi vald, Loosi vald, Nursi vald, Peri vald, Pindi vald, Põlgaste vald, Saru vald, Timo vald, Toolamaa vald, Tsooru vald, Vaabina vald, Vana-Antsla vald, Vana-Roosa vald, Vastse-Antsla vald, Viitina vald) asemel uued vallad: Antsla vald, Haanja vald, Kanepi vald , Kasaritsa vald, Kooraste vald, Kõlleste vald, Laheda vald, Lasva vald, Leevi vald, Lepistu vald, Linnamäe vald, Misso vald, Mooste vald, Mõniste vald, Orava vald, Põlva vald, Ruusmäe vald, Räpina vald, Rõuge vald, Sõmerpalu vald, Urvaste vald, Valgjärve vald, Varstu vald, Vastseliina vald, Veriora vald, Võru vald.
Võru maakonna vallad likvideeriti 1950. aastal, mil nad kaotati koos Võru maakonnaga.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s" moodustati Võru rajoon. Võru rajoon sai oma lõplikud piirid 1960. aastate haldusreformi käigus.
- Pikemalt artiklis Võru rajoon
Võru rajoon nimetati 1990. aastate algul Võru maakonnaks, kuid selle olid piirid 1930. aastatega võrreldes muutunud – lisandunud olid Setumaa (Petseri maakonna) mõningad läänepoolsed osad ning välja jäänud kirdepoolsed alad, kuulusid Põlva maakonna koosseisu.
2011. aastal kuulus Võru maakonda: Võru linn, Antsla vald, Haanja vald, Lasva vald, Meremäe vald, Misso vald, Mõniste vald, Rõuge vald, Sõmerpalu vald, Urvaste vald, Varstu vald, Vastseliina vald, Võru vald.
- Pikemalt artiklites Võru maavanem ja Võru Maavalitsus
Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Võru maakonna Võru valla koosseisu ka endine Orava vald Põlva maakonnast. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised Värska ja Mikitamäe vallad Põlva maakonnast.[7]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 17.05.2018.
- ↑ Võrumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
- ↑ 2007–2009 libisev keskmine
- ↑ Statistikaameti koduleht
- ↑ Soome valdade sõprusvallad Eestis, Värskendatud 8.3.2010
- ↑ Võrumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Võru maakond |
- Võru maavalitsuse koduleht
- Võru maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
- Võru maakond kaardil