Ava peamenüü

Pääsküla jõgi on Vääna jõe parempoolne lisajõgi.

Pääsküla jõgi
Pääsküla jõgi märtsikuus
Pääsküla jõgi märtsikuus
Lähe Männiku ja Tänassilma vaheline sooala
Suubub Vääna jõkke
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 41 km²
Pikkus 12 km

See jõgi algab 1,5 km Saku alevist kirde suunas (Tallinna ringtee lähedal) ning suubub Alliku külas Vääna jõkke.

Jõe pikkus on 12 km ja jõgikonna pindala on 41 ruutkilomeetrit.

Suurimad sissevoolavad veekogud on Valdeku ja Tänassilma peakraavid.

Valdava osa oma veest saab Pääsküla jõgi Pääsküla rabast, mille vahel ta lookleb roostunud lammialal.

Keskjooksul on jõgi mitme kilomeetri ulatuses Tallinna linna ja Saue valla piiriks, läbides Laagri tihehoonestusega ala, mis on ka jõe üks suuremaid reostajaid. Teine suur reostaja on jõe ääres paiknev suletud Pääsküla prügila oma nõrgveega.

Alamjooksul on jõgi suhteliselt sügavas orus, mida kohati ääristavad ka paekivipaljandid (näiteks endise Koru veski juures).

Vanemad kaardid (sealhulgas Ludwig August Mellini 18. sajandi lõpul koostatud kaart) näitavad, et Pääsküla jõgi sai alguse Vääna jõest. Seega moodustas Pääsküla kõvik kunagi hiiglasliku jõesaare.

Nõukogude aja teisel poolel oli Pääsküla jõgi tugevalt reostunud, mille tagajärjel hävis valdav osa kalastikust. Nüüdseks on olukord paranenud seoses Laagri kanalisatsiooni arenguga, põllumajandusliku koormuse vähenemisega ning Pääsküla prügila sulgemisega (kuigi vähesed prügila nõrgveed võivad teataval määral reostada veel mitukümmend aastat).

Huviväärseim objekt jõe ääres on vana Tallinna–Pärnu maantee kivisild (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis).

PildidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • "Pääsküla jõe puhastamisega on kavas jätkata". Nõmme Sõnumid. 3. aprill 2010, lk 3
  • H. Kink, TTÜ Geoloogia Instituut "Loodusmälestised 8, Natural Heritage of Estonia 8, Harjumaa Harku, Keila, Padise"; Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn 2003, lk 22