Maakond

Eesti haldusüksuse tüüp
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti maakonnad)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maakond (täpsustus)

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp. Eestis on 15 maakonda.

Praegused maakonnadRedigeeri

Hiiu maakondSaare maakondLääne maakondHarju maakondLääne-Viru maakondIda-Viru maakondRapla maakondJärva maakondJõgeva maakondTartu maakondPõlva maakondVõru maakondValga maakondViljandi maakondPärnu maakond 
Eesti maakonnad (lingitud)
 
Eesti maakondade rahvastiku jaotus
Vapp Maakond Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2020)[1]
Rahvastiku­tihedus
(in/km²)
Harju maakond 4327 605 029 139,83
Hiiu maakond 1032 9315 9,03
Ida-Viru maakond 2972 134 259 45,17
Jõgeva maakond 2545 28 442 11,18
Järva maakond 2674 30 174 11,28
Lääne maakond 1816 20 444 11,26
Lääne-Viru maakond 3696 58 862 15,93
Põlva maakond 1823 24 647 13,52
Pärnu maakond 5419 86 185 15,90
Rapla maakond 2765 33 282 12,04
Saare maakond 2938 33 083 11,26
Tartu maakond 3349 153 317 45,78
Valga maakond 1917 28 204 14,71
Viljandi maakond 3420 46 161 13,50
Võru maakond 2773 35 415 12,77

AjaluguRedigeeri

1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960. aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990. aastate algul nimetati ümber maakondadeks.

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algulRedigeeri

 
Frederick de Witti 18. sajandi alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused:

Poola valdused:

Taani valdus:

Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateniRedigeeri

Eestimaa kubermang (provints):

  • Harjumaa (saksa Kreis Harrien)
  • Järvamaa (saksa Kreis Jerwen)
  • Läänemaa (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
  • Virumaa (saksa Kreis Wierland)

Liivimaa kubermang (provints):

  • Pärnumaa (saksa Kreis Pernau)
  • Tartumaa (saksa Kreis Dorpat)
  • Viljandimaa (saksa Kreis Fellin)
  • Võrumaa (saksa Kreis Werro)
  • Saaremaa (saksa Oesel; Saaremaad loeti ka eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

Maakonnad 1918–1940Redigeeri

1938. aasta Maakonnaseaduse[2] § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru.

Taasiseseisvunud Eestis on uued maakonnad: Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Rapla. Enam pole Petseri maakonda.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri