Ava peamenüü

Alliku (Saue)

küla Saue vallas Harjumaal

Alliku on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Alliku
Kultusekivi Alliku külas
Kultusekivi Alliku külas
Pindala: 11,078 km²
Elanikke: 1651 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 1216[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 21′ N, 24° 33′ E
Alliku (Saue) (Eesti)
Alliku (Saue)
Kultusekivi Alliku külas
Kotka sild, Alliku
Jalakäiate sild üle Vääna jõe Kotka tee otsas Alliku külas
rooduvarjend, Alliku
Peeter Suure merekindluse rooduvarjend Allikul

Tõenäoliselt on küla nime saanud muinasasulakoha kirdeserval immitsevate allikate järgi.

Alliku küla piirneb Hüüru, Püha, Vanamõisa ja Koidu külaga ning Harku ja Laagri alevikuga.

Sisukord

RahvastikRedigeeri

31. mail 2012 muudeti Alliku küla piire – eraldati Koidu küla[3] ja pärast seda jäi Alliku külla 1145 elanikku (seisuga 1.05.2011). Viimastel aastatel on elanike arv pidevalt suurenenud: 1344 (1.01.2016), 1444 (1.01.2017) ja 1526 (1.01.2018).[4]

Suuremad elamupiirkonnad on Alliku keskus, Karutiigi, Kotka ja Metsavahi. Arendamisel on Koru uuselamurajoon, teise nimega Veskimöldre 2.

TeedRedigeeri

MajandusRedigeeri

Esindatud on põllumajandus, ehitus, tootmine ja teenindus.

Alliku külas paiknevaid ettevõtteid:

  • Roadservice OÜ
  • Scandinavian Clinics Estonia OÜ
  • Kalsep OÜ
  • Alliku OS AS
  • Lartenplus OÜ
  • Mööbelsepp OÜ

AjaluguRedigeeri

Allikult on leitud muistsed asulakohad[6][7] I aastatuhande II poolelt ja lähikülade endisaegne matmispaik.[8] Küla piirest on leitud mitu kultusekivi, mis on kaitse alla võetud. Alliku ja Vanamõisa piiril asub Sõeru ohvriallikas.[9]

Uurijad arvavad, et kohanimena on 20 adramaaga Lehmjat (Lemethos) mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal[10][11]. Matthias Johann Eisen pakkus küla nimekujuks Lehmeta[12]. Alliku või Allika küla nime ei ole Taani hindamisraamatus tuvastatud.

 
Vana hoone ajaloolises Alliku südames

Ajalooliselt on Alliku territoorium kuulunud Harku mõisa, Vanamõisa ja Hüüru mõisale kuuluva Lehmja karjamõisa koosseisu. Sel ajal paiknes praeguse küla alal 2 küla: Allika küla kuulus Harku mõisale ja Lehmja küla Hüüru mõisale. Lehmja küla talud ei ole säilinud. Kui veel Rootsi ajal, 17. sajandi lõpul olid Allika ja Lehmja võrreldava suurusega külad[13], siis järgnenud Vene Keisririigi ajal Lehmja talud hävisid ja sinna rajati karjamõis. Küla kadumise põhjusteks olid tõenäoliselt 1695.–1697. aasta näljahäda ja katk Põhjasõja ajal, kui suri vastavalt 20 ja 80,3% (Harjumaal) elanikkonnast.

Alliku küla alal paiknevad mõned Peeter Suure merekindluse rajatised. Merekindluse raadiojaam asus Alliku–Laagri tee alguses aadressil Allika tee 13.[14] Alates Eesti Vabariigi algusaegadest raadiojaama ei kasutatud, 1921–1974 töötas selles hoones Saue algkool. Samuti on külas 3 väiksemat betoonpunkrit ning Põllu tee ääres üks rooduvarjend ja kahe ehitusjärku jäänud varjendi vundamendiaugud.

Nõukogude perioodil majandas Alliku külas Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos. Pärast Eesti taasiseseisvumist erastati endised sovhoosi üksused.

LoodusRedigeeri

Alliku küla piire läbivad Vääna ja Pääsküla jõed.

 
Vaade Alliku maastikule

Suurema ala küla territooriumist hõlmavad põllud ja elamukrundid. Metsane on ala, mis jääb Koidu küla ning Vääna ja Pääsküla jõe vahele.

Kaitsealustest liikidest esineb harilik hink[15] (III kategooria), teelehe-mosaiikliblikas[16] (III kategooria).

Vaata kaRedigeeri

 
Sild üle Pääsküla jõe Allikul

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 “Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” muutmine
  4. Rahvastikuregister
  5. Maanteeameti teeregister
  6. asulakoht Alliku kultuurimälestiste riiklikus registris
  7. asulakoht Lehmja kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. kalmistu "Surnumäe põld" kultuurimälestiste riiklikus registris
  9. ohvriallikas "Sõeru allikas" kultuurimälestiste riiklikus registris
  10. Paul Johansen, Die Estlandliste des Liber Census Daniae, Kopenhagen-Reval, 1933, lk.477
  11. Carl Julius Albert Paucker, Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit der Dänen-Herrschaft, etc, Dorpat, 1853, lk.59
  12. Daani hindamise raamat = Liber census Daniae, Kommenteerija: Matthias Johann Eisen, Varrak, 1920, lk.66
  13. EAA.1.2.C-II-4 leht 1 Kegell Sochn, XVII saj. II pool, Rahvusarhiiv
  14. Peeter Suure merekindluse raadiojaam kultuurimälestiste riiklikus registris
  15. KLO9102645 riiklikus keskkonnaregistris
  16. KLO9200030 riiklikus keskkonnaregistris

VälislingidRedigeeri