Ava peamenüü

Sillamäe sadam (sadamakood EE SLM, ingliskeelse nimega Port of Sillamäe, vene keeles Порт Силламяэ, lühinimega Silport) on Eestis suuruselt teine ja Balti riikides viies merekaubasadam asukohaga Soome lahe lõunakaldal Ida-Viru maakonnas Sillamäel.

AS Sillamäe Sadam
Port of Sillamäe.svg
Tüüp Aktsiaselts 100% erakapitalil
Valdkonnad Sadamateenuste osutamine
Käive Umbes 10 milj. tonni
Koduleht http://www.silport.ee/
Avatud navigatsiooniks 2005.a.
Sillamäe sadam (august 2008).
Sillamäe sadam

Sadama omanik on AS Sillamäe Sadam, mis põhineb 100% erakapitalil.

Multifunktsionaalne universaalne I tüüpi tolli vabatsooni merekaubasadam Silport on võimeline käitlema praktiliselt kõiki kaubaliike ja teenindama kõiki laevu, sh ka reisilaevu ning reisijaid.

Silport osutab kõiki sadamateenuseid: stividoriteenused; veoste laadimine ja lossimine ning veo korraldamine meritsi, auto- ja raudteetranspordiga; kaupade ladustamine; tolli- ja veodokumentide vormistamine; ekspedeerimise teenused; kaupade pakkimine, sorteerimine, märgistamine ja muud lisateenused.

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelisse 2016 on Sillamäe sadam kantud kui konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2016.

Sadamas töötab 142 (1. jaanuar 2019) inimest, koos terminalide ja soojuselektrijaama töötajatega umbes 1500 inimest. 

Sadama kapteniks on René Sirol[1].

Sadamas rakendatakse laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksit ISPS.

AsukohtRedigeeri

See on Euroopa Liidu kõige idapoolsem sadam Läänemeres, millel on maismaaühendused Euraasia mandri sihtpunktidega Tallinna–Peterburi maantee E20 ja Tallinna–Peterburi raudtee kaudu.

Sillamäe Sadam asub Narva lahes, N 59° 25’ E 27° 44’. Sadam on laevadele avatud aastaringselt.

Sadama akvatooriumi pindala on 885 ha, kaldapealse maa- ala pindala ulatub 750 hektarini.

AjaluguRedigeeri

Esimesed teated Sillamäest pärinevad juba 1502. aastast, mil Taani rüütlid Narva lahe kaldal maabusid ja siin asunud Thor Bruggeni kõrtsi külastasid [2]. Kõrts ja sild üle Sõtke jõe jäid paratamatult Narva suundunud kaubakaravanide ja rüütlite teele, kuid just sillal oli siin eriline tähtsus ning vanades ürikutes nimetatigi seda kohta sageli vaid sillaks. Hiljem anti kohale nimeks Sillamäggi. Legendi järgi rajasid kõrtsi kaubalaevade maabumiskohta Sõtke jõe suudmesse skandinaavia mereröövlid.

Sillamäe soodne asukoht mängis hiljem olulist rolli Sillamäe sadama tekkeloos.

Alates 1711.aastast hakkas vene tsaar Peeter Esimene Reveli sadamat kasutama kaubavedudeks ja arendama laialdaselt fortifikatsioone, kuid lasknud uurida ka Sillamäe, Muuga ja Paldiski randasid kui soodsaid sadamakohti. Tänapäevaks ongi neisse kohtadesse sadamad rajatud.

Nõukogude perioodil ei tulnud kellelegi pähegi taastada Sillamäele sadam, kuna siia rajati kaitsetööstuse tehas ning kogu Eesti põhjarannik muudeti erirežiimiga piiritsooniks. Sillamäe kadus kaardilt.

Pärast Eesti taasiseseisvumist tehase jäätmehoidla konserveeriti ja avanes võimalus rajada Sillamäele sadam.

2005. aasta 14.oktoobril avas riiklik komisjon Sillamäe Sadama laevaliikluseks, majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitas sadama passi ning Veeteede Amet kandis sadama registrisse. Samuti väljastas Raudteeinspektsioon kasutusload rekonstrueeritud ja uusehitatud raudteedele.

Esimese kaubareisiga saabus Sillamäe sadama kai äärde 25. oktoobril 2005 kuivlastilaev Anna-Maria Sibum, mis viis lastina kaasa metallkonstruktsioone. Sellest algas Sillamäe sadamas kaubavedu.

Aastail 2006–2007 oli avatud regulaarne parvlaevaliiklus Sillamäe ja Kotka vahel. 2007. aasta oktoobris laevaliin suleti peamiselt majanduslikel põhjustel.

Alates 2017. aastast on Sillamäe sadama kaubakäive ületanud 8 miljonit tonni. Sadam ise on muutunud multifunktsionaalseks universaalseks sadamaks, mis on võimeline käitlema praktiliselt kõiki kaubaliike, osutama kõiki sadamateenuseid ja võtma vastu kõiki laevu, mis liiguvad Läänemerel.

