Hugo Jürgensoni mälestussammas
| |
| Avamine | 16. juuli 1933 27. oktoober 2000 |
|---|---|
| Läbimõõt | laius 70 cm paksus 40 cm |
| Kõrgus | 2 meetrit |
| Asukoht | Toila vald |
| Pühendatud | Hugo Jürgensonile |
| Seisund | hea |
| Koordinaadid | 59.374372, 27.507271 |
Hugo Jürgensoni mälestussammas on esimese Eesti Vabadussõjas langenud ohvitseri, kapten Hugo Jürgensoni mälestuseks loodud mälestusmärk, mis asub Ida-Virumaal Toila vallas Pühajõe küla territooriumil.[1]
Mälestusmärk avati 1933. aastal ja taastati pärast Nõukogude okupatsiooni 2000. aastal. Mälestusmärgi omanikud on Kliimaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.[2]
Ajalugu muuda
Mälestusmärgi loomine muuda
Vabadussõja esimese kuu jooksul 1918. aastal langes võitluses Punaarmee üksustega Jõhvi lähedal Kõrve kõrtsi juures 8. detsembril 5. jalaväepolgu I pataljoni ülem, 24-aastane kapten Hugo Jürgenson. Ta oli esimene Eesti ohvitser, kes Vabadussõjas hukkus hiljem Kõrve lahinguna tuntud kokkupõrkes.[1]
Esialgu vajus konflikt unustusse, kuid 1930. aastate alguses tekkis mõte rajada mälestusmärk Hugo Jürgensoni langemispaigale Kõrve kõrtsi juures. Mõte pärines 1. Diviisi ülemalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt. Idee teostamiseks asutati 30. septembril 1932 Kapten Hugo Jürgensoni Mälestusmärgi Püstitamise Komitee, kuhu kuulusid esindajad 4. Üksiku Jalaväepataljoni Ohvitseride Kogust, Kaitseliidu Jõhvi Malevkonnast, Vabadussõjas Langenute Mälestamise Jõhvi Kihelkonna Komiteest ja Jõhvi Eesti Vabadussõjalaste Liidust. Mälestusmärgi püstitamise tegelikuks eestvedajaks sai reservkapten Nikolai Vildenau.[3]
Mälestusmärgi kujunduse valmistas kunstnik Alfred Kask ning monumendi tegi valmis kivitööstur Madis Meermann. Obelisk oli 2 meetrit kõrge, 70 sentimeetrit lai ja 40 sentimeetrit paks. Esiküljele raiuti tekst: "Kapten Hugo Jürgensonile, langenud Kõrve lahingus 8. XII 1918", mille kohale moodustati Vabadusristi kujutis. Monumendi materjaliks valiti punane graniit. Sammas otsustati paigutada Jõhvist 5 kilomeetri kaugusele Voka vallas asuva Narva maantee ja Toila tee ristmiku, Pühajõe ja Jürgensoni hukkumiskoha lähedusse.[3][4]
Mälestussammas avati 16. juulil 1933 toimunud tseremooniaga. Avakõne pidas komitee esindaja kapten Vildenau, kindralmajor Tõnisson avas kahuripaukude saatel samba ja vaimuliku talituse pidas õpetaja Muru Kursist. Laulsid Voka ja Toila koorid.[4] Monumendi taha istutati tammed ning selle ümber paigutati värvitud pingid ja rajati aed.[3]
1940. aasta sügisel okupatsiooniaja algul purustati kapten Jürgensoni mälestussammas Nõukogude võimude poolt, kuid terveks jäänud ülaosa taastati Saksa okupatsiooni ajal oma endisele kohale. Nõukogude okupatsiooni taastamise järel olevat väidetavalt samba säilinud osa visatud lähedusse asuvasse Pühajõkke. Nõukogude ajal samba endine asukoht metsastus täielikult ja alles 1988. aastal meenutati seal esmakordselt taas Jürgensoni ja Kõrve lahingut.[3]
Mälestusmärgi taastamine muuda
Eesti iseseisvuse taastamise järel käisid mälestusmärgi taastamise mõtte välja nii Lembit Kiisma kui ka Arthur Ruusmaa, kuid esialgu ei võtnud ettepanekud vedu. Kõrve lahingu 75 aastapäeva puhul tähistati 8. detsembril 1993 samba asupaik ja tõstatati ka uuesti monumendi taastamise mõte, kuid edutult. Pärast tähistamist toimusid aga igal järgmisel aastal Kõrve lahingu aastapäeval samba kohal mälestusüritused. 1998. aastal leidis Eesti Riigiarhiivist tollane Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak kapten Jürgensoni mälestussamba komitee kirjavahetuse, mis sisaldas ka kahte monumendi kavandit ja asukohaplaane. Sama aasta detsembris algatas Ida-Viru Sõjaohvrite Mälestusselts samba püstitamise plaani. 1999. aasta mais tellis AS Jõhvi Restauraator Riigiarhiivist leitud jooniste ja vanade fotode järgi uue mälestussamba Tallinnaa ettevõttelt OÜ Ars Monumentaal. Monumendi maksumuseks kalkuleeritud 25 000 krooni peeti aga tollal liiga suureks summaks ning mälestusmärgi rajamine jäi ära.[3]
2000. aasta juunis pöördus Toila Vallavalitsus Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu poole, soovides toetust kapten Hugo Jürgensoni mälestussamba taaspüstitamisele. Monumendi taastamisprojekti kaastati veel Kaitseministeerium, Viru Üksik Jalaväepataljon, AS Jõhvi Restauraator ja mitmed üksikisikud, kelle toel korrastati monumendi asupaik ja taaspüstitati 10. oktoobril 2000 mälestussammas. Teise mälestussamba valmistas kiviraidur Aare Aljas.[3]
Mälestussammas taasavati ametlikult 27. oktoobril 2000. Üritusel esines avasõnaga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president ja Kaitseministeeriumi nõunik Hannes Walter ning monumendi avasid Toila vallavanem Bruno Uustal ja Hannes Walter. Vaimuliku talituse viis läbi Kaitsevägede peakaplan Tõnis Nõmmik.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Odette Kirss, 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu, Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018
- ↑ "27102 Vabadussõja Kõrve lahingus hukkunud kapten Hugo Jürgensoni mälestussammas". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 12.06.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Jürgenson, Hugo – Vabadussõja kangelane, www.virumaa.ee
- ↑ 4,0 4,1 "Ühele kangele juhile Wabadussõjas". Virulane. 15.07.1933. Lk 5.
Välislingid muuda
- Hugo Jürgensoni mälestussammas kultuurimälestiste riiklikus registris
