Soome laht

meri

Soome laht on laht Läänemeres. See jääb Eesti ja Soome vahele.

Soome laht
Keri saar ja tuletorn merelt
Älvi saar

Soome lahte eraldab Läänemere avaosast mõtteline joon Põõsaspea neeme, Osmussaare ja Tulliniemi vahel.

Nimi muuda

13. sajandil oli lahe nimi Mare Estonum (ladina keeles "eestlaste meri") ja Hochlanderi laht (rootsikeelsest nimest Högland). 1539. aastal esmamainiti nime Mare Finnicum (tõlkes "Soome meri"; sel ajal hakati Rootsi impeeriumi idaosa kohta kasutama nime Finland).[1]

Asend ja suurus muuda

Lahe pindala on umbes 29 500 km².

Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagus.[2]

Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar, millest ida pool asub Neeva laht.

Soome lahe kagurannikul Venemaa Föderatsiooni aladel asuvad osaliselt Narva laht, Lauga laht ja Koporje laht, mille vahel asetsevad Kurkula ja Soikino poolsaared, Neeva laht.

Soome lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.

Elustik muuda

Võõrliigid muuda

Soome laht on aktiivselt laevatatav ja selle tulemusena on siia jõudnud ka mitmeid võõrliike. Neist hiljutisemad on ümarmudil, elegantne krevett, vööt-kirpvähk ja vesikirp Cercopagis pengoi.

Majandus muuda

 
Kalapüügilaev TB madalikul Mohni saare juures 1985. aastal

Suurimad Soome lahe äärsed linnad on Peterburi, Helsingi ja Tallinn. Nii jäävad lahe äärde ka suured sadamad ja seda läbib tihe laevaliiklus. Suurimad reisisadamad on Helsingi Lõunasadam ja Länsisatama ning Tallinna Vanasadam. Suurimad kaubasadamad on Ust-Luga sadam, Primorski sadam, Peterburi sadam, Muuga sadam, Sillamäe sadam ja Vuosaari sadam.

Seejuures kuuluvad Helsingi ja Tallinna sadamad ka kõige suurema laevareisijate arvuga sadamate hulka Euroopas.[3]

Keskkonnaseisund muuda

Soome laht on Läänemere saastunumaid alasid ja eri halb on keskkonnaseisund lahe idaosas.[4]

Ajalugu muuda

 
Littegrundi vrakk Tallinna lahes

Soome lahe nõgu on paljuski moodustunud Ürg-Neeva kulutuse toimel. Tulenevalt kihtide kallutatusest ja lahe lõunapoolsete settekivimite suhtelisest pehmusest võrrelduna põhjaosa graniidiga liikus ürgjõgi küljeerosiooni tulemusena pidevalt oma vooluteega lõunasse ja sellega saab seletada ka Balti ja Siluri klindi teket.[5][6][7]

Sport muuda

Teadaolevalt ujus esimesena üle Soome lahe Bruno Nopponen 2008. aastal.[8]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. https://www.kotus.fi/files/1452/sirkka-_botolv.pdf
  2. Eesti Geoloogia Selts. 1993. Rmt: Eesti šelfi geoloogia [toim. Lutt, J. & Raukas, A.]. 1993. Tallinn, lk 192.
  3. Top 20 passenger ports in 2015 - on the basis of number of passengers embarked and disembarked (in 1000).png
  4. "Soome lahe idaosa keskkonnaseisund valmistab teadlastele muret" ERR Novaator, 9. jaanuar 2023
  5. "Põhja-Eesti klindi tekkest". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2018. Vaadatud 2. märtsil 2016.
  6. Igor Tuuling: "Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused" Eesti Loodus, 2009/7
  7. Igor Tuuling: "Kuidas on tekkinud Balti klint?" Eesti Loodus, 2008/9
  8. "Bruno Nopponen ujus esimesena Soomest Eestisse" Postimees, 26. juuli 2008

Välislingid muuda