Sadam on pidevas arengus, mida on aeg-ajalt mõjutanud vaid rahvusvaheline olukord. 2019. aasta seisuga käib raudteejaama laiendamine kaide alani, laomajanduse arendamine, energiatootmise moderniseerimine ja tööstuspargi sisustamine. Kaugemas plaanis on uue kaubakai rajamine, mis oleks ühtlasi ka kaitseks sadama akvatooriumile, konteinerkaupade terminali laiendamine ning reisi- ja kruiisilaevade kai rajamine. Viimane omab erilise tähtsuse kogu Ida-Virumaa ettevõtluse, sh eriti turismimajanduse, edaspidises arengus, kuna võimaldab taasavada regulaarse parvlaevaühenduse Soomega ning teenindada Peterburi suunduvaid või sealt saabuvaid kruiisilaevu. Täiendavalt kavandatakse suurte reisilaevade kai mandripoolsesse ossa rajada väikelaevade sadam.

 
Sadama teedevõrku kuuluvad ka kahetasapinnalised ristmikud.

Sadama infrastruktuurRedigeeri

 
Tanker sildumas.

Süvasadam Silport omab 13 statsionaarset kaid sügavusega 12 kuni 16,5 meetrit ja pikkusega 175 kuni 319 meetrit, mis lubavad teenindada laevu pikkusega kuni 275 m, laiusega kuni 56 m ja süvisega kuni 15,2 m. Kaide kogupikkus ulatub 3 kilomeetrini.

Territooriumil on 82 ha avatud laopindu konteinerite, puiste- ja üldkaupade ladustamiseks ning 30 ha sõiduautode, veeremtehnika ja muu ro-ro kauba ladustamiseks, samuti 61 500 m2 kaetud laopindu üld- ja muude kaupade ladustamiseks.

Sadama raudteejaamas on 14 teed pikkusega 1050 kuni 1500 meetrit; raudteede kogupikkus on 33,9 km. Sadama raudteevõrku kuulub ka 4,6 km pikkune ühendustee Vaivara jaamani (Eesti Raudtee). Sillamäe raudteejaamal on 6 manöövervedurit.

Sadama maanteede võrgustiku pikkus ulatub 11 kilomeetrini.

Reisiliikluse korraldamiseks ja reisijate teenindamiseks on rajatud reisiterminal.

 
Konteinerite vedu raudteel.

Terminalid ja sadamaklasterRedigeeri

Landlord-tüüpi sadama territooriumil suurusega 750 ha tegutseb 4 terminali:

  • Silsteve AS[3] (konteiner-, üld-, puiste- ja projektikaubad, sõiduautod ja RO-RO-kaubad),
  • AS Alexela Sillamäe[4] (heledad ja tumedad naftasaadused, põlevkiviõli),
  • DBT AS[5] (vedelväetised ja ammoniaak) ning
  • Eurochem Terminal Sillamäe AS[6] (vedelad keemiakaubad).
 
Konteinerite laadimine.

Silporti territooriumil tegutseb Sillamäe klaster, kuhu kuuluvad peale sadama enda ja selle raudteejaama ning 4 terminali veel tehas NPM Silmet[7], soojuselektrijaam Silpower AS[8], Silport Kinnisvara AS, keskkonnateenuste firma AS Ökosil[9], mis tegeleb keskkonnaseire ja muude keskkonnaprojektidega. Kokku tegutseb klastris 69 mitmesugust tootmis- ja muud ettevõtet kokku 1500 töötajaga. Lisaks sadu ajutisi töötajaid (ehitajad, autojuhid jt).

 
On kaks sissepääsu – vasakpoolne piirieelsesse veokite ootealasse, parempoolne Sillamäe vabatsooni ja sadama territooriumile. Hoones on teenindussaal autojuhtidele, kohvik ning kabinetid tolliametnikele.

Sadama-alal on paarsada hektarit vaba pinda tööstusettevõtete, kaubaterminalide, jaotuskeskuste vms rajamiseks.

Silport Kinnisvara AS haldab ka Narva maanteepiiri ületust ootavate veokite ooteala Sillamäe TruckStop. Ootealal on kohtade arv 450 ja veokite piiriületus toimub elektroonilise järjekorra [10] alusel. Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) hinnangul omab Sillamäe TruckStopi teenuste kvaliteedi tase 4 tärni viiest [11] . Viiendast tärnist on puudu vaid veokite tankimise võimalus kohapeal, mis ei ole majanduslikult otstarbekas.

Euroopa turvaparklate organisatsiooni SETPOS (Secure European Truck Parking Operational Services) kriteeriumide põhjal omab Sillamäe TruckStop maksimaalse turvalisuse taseme ehk 5 tärni.

KaubakäitlusRedigeeri

Kaupade vedu sadamasse ja sadamast välja toimub meritsi, maantee- ja raudteetranspordi abil.

Kaupade käitlemine sadamas toimub aastaringselt ning 24/7.

Üle poole kaubakäibest annavad vedelkaubad – naftatooted, põlevkiviõli, vedelväetised ja keemiakaubad.

Sadamaterminalid ja raudteejaam pakuvad koos partneritega erinevaid sadamateenuseid – laevade lastimist-lossimist, laevade agenteerimist, raudteeteenuseid, tollimaakleriteenuseid, ekspedeerimisteenuseid, kaupade komplekteerimist, pakendamist jms.

Reisijate teenindamineRedigeeri

Reisijate teenindamisega on kavas uuesti alustada pärast uue reisilaevade kai rajamist Sillamäe sadama ja Sillamäe linna piirialale. Perspektiivselt on kavas arendada kolme suunda – regulaarse parvlaevaliini taasavamine üle Soome lahe, kruiisilaevade teenindamine ja väikelaevade sadama opereerimine.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri