Hirvli
Hirvli on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
| Hirvli | |
|---|---|
Pindala: 11,5 km² (2020)[1]  | |
| Elanikke: 93 | |
|
EHAK-i kood: 1877[2] | |
| Koordinaadid: 59° 26′ N, 25° 33′ E | |
  | |
 |
Küla nimi ja kuuluvus
muudaTaani kuninga Valdemari 1219.-1220. aasta maaraamatu andmetel oli tollase nimega Irmari külas 8 adramaad. Tollal kuulus küla Ojamaalt tulnud tsistertslastest munkadele nagu ka Sigula, Kahala, Kullava, Uuri, Kalamäe ja Kolga küla. 1259. aastal läks küla lääniisand Saxo omandusse, 1346. aastal ordule (kogu Põhja-Eestiga). Küla hilisemad nimekujud on olnud Hermel või Harmel. 1637 ühendati küla Kolgaga. 1683. aastal oli külas 16 talu. 1844. ja 1871. aastal on küla nimetatud Hirmliks, Eesti Vabariigi ajal enne teist maailmasõda kohandati see Hirvliks.[3]
Hirvli kool ja lauluselts
muudaVarem on Hirvli külas olnud kool. Kuusalu kirikukroonika andmetel pühitseti Hirvli kool 6. detsembril 1867.[4] Samal aastal asus Hirvlis koolmeistrina tööle Hans Fromm, kes moodustas kooli juurde ka lauluseltsi. 1868. aasta sissekandest loeme: "Meie lauluseltsid, eriti Hirvli selts koolmeister Frommi juhatuse all, tegid rõõmustavaid edusamme. Nii mõnigi keeruline muusikapala kanti ette suure osavusega ning pidupäevadel rõõmustab kaunis laul kogudust ja ülendab meeli. Jaanipäeva paiku andis Hirvli selts Loksal isegi kirikukontserdi, mille tulu oli määratud Hirvli koolile oreli muretsemiseks."[4]
1869. aastal osales Hans Fromm koos veel 10 mehega Kuusalu kihelkonnast esimesel üldlaulupeol Tartus. Laulupeo rongkäigus oli Kuusalu esindus ainus meeskoor Harjumaalt.[5] Laulupeole mindi 1867. aastal asutatud Kuusalu muusikaseltsi lipu all. Sellest arvestab oma tegutsemise ajalugu Kuusalu meeskoor.
1897. aastal ehitati valla kulul koolimaja vundamendile uus maja, muudeti vaid ruumide paigutust. 1919. aasta sügisel muudeti senine kolmeklassiline kool neljaklassiliseks algkooliks. 1928. aastal muudeti kool viie ja 1929. aastal kuueklassiliseks kolme klassikomplektiga algkooliks. 1929. aasta kevadel alustati uue koolimaja ehitust arhitekt Edgar Velbri plaani järgi. Uus koolimaja õnnistati 22. detsembril 1929.
Aastail 1929–1950 oli Hirvli kool kuueklassiline, 1950–1970 neljaklassiline ja 1971–1971 kaheklassiline. Õppeaastal 1970/1971 õppis koolis seitse õpilast. Kool likvideeriti 1971. aastal.[6]
1984. aastal põles Hirvli uus koolimaja maha, sellest on säilinud vaid vundament, hiljem on selle juurde pandud mälestuskivi. Hävinud koolimaja aset kasutatakse külaplatsina. Vundament ja selle trepp sobivad külapidudel välilavaks.4 Vanas koolimajas tegutses kuni 2018. aastani raamatukogu. Praegu on see eraomanduses.
Raamatukogu ja segakoor
muudaRaamatute laenutamine algas Hirvli külas Vanarebase talus 1917. aastal, kui moodustati Edasi Selts. Hiljem koliti Vanakõrtsi tallu. 1924/1925 nimetati Edasi Selts ümber Hirvli Raamatukogu Seltsiks.
1929. aastal, kui valmis uus koolimaja, kolis raamatukogu selle II korruse ühte tuppa. Raamatukogu juhatajaks ja tehniliseks korrastajaks sai Peeter Paavel.
Alates 1928. aastast tegutses seltsi juures segakoor, mille juhatajaks oli kuni 1933. aastani Richard Sturm (pärast eestindamist Tormis, helilooja Veljo Tormise isa). Õpiti laulupidude ja -päevade laule, esineti koos teiste Kuusalu kihelkonna kooridega pidudel ja Kuusalu laulupäevadel. Kooril oli oma hõbekirjadega valge siidist lipp.
Pärast Richard Tormise lahkumist juhatas mõnda aega koori tema vend Valter Tormis. Valmistati ise Kuusalu kandi rahvariided ja 1938. aastal käidi Tallinnas üldlaulupeol.[7]
Kogudus
muudaVaimulikke koosoolekuid on Hirvlis vanemal ajal peetud mitmes talus: Nõmme-Jaanil, Lombis ja Kabakus. 1930. aastate teisel poolel said Kabaku peremees Kristjan Rahurand ja tema naine Johanna Rummu-Valkla Baptistikoguduse liikmeteks ja hakkasid oma kodus regulaarselt koosolekuid pidama. Pärast Nõukogude võimu tulekut hakati tegema takistusi selliste koosolekute läbiviimisele. Nõuti, et peab olema ametlik kogudus ja kindel ruum, mida ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Nii moodustatigi 1945. aastal Kabaku talus Kolga kogudus ja Kristjan Richard Rahurand (1898–1983) sai selle pastoriks. Kogudus eksisteeris ametlikult 1975. aastani, mil moodustati Loksa Baptistikogudus. Kolga-Kabaku jäi tööpunktiks. Tänapäeval on see Valkla Baptistikoguduse tööpunkt ja jumalateenistused toimuvad kord kuus.
Ettevõtted
muudaHirvli külas asuvad Hirvli Saeveski OÜ ja piimafarm Karukämmal OÜ,[8] mille kari koosneb Eesti maatõugu veistest.
Hirvli küla aadressil on registreeritud Trabiflex OÜ, mis tegeleb Keilas hüdraulikatoodete jae- ja hulgimüügiga.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Karjatse, Aita (1990). Hirvli küla ajaloost I. Tallinn: kirjastuseta. Lk 3-4.
- ↑ 4,0 4,1 Die Kirchenkronik von Kusal / KUUSALU KIRIKUKROONIKA 1837-1914. Kuusalu: EELK Kuusalu Laurentiuse Kogudus. 2014. Lk 213. ISBN 978-9949-33-697-5.
- ↑ "Harjumaa 3 august 2007 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 5. juunil 2024.
- ↑ "Hirvli küla: Hirvli KOOL". Hirvli küla. Vaadatud 5. juunil 2024.
- ↑ "Hirvli küla: Hirvli KÜLA". Hirvli küla. Vaadatud 6. juunil 2024.
- ↑ Ülle Tamm (04.05.2017). "Karukämbla farm sai parima maakarjakasvataja rändkarika". Sõnumitooja.