Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1993. aastal loodud vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Kernu vald (1939), veel varasema valla kohta Kernu vald (Hageri kihelkond).

Kernu vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna edelaosas, mis piirnes läänes Nissi vallaga, põhjas Vasalemma vallaga ja Keila vallaga, idas Saue vallaga ja lõunas Rapla maakonnaga (sealhulgas Kohila, Rapla ja Märjamaa vallaga).

Kernu vald

Lipp Vapp
Kernu valla lipp Kernu valla vapp

Pindala: 174,7 km²
Elanikke: 2034 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,6 in/km²
EHAKi kood: 0297[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Haiba
Kernu vald location.png

Valla piiri pikkus oli 76,9 km.

Kernu vald oli üks hõredamini asustatud valdu Harjumaal.[viide?]

Seisuga 1. jaanuar 2014 elas Kernu vallas 2022 elanikku.[3]

Kernu viimane vallavanem oli Enn Karu.[4]

2017. aasta haldusreformi tulemusel ühines Kernu vald Saue vallaga.

AjaluguRedigeeri

Mõisavallad olid maa-alalt väikesed ja koondati 1889 vallakohtute seadusega suuremateks. Ruila, Haiba, Kirna-Kohatu, Maidla, Adila, Kelba ja Ohulepa vallad moodustasid Kirna-Kohatu valla. Vallamaja ehitati 1890 Kirna-Kohatusse. Kuid peagi leiti, et nii suure valla juhtimine ei ole otstarbekas, ja valitsuse otsusega moodustati juurde Hageri vald. Kirna-Kohatu vald jäi endiste Ruila, Haiba ja Kirna-Kohatu valdade piiridesse. (Sõna Kernu kasutatakse alates 1920). Kernu vald kujunes välja pärast 1939.a. vallareformi, mil Kernuga ühendati 2/3 likvideeritud Laitse vallast. Kernu vald likvideeriti 1950, kui moodustati Keila rajoon. 19541960 oli Kernu vald iseseisev külanõukogu, seejärel liideti ta Nissi külanõukoguga.

Kernu vald eraldus Nissi vallast augustis 1993. Iseseisva vallana alustas ta tööd 1. novembril 1993 pärast kohalike omavalitsuste valimisi.

Transport ja liiklusRedigeeri

LoodusRedigeeri

AllikadRedigeeri

Valla territooriumil asub 10 keskkonnaregistris registreeritud nimeta allikat:

  • VEE4102000 Muusika külas
  • VEE4503800 Allika külas
  • VEE4503900 Laitse külas
  • VEE4504000 Laitse külas
  • VEE4504100 Laitse külas
  • VEE4504200 Kaasiku külas
  • VEE4504300 Kibuna külas
  • VEE4504900 Pohla külas
  • VEE4505000 Kustja külas
  • VEE4505100 Kustja külas.

JõedRedigeeri

Tähtsaim vooluveekogu on Vasalemma jõgi, mis voolab kagu-loode suunas läbi valla. Teised: Hingu oja, Haiba peakraav, Jutapere oja. Loodepiiril voolab Munalaskme oja, lõunapiiril Kasari jõgi.

JärvedRedigeeri

Suurim järv on Ruiljärv (ka Ruila järv või Kernu Mädajärv) Mõnuste külas (16,6 ha). Teised järved on Kernu paisjärv (ka Kirna järv) Kohatu külas, Paatre järv (ka Laitse järv) Pohla külas, Ruila paisjärv Ruila külas, Haiba veehoidla Haiba külas, Härgesoo tiik Allika külas ja Laitse veehoidla (ka Töökmani paisjärv) Laitse külas.

Sood ja rabadRedigeeri

Valla põhjaossa jääb Suure-Aru soo, Ruiljärvest lõunasse Ruila raba. Soostunud on ka valla kagunurk, Kasari jõe kaldad.

LooduskaitseRedigeeri

Ruiljärv ja Ruila raba koos ümbritsevate aladega moodustavad Ruila looduskaitseala. Kaitse alla on võetud veel Kernu mõisa park, Haiba mõisa park ja Laitse park. Valla kagunurka ulatub Kasari jõe äärne Linnuraba looduskaitseala. Vasalemma jõe ülemjooksu piirkonnas on loodud Lümandu maastikukaitseala, mis ulatub osaliselt Kernu valla territooriumile. Üksikobjektidest on kaitse alla võetud Ukukivi ja Kernu kadakas.

Haridus ja kultuurRedigeeri

ArheoloogiamälestisedRedigeeri

Arheoloogiamälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud

  • asulakohad Haiba, Kaasiku, Kohatu, Kustja, Laitse ja Mõnuste külas,
  • kultusekivid Haiba, Laitse ja Ruila külas,
  • kalmistud Hingu, Laitse ja Muusika külas (Kääbastemägi),
  • kivikalme Kustja külas (Ristiema mägi),
  • ohvriallikas Laitse külas,
  • ohvrikivi Muusika külas (Ukukivi).

ArhitektuurimälestisedRedigeeri

Arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud

  • Kernu mõisa peahoone
  • Kernu mõisa park Kohatu külas
  • Laitse mõisa peahoone
  • Laitse mõisa park Laitse külas.

AjaloomälestisedRedigeeri

Ajaloomälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud

  • Laitse kalmistu Laitse külas
  • II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruila külas.

Kultuuri- ja spordirajatisedRedigeeri

MõisadRedigeeri

Kernu valla territooriumil on olnud järgmised mõisad:

AsustusRedigeeri

Vallas on 17 küla.

Kernu valla külad
Küla nimi Pindala km2 Rahvaarv (01.01.2014)
Allika 7,1 48
Haiba 4,5 336
Hingu 7,2 25
Kaasiku 9,9 359
Kabila 12,0 47
Kernu 5,7 84
Kibuna 11,0 118
Kirikla 5,1 19
Kohatu 10,9/ 134
Kustja 24,6 32
Laitse 16,5 359
Metsanurga 4,7 38
Mõnuste 24,9 62
Muusika 8,1 114
Pohla 9,5 18
Ruila 8,5 149
Vansi 3,7 72

RahvastikRedigeeri

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[6]
2001 1691
2002 1682
2003 1674
2004 1660
2005 1663
2006 1658
2007 1658
2008 1663

InimesedRedigeeri

Kustja külast Sipalt on pärit kahe vene tsaari ihuarsti ning Eesti rahvusliku liikumise tegelase Philipp Karelli pärisorised vanemad, Kirikla külas on olnud maailmakuulsa paleobotaaniku Paul William Thomsoni kodukoht. Allika külas on tuntud arstiteadlase professor Lembit Allikmetsa kodu, Laitsest pärineb loomakasvatusteadlane professor Elmar Rätsep, Metsanurgas elab mullateadlane ja ökoloog akadeemik professor Loit Reintam, Ruilas luuletaja Leelo Tungal.

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  3. "Rahvaarv Kernu valla asustusüksustes seisuga 1.01.2014". http://kernu.kovtp.ee. Vaadatud 24. veebruaril 2017.
  4. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  5. Jaanika raudteepeatus jääb Nissi valla territooriumile, kuid Kernu valla piir kulgeb raudtee kõrval ja Hingu külast tuleb raudteepeatusesse kohalik tee.
  6. Eesti Statistika. Statistikaameti koduleht. http://www.stat.ee/

VälislingidRedigeeri