Oru lossipargi kivi
Oru lossipargi kivi (ka Oru pargi kivi, Jelissejevi kivi, Ohvrikivi) on pegmatiidist hiidrahn Ida-Viru maakonnas Toila-Oru pargis.
Kivi mõõtmed on järgmised: pikkus 10,7 m, laius 8,3 m, kõrgus 1,7 m ja ümbermõõt 26,5 m.[1]
Rahn on suures osas mattunud pinnasesse, üks külg on kaetud mullaga. Kivi lamedale tasasele pealispinnale on raiutud tekst vanas vene kirjas: See sild ja tee on ehitatud omanike O.M. Andrejevi ja G.G.Elissejevi poolt suvel 1901). Kivisse on raiutud kolmnurk, mida on kasutatud ajutise reeperina pargi mõõdistamisel. Lääneserval on kivi sees malmist polügonomeetria punkti tsenter. Lõunaservale on raiutud mingeid halvasti loetavaid sõnu ja märke.[2]
Rahnu on peetud eestlaste muistseks ohvrikiviks. Jelissejevi aegsetel pargi- ja lillepidudel olevat tema peal kadrilli tantsitud.[2]
Rahn on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Pirrus, Enn (2009). Eestimaa suured kivid. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus.
- ↑ 2,0 2,1 "Oru lossipargi kivi". EELIS Infoleht. Vaadatud 30.12.2022.
- ↑ "Oru pargi kivi". Keskkonnaportaal. Vaadatud 30.12.2022.
Välislingid muuda
- Oru lossipargi kivi ürglooduse objektina Eesti looduse infosüsteemis
- Oru lossipargi kivi keskkonnaportaalis
- Oru lossipargi kivi kultuurimälestiste riiklikus registris
- Pühajõe ohvrikivi pühapaikade andmekogus
