Georg Magnus Knüpffer

Georg Magnus Knüpffer (15. aprill/26. aprill 1785 Juuru – 1. aprill/13. aprill 1863 Väike-Maarja) oli Eesti vaimulik

EluluguRedigeeri

Knüpffer õppis Tallinna toomkoolis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18021805; Göttingeni ülikooli immatrikuleerus ta 16. oktoobril 1806. Ordineeriti õpetajaks 13. oktoobril/25. oktoobril 1812.

Oli aastatel 18121852 (kutsuti 13. septembril/25. septembril 1812) Väike-Maarja koguduse õpetaja. Haiguse tõttu ei võtnud praosti kohta vastu; jäi 9. oktoobril/21. oktoobril emerituuri.

Knüpffer oli 18. jaanuaril/30. jaanuaril 1838 Õpetatud Eesti Seltsi üks asutajaid, 13. märtsist/25. märtsist 1843 Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige. Kirjutas Eestimaa sinodite ajaloost: Beiträge zur Estn. Synodenprotokoll (1847). Avaldas pastor Johann Engelhardt Benderi kirjutatud kurioosumid; Maarahva kalendris publitseeris silmaringi avaldavaid kirjutisi. Uuris Taani hindamisraamatut (Liber Census Daniae), töötades läbi seal kirjas olnud andmeid[1].

IsiklikkuRedigeeri

Tema vend Arnold Friedrich Johann Knüpffer oli Kadrina Katariina koguduse õpetaja, tema isa Friedrich Gustav Knüpffer oli Juuru Mihkli koguduse õpetaja, tema vanaisa Arnold Johann Knüpffer oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja, teine vanaisa Johann Georg Tideböhl oli Tallinna toomkoguduse õpetaja, poeg Carl Theodor Knüpffer oli Väike-Maarja koguduse õpetaja, pojapoeg Georg Martin Knüpffer oli Ambla Maarja koguduse õpetaja. Tema poeg oli arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007

VälislingidRedigeeri