Pühajõe

Pühajõe on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe jõe ääres.

Pühajõe
Aluoja joastik
Pindala: 21,8 km² (2020)
Elanikke: 186 (31.12.2021)
EHAK-i kood: 6656
Koordinaadid: 59° 25′ N, 27° 32′ E

Küla põhjaosa jääb Soome lahe äärde. Lõunaosa läbivad Tallinna–Narva maantee ja Tallinna–Narva raudtee.

Külas asub Aluoja puhkekeskus.

Ajalugu

Küla on esmamainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal nimega Pühhajöggi.

Pühajõe kirik ehitati aastal 1467. Kivikirikut hakati rajama 1836. aastal.

1700. aastal peeti küla juures Pühajõe lahing.

Külas asus Pühajõe mõisa keskus. 1897. aastal ostis Vene suurkaupmees Grigori Jelissejev mõisa, selle karjamõisa ja kahe talu maad (u 140 hektarit), et rajada sinna endale loss, mida nimetati ka omaniku järgi Jelissejevi lossiks. 1934. aastal ostsid Eesti tööstusringkonnad lossikompleksi Jelissejevilt 100 000 krooni eest ja kinkisid Eesti riigile. Oru lossi renoveerimistööd kestsid 1936. aastani ja see võeti kasutusele Eesti riigipea suveresidentsina. 1940. aasta juunipöörde järel hakati lossi laastama ning 13. augustil 1941 süütasid taganevad punaarmeelased lossi. 1944. aastal lasid Saksa väed õhku varemed, kus asus miiniladu.

Loodus

Külas asuvad Pühajõe ohvrikivi ja Oru lossipargi kivi. Küla territooriumile jäävad Aluoja joastik ja Aluoja allikad Mägara oja alamjooksul.

Oru pargi maastikukaitseala jääb pooleldi Pühajõe külla ja pooleldi Toila alevikku.

Jõe alamjooksu kaitstakse Pühajõe hoiuala koosseisus.

Kultuurimälestised

Külas on tähelepanuväärne Kohvimäe talu, mille elamu ja ait-laut on nimetatud kultuurimälestisteks.

Küla lääneosas Tallinna–Narva maantee ja Pühajõe juures asub Hugo Jürgensoni mälestussammas.

Kunstimälestisteks on arvatud kaks graniidist karuskulptuuri Oru pargi sissepääsu juures, mille on loonud Hermann Halliste.

Arheoloogiamälestiseks on kiriku juures asuv kalmistu.