Põlevkiviõli

orgaaniliste ühendite segu

Põlevkiviõli (inglise shale oil, vene keeles сланцевое масло) on erinevate küllastatud ja küllastamata alifaatsete, tsükliliste ja aromaatsete süsivesinike ning muude orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamine kuni 500 °C) ja põlevkivi koksistamisel (kuumutamine 1000–2000 °C). Utmise eesmärk on eelkõige kerogeeni termiline lagundamine ja õli saamine. Suhteliselt madala temperatuuri tõttu ei allu saadav õli veel sekundaarsele lagunemisele ja seepärast nimetatakse seda mõnikord ka primaarõliks. Koksistamise eesmärk on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmalt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes gaasi ja koksi. Saadava õli iseloomulik omadus on suur aromaatsete süsivesinike sisaldus.

Põlevkiviõlid sisaldavad küllaltki palju ühe- ja mitmealuselisi fenoole ning muid ühendeid.

Põlevkiviõli kasutatakse eelkõige keemiatööstuses toorainena ning kütte- ja immutusõlina. Põlevkiviõli erinevuseks naftast toodetud raskete kütteõlide ees on suhteliselt väiksem viskoossus ja madalam hangumistäpp ning mõnevõrra väiksem väävlisisaldus.

Põlevkiviõli tööstus EestisRedigeeri

Eesti Energia Õlitööstus[1] Auveres[2] toodab kolme põlevkiviõli fraktsiooni: kerget ehk põlevkivibensiini (tihedus 780–820 kg/m³), keskmist destillaati ehk kerget kütteõli (tihedus 880–920 kg/m³) ja rasket kütteõli (tihedus 1025–1050 kg/m³). Põlevkiviõli toodavad Eestis veel VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jt.

Strateegiline tooraineRedigeeri

Teise maailmasõja ajal kasutati põlevkiviõli Saksa laevastiku allveelaevadel, kuna see on veest raskem ega reeda seetõttu allveelaevade asukohta.[3] Põlevkiviõli tootmise kaitseks rajas Saksa sõjaväe ehitusorganisatsioon Organisation Todt Eestis Ida-Virumaal nn Tannenbergi liini ja tootmispiirkonna kaitseks toimus Sinimägede lahing pealetungivate Punaarmee vägede vastu.[4]

Kajastus kunstisRedigeeri

 
Arkadio Laigo puugravüüride mapist "Põlevkivitööstus" 1944. a

Põlevkiviõli tootmine on leidnud korduvalt kajastust sotsrealistlikus kunstis.

Ulatuslik põlevkiviteemaline kunstikogu on Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis.[5]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Energia Narva Õlitehas
  2. Eesti Energia õlitehas tootis esimese barreli põlevkiviõli, Delfi.ee, Majandus, 20. detsember 2012
  3. Erki tammiksaar (2019). Põhijooni põlevkiviõlitööstuse arengust Eestis. Lk 30. 
  4. Mati Õun. "Sõjasündmused 1941-1944". muuseum.vaivaravald.ee, 2007. Vaadatud 12.02.2020.
  5. Põlevkivimuuseumi esimene püsinäitus

VälislingidRedigeeri