Taani hindamisraamat
See artikkel vajab toimetamist. |
Taani hindamisraamat, ladina keeles Liber Census Daniæ (taani keeles tuntud kui Kong Valdemars Jordebog, "Kuningas Valdemari maade raamat") on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida on alates 1929 hoitud Taani riigiarhiivis Kopenhaagenis (enne seda Stockholmis, mille järgi nimetatud ka Codex Holmiensis). Hindamisraamatu esialgse käsikirja lasi tõenäoliselt koostada Taani kuningas Valdemar II (1170–1241) oma valitsusaja (1202–1241) teises pooles, hiljem on samasse pärgamentköitesse lisatud mitmeid teisi kirjutisi.
Raamat on oluline ajalooallikas, milles on esmamainitud paljusid kohti tänapäeva Taanis, Saksamaal, Rootsis ja Eestis.
Sisu
muudaTiina Kala järgi on Taani hindamisraamatutu kokkuvõtlik lühikirjeldus: "Köide A 41, tänapäevase täissignatuuriga Rigsarkivet, 205, Indre Forhold, 1290–1300, C 8, Kong Valdemars Jordebog, on väike puukaantega raamat mõõtmetega 16,7 × 12,3 cm, milles on 7 + 153 sekundaarselt numereeritud pärgamentlehte."
Erinevad uurijad on käekirja järgi raamatus eristanud kuni neli erinevat kirjutajat, kellest mahuliselt domineerib "käekiri A" (väidetavasti frater Johannes Jutae).
Svend Aakjaeri järgi on raamatu sisukord:
- Kalender (l. 2–7p)
- Nn. peaosa, kus on loetletud kuninga isiklikud valdused ja tema sissetulekud riigimaksudest (l. 8–30)
- Kroonivalduste (ei kuulunud kuninga isiklike valduste hulka) nimistu (l. 30–32)
- Saarte nimistu, mis sisaldab peamiselt kuninga jahimaade loetelu väikesaartel (l. 32p–34)
- "Talveööpeatuste" nimistu, mis sisaldab koormisi kuninga ja tema kaaskonna ülalpidamiseks kahel talveööl (l. 34–34p)
- Hallandi nimistu (l. 35–36p)
- "Piirinimistu" (l. 37–37p)
- Hallandi nimistu lisa (l. 37p–38p)
- Sissetulekute nimekiri (l. 39–39p)
- Väike Eestimaa nimistu ja Preisi maakondade nimetused (l. 40p)
- Suur Eestimaa nimistu (l. 41–53)
- Adramaade nimistu (l. 54)
- Linnade nimistu (l. 54p)
- Nn. vendade nimekiri (l. 55–57)
- Kuningas Valdemari annaalid [Taani annaalid] 1074–1219 (l. 58p–64)
- Taani kuningate nimekiri (l. 65p–66p)
- Kirikuprovintside nimekiri (l. 67–84)
- Keisri- ja kuningriikide nimekiri (l. 84p)
- Paavstide nimekiri (l. 85–90)
- "Vangistatud ja kongi pandud ning seejärel vabastatud kuningapojast" (l. 91–97)
- 13 ladina värssi (l. 97–98)
- "12 kivist, millest on ehitatud vundament ja müürid" (l. 98p)
- Katkend benediktiinide ordureeglist (l. 99–104)
- "Jätk selgitustele, mille pani kokku isand paavst Innocentius III missasakramendi kohta" (l. 105–126p)
- Ribest Palestiinasse viiva teekonna kirjeldus (l. 127)
- Taanist Tallinna viiva teekonna kirjeldus (l. 127p–128p)
- Seelandi valduste nimistu, mille Haquinus (Håkan) Palnesun andis üle kuningas Kristofer I-le (l. 129)
- Falsteri nimistu (l. 129p–133)
- Lollandi nimistu (l. 134–134p)
- Fehmarni nimistu (l. 135p–136)
- Joonistus keerubist (l. 137p)
- "Keerubi tiibade ja sulgede tähenduse selgitus" (l. 138–151)
- Katkend proua Margareta testamendist (l. 152p)
Suur Eestimaa nimistu
muudaSuur Eestimaa nimistu on 27 pärgamendilehest koosnev Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 1219–1220 kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju– ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka maavaldussuhted.
Nimistu redigeeris 1241. aastal Tallinna piiskop Thorkill. Omanditiitlite revisjoniks koondati nimistud ühte ja märgiti külanimede juurde, millisesse kihelkonda ja kirikukihelkonda need kuulusid.
Kohanimede kirjaviisis avaldub alamsaksa keele ja mõningal määral skandinaavia keelte mõju.
Väike Eestimaa nimistu
muuda- Väike Eestimaa nimistu koostatud aastal 1230, sisaldab andmeid Eesti maakondade kohta adramaades, välja arvatud Ugandi ja Sakala maakonnad, mis kuulusid ordu aladesse.
Selline on Väikese Eestimaa nimistu originaaltekst, Friedrich Georg von Bunge 1802–1897 järgi Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuchi esimesest köitest:
In Wironia v. kiligundae, in quibus sunt III millia uncorum.
In Jerwia III kiligundae, quae habent II. millia uncorum.
Wegele, una kiligunda, in qua habent fratres militiae D.C. uncos et episcopus Hermannus C.C.C.C.
Møge, una kiligunda, in qua sunt C.C.C.C. unci.
Norumegunde, una kilig., in qua sunt D.C. unci.
Alempos, una kilig., in qua sunt C.C.C.C. unci. Hanc habent fratres militiae sibi iniuste vindicatam, sum a nullo dinoscuntur certo titulo habuisse.
In Revaelae III. kiligundae, in quibus sunt M.D.C. unci.
In Harriaen III. kiligundae, in quibus sunt M.C.C. unci.
In Osilia IIII. kilig., in quibus sunt tria millia uncorum.
In Rotelewich VII. kilig., in quibus sunt M.D.C.C.C.C. unci.
- 1241 redigeeris munkade koostatud nimekirjad Tallinna piiskop Thorkill.
Taani hindamisraamat on üks suuremahulisemaid 13. sajandist pärit kirjalikke materjale.
1933. aastal avaldas Paul Johansen ühe olulisema Taani hindamisraamatut käsitlevaid uurimusi, Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Raamat sisaldab muuhulgas Eestimaa suure ja väikese nimistu faksiimile, Taani hindamisraamatus mainitud Põhja-Eesti Taani valduste külade nimekirja, nende ajaloo ja Taani kuninga Eestimaa vasallide sugupuud.
Taani hindamisraamatu külad
muudaAnija vald
muuda- Anija – Hangægus
Harku vald
muuda- Harku – Hark
- Liikva – Liqua – 7 adramaad – omanikud Herbarth ja tema 2 venda, üle antud Clemens Estonusele
- Sõrve – Serueueræ – 10 adramaad – omanikud Herbarth ja tema 2 venda, üle antud Clemens Estonusele
Jõelähtme vald
muuda- Iru – Hirwae – 7 adramaad[1]
- Jägala – Jakowoldal – 17 adramaad
- Kallavere – Kallæuarø – 15 adramaad
- Kärsa – Kærsæ – 2 adramaad – omanik Hildælempæ
- Maardu – Martækilæ – 12 adramaad
- Nehatu – Niggatæ – 12 adramaad
- Proosa (talu) – Koski – 4 adramaad
- Saha – Saga – 12 adramaad – omanik Hildælempæ, külasse rajati kirik ja surnuaed
- Uusiküla (Lagedi mõisa juures) – Usikylæ
- Vandjala – Uvanghaelae – 8 adramaad – omanik Conradus noor
- Kostivere – Kostaeuerae – 6 adramaad – omanik Conradus noor
- Koila – Kogael – 10 adramaad – omanik Conraduss noor
- Rebala – Reppel – 8 adramaad – omanik Conradus (Conradus noore isa)
- Parasmäe – Parenbychi – 17 adramaad – omanikeks Conradus ja Tuvi Palnis
Lääne-Harju vald
muuda- Karjaküla – Carias – 5 adramaad – Hermann Osilianus, 4 adramaad ei kuulu talle (on arvatud, et oli külavanem, kellele läänistati tema eluase 1 adramaa)
- Keila – Keikæl
- Laoküla
- Humala – Humebo – 10 adramaad
Kiili vald
muudaKose vald
muuda- Harmi – Hermæ – 25 adramaad
- Karla – Karol – 14 adramaad
- Kirimäe – Kiriollae maec (Kirimägi) – 6 adramaad
- Kirivalla Kiriawold/Kirriwol – 15 adramaad
- Kose – Сosius – 9 adramaad
- Kurena – Kurkenoy
- Kõue – Køy – 19 adramaad
- Mägise – Mæchius
- Ravila – Rauelik – 18 adramaad
- Tapavolke – Tapawolkae (hilisem Sönorm) – 2 adramaad
Kuusalu vald
muuda- Hirvli – Irmari – 8 adramaad
- Jägala-Joa – 8 adramaad
- Kaberla – Gabriel – 14 adramaad
- Kahala – Kaial – 21 adramaad
- Kalamäe – Kalameki – 5 adramaad
- Kiiu – Kithæ – 30 adramaad
- Koila– Kogæl – 10 adramaad
- Kolga – in Holki Pøtraeh alio nomine
- Kullava – Kullawa – 8 adramaad
- Kuusalu – Kusala – 25 adramaad
- Rummu – Rung – 5 adramaad
- Ruu – Rutæ – 8 adramaad
- Saunja – Saunøy – 25 adramaad
- Sigula – Sicutol – 22 adramaad
- Uuri – Ueri – 14 adramaad
- Valkla – Uvalkal – 46 adramaad
Märjamaa vald
muuda- Sõtküla või Sõtke – Hetkyl
Raasiku vald
muuda- Igavere – Serriuerae – 5 adramaad, neist 3 Hildælempæ ja 2 Henricus de Helde valduses
- Järsi – Jarvius – 15 adramaad, neist 10 Dünamünde munkade ja 5 Uillolempi valduses
Rae vald
muudaRapla vald
muuda- Alu – Alafæ
- Rapla – Rapala – 8 adramaad
- Lõiuse – Leus – 13 adramaad – omanik Asae
- Kaiu – Kaiu – 11 adramaad – omanik Basilius
- Karitsa – Kariscœ – 5 adramaad – omanik Hilddevarth
- Kasvandu – Kasawand – 8 adramaad – omanik Hilddevarth
- Kuimetsa – Quiuames – 10 adramaad – omanik Basilius
- Salutaguse – Salandaus – 8 adramaad – omanik Hilddevarth
Saku vald
muudaSaue vald
muuda- Aasa – Asaebaek – 20 adramaad (Jõgisoo või endise Voore mõisa alal)
- Aila – Aitol – 8 adramaad
- Hüüru – Hiurenkylae – 10 adramaad
- Jõgisoo (Saue) – Ekius – 12 adramaad
- Kiia – Kienkylae – 12 adramaad – omanikud Herbarth ja tema 2 venda, üle antud Clemens Estonusele
- Lehmja – Lemethos – 20 adramaad (Lemmiala, Lehmeta; tänapäeval Alliku)
- Leveti – Leuetae – 4 adramaad (asukoht teadmata, oletatavalt Tuulas või Jõgisool)
- Soodetaga – Sochentakaes – 3 adramaad (asukoht teadmata, oletatavalt Salu)
- Tuula – Tulalae – 12 adramaad
- Vatsla – Wasal – 5 adramaad – omanikud Herbarth ja tema 2 venda, üle antud Clemens Estonusele
- Valingu – Walaelinkae – 10 adramaad
- Vanamõisa – Kircontaen – 6 adramaad (Kirkota, Kerguta)
- Ääsmäe – Asmiekae
Tallinn
muuda- Pääsküla – Peskulae – 20 adramaad
Viimsi vald
muudaVirumaa
muudaMuinaskihelkonnad
muudaVirumaal kokku: 2923 adramaad
- Alutaguse (Alentagh) – 316 adramaad
- Askälä (Askælæ) – 221 adramaad
- Lemmu (Lemme) – (selle lõunaosa kandis nime Pudiviru) – 564 adramaad
- Mahu (Maum) – 560 adramaad
- Rebala (Repel) – Osa läks jagunemisel Revalale – 1262 adramaad
Haljala vald
muuda- Aaspere – Katkantagus – 6 adramaad
- Aasu – 6 adramaad
- Auküla – 25 adramaad
- Essu – Gesse – 6 adramaad
- Haljala – 14 adramaad, omanik Herman Spring
- Idavere – Honolius – 12 adramaad
- Kavastu – koos Kavastu maadel asunud küladega Unæs ja Mellæs 27 adramaad
- Kisuvere – 8 adramaad
- Kõldu – 24 adramaad
- Kärmu – 6 adramaad
- Liiguste – 12 adramaad
- Maheda – 18 adramaad
- Ohuküla – Høckæ – 28 adramaad
- Pehka – 31 adramaad
- Põdruse – 26 adramaad
- Tatruse – 32 adramaad
- Tõikvere – 9 adramaad
- Vanamõisa – Katenshape – 4 adramaad
- Varangu – Uvarangalae – 32 adramaad
- Võle – 12 adramaad
- Annikvere – 26 adramaad
- Karula – Carola – koos Vihulaga kokku 24 adramaad
- Metsiku – 26 adramaad
- Rannaküla
- Salatse – 14 adramaad
- Vihula – Viola – koos Karulaga kokku 24 adramaad
Alutaguse vald
muuda- Kaidma – 22 adramaad
- Kurtna – Kirtnaos – 7 adramaad
- Vasavere – 8 adramaad
- Atsalama – 9 adramaad
- Kalina – 10 adramaad
- Kiikla – Kikalæ – 5 adramaad
- Mäetaguse – 11 adramaad
- Pagari – 5 adramaad
- Ratva – 6 adramaad
- Võrnu
Jõhvi vald
muuda- Edise – 5 adramaad
- Jõhvi – Gewi hiljem Jewe – 20 adramaad
- Kahula – 18 adramaad
- Puru – 25 adramaad
- Sompa – Aue – 15 adramaad
- Tammiku – Damicas – 9 adramaad
Kadrina vald
muuda- Ama – 12 adramaad
- Kadrina – vana nimi Argoma Artimae hiljem Arcamas
- Kõrveküla – Corpius – 20 adramaad
- Loobu – Lopæ – 4 või 8 adramaad
- Soomukse – Somæcos – 8 adramaad
- Udriku – Vtric
- Vohnja – 20 adramaad
- Võipere – 30 adramaad
Lüganuse vald
muuda- Aa – Hazæ – 13 adramaad, omanik preester Eilardus
- Lüganuse – Lyggenus – 45 adramaad
- Moldova – Muldilippe
- Purtse – Purdus – 32 adramaad
- Varja – 24 adramaad
- Erra – 28 adramaad
- Koljala – 3 adramaad
- Aidu – Aytis
- Maidla – Maidalæ, Maydala – 10 adramaad
- Savala – Saula – 13 adramaad
Rakvere vald
muuda- Arkna – 27 adramaad
- Kloodi – 30 adramaad
- Lepna – 30 adramaad
- Levala – 6 adramaad
- Mädapea – 5 adramaad
- Paatna – 18 adramaad
- Tõrma – 70 adramaad, omanik Thideric de Kivel
- Veltsi – 20 adramaad
- Aluvere – 14 adramaad
- Katela – 18 adramaad
- Sõmeru – Somerueræ – 10 adramaad
- Ubja – 23 või 25 adramaad
Toila vald
muuda- Pühajõe – Pühhajöggi – 6 adramaad
- Järve – Jeruius
- Kohtla – Odre – 18 adramaad
- Kukruse – Kuckaruse – 7 adramaad
- Ontika – Undegas – 5 adramaad
- Saka – 20 adramaad
- Tõrvaküla – Toruascula – 3 adramaad
- Valaste – Uvalat – 2 adramaad
Narva-Jõesuu linna ala
muuda- Narva – Narvia – 8 adramaad
- Sirgala – Cirpæ, Cirkæ – 1 adramaa
- Udria, Utria, Udrias – Ydrigas – 3 adramaad
Vinni vald
muuda- Rasivere – 7 adramaad
- Rõhu – Routhae
- Tammiku – Tamicas
- Tudu – Tydy
- Vana-Vinni – Vitni
- Paasvere – 23 adramaad
Viru–Nigula vald
muuda- Kaliküla – 10 adramaad
- Kunda – Gundas
- Mahu – Maum, hiljem Maholm
- Pada – Padagas
- Selja – 45 adramaad
- Varudi – Waradas – 45 adramaad
- Viru-Nigula – Akedolæ
- Koogu – Paimela – 12 adramaad
- Rannu – 12 adramaad
Väike-Maarja vald
muudaViited
muuda- ↑ Julius Põldmäe, Jõelähtme kihelkond ja vald, Tallinn 1994, lk 25
Kirjandus
muuda- Carl Julius Albert Paucker: Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit der Dänen-Herrschaft : nach Jakob Langebek's, Peter Friedrich Suhm's und Georg Magnus Knüpffer's topographischen Bemerkungen zum Liber Census Daniae mit einigen Zusätzen. Reval: 1853, Digitaalselt
- Georg von Brevern. Der Liber census Daniae und die Anfänge der Geschichte Harrien und Wirland's. (1219–1244). Dorpat, 1858. Digitaalselt
- Carl Schirren: Beitrag zum Verständniss des Liber Census Daniae : Analyse und Kritik der Schrift Georgs von Brevern : der Liber Census Daniae und die Anfänge der Geschichte Harriens und Wirlands (1219–1244) St. Petersburg: Eggers, 1859 Andmed ESTERis
- Matthias Johann Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn, Varrak, 1920.
- Paul Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Daniae (LCD). Kopenhagen-Reval, 1933.
- Edgar V. Saks. Commentaries on the Liber Census Daniae: Studies in Mediaeval European History. Montréal-Ann Arbor 1974.
- Tiina Kala. Käsikiri ja uurijad. "Liber Census Daniae" ja/või "Codes [!] ex-Holmiensis"? Tuna, 2005, nr 1, lk 22–31.
- Tõnu Raid. Harjumaa ristimine 1219-1220. Tallinn, 2016
Välislingid
muuda- Taani hindamisraamatu originaali digiteeritud tekst
- Taani hindamisraamatu originaali digiteeritud tekst Rahvusarhiiv
- Liber Census Daniæ. Kong Valdemar den Andens Jordebog (1873. aasta publikatsioon)