Vikipeedia

Harju maakond

 See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Harjumaa

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Harju maakond
Pindala: 4327 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 638 076 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 147,5 in/km²
Maakonnalinn: Tallinn

Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ja idas Lääne-Viru maakonnaga.

Valitsemine muuda

2017. aastani oli Harju maakonna juhiks Harju maavanem ja valitsusasutuseks Harju maavalitsus, mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.[3]

Kohalikud omavalitsusüksused muuda

 
Harjumaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi
 
Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi
 
Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik

Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas neli linna ja 12 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald ja Viimsi vald.

Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas kuus linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Paldiski linn, Saue linn, Tallinn, Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Nissi vald, Padise vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Vasalemma vald ja Viimsi vald.

Rahvastik muuda

Demograafilised näitajad muuda

Aasta Arvestuslik
rahvaarv[4]		 Asustustihedus, in/km²
2006 521 313 120,3
2007 522 147 120,5
2008 523 277 120,8
2009 524 938 121,1
2010 526 505 121,5
2011 528 468 122,0

1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,79‰, suremuse üldkordaja 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli eestlased ja 32,29% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr[5] oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest eestlasi 59,91%, venelasi 32,22%, ukrainlasi 3,23%, valgevenelasi 1,71%, soomlasi 0,63%, tatarlasi 0,29% ja juute 0,27%.

Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011
Rahvus 1970[6] 1979[7] 1989[8] 2000[9] 2011[10] 2021
arv % arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 262 832 58,09 289 166 54,48 304 772 50,34 306 850 58,37 341 121 61,69 372 245 60,57
venelased 147 086 32,51 188 290 35,47 232 252 38,36 171 009 32,53 173 194 31,32 178 169 28,99
ukrainlased 16 353 3,61 21 133 3,98 28 605 4,72 17 789 3,39 14 422 2,61 18 886 3,07
valgevenelased 9035 2,00 12 548 2,36 15 634 2,58 9748 1,85 7645 1,38 7473 1,21
soomlased 4737 1,05 4749 0,90 4998 0,83 3594 0,68 2897 0,52 4226 0,69
juudid 3882 0,86 3839 0,72 3708 0,61 1679 0,32 1619 0,29 1572 0,26
tatarlased – – 1885 0,36 2522 0,42 1619 0,31 1289 0,23 1306 0,21
leedulased 1079 0,24 1149 0,22 1352 0,22 1212 0,23 1046 0,19 1386 0,22
poolakad – – 1307 0,25 1523 0,25 1156 0,22 982 0,18 1148 0,19
lätlased 1178 0,26 1453 0,27 1264 0,21 991 0,19 776 0,14 1812 0,29
sakslased – – 1866 0,35 764 0,13 691 0,13 661 0,12 1473 0,24
muud 6239 1,38 4698 0,89 8011 1,32 9344 1,78 7275 1,32 18 684 3,04
Kokku 452 421 100 530 770 100 605 415 100 525 682 100 552 927 100 614 567 100

Asustusüksused muuda

Harju maakonnas on seitse linna, kaks alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

Linnad: Tallinn – Maardu – Kehra – Keila – Saue – Paldiski – Loksa

Alevid: Aegviidu – Kiili

Alevikud: Ardu – Aruküla – Assaku – Haabneeme – Habaja – Harku – Jüri – Kangru – Karjaküla – Keila-Joa – Kiisa – Kiiu – Klooga – Kolga – Kose – Kose-Uuemõisa – Kostivere – Kuusalu – Laagri – Lagedi – Loo – Luige – Peetri – Raasiku – Ravila – Riisipere – Rummu – Saku – Tabasalu – Turba – Vaida – Vasalemma – Viimsi – Ämari

Külad: Aavere – Aaviku – Adra – Aela – Ahisilla – Aila – Alansi – Alavere – Allika (Kernu) – Allika (Kuusalu) – Alliklepa – Alliku – Altküla – Andineeme – Anija – Arava – Aru – Aruaru – Arusta – Aruvalla – Aude – Audevälja – Ellamaa – Haapse – Haavakannu – Haiba – Haljava – Hara – Harju-Risti – Harkujärve – Harmi – Hatu – Hingu – Hirvli – Humala – Härma – Härmakosu – Hüüru – Idaotsa – Igavere – Ihasalu – Illurma – Ilmandu – Ilmastalu – Iru – Jaanika – Joaveski – Juminda – Juuliku – Jõelähtme – Jõesuu – Jõgisoo – Jägala – Jägala-Joa – Jälgimäe – Järsi – Järveküla – Kaasiku – Kaberla – Kaberneeme – Kabila – Kadaka – Kadja – Kahala – Kajamaa – Kalesi – Kallavere – Kalme – Kanavere – Kantküla – Karilepa – Karla (Kose) – Karla (Rae) – Kasemetsa – Kasepere – Kasispea – Kata – Katsina – Kaunissaare – Kautjala – Keelva – Kehra – Keibu – Kelnase – Kelvingi – Kemba – Kernu – Kersalu – Kibuna – Kihmla – Kiia – Kiiu-Aabla – Kirdalu – Kirikla – Kirivalla – Kiruvere – Kiviloo – Kivitammi – Kloogaranna – Kobru – Kodasoo – Kohatu – Koidu – Koila – Koipsi – Koitjärve – Kolga-Aabla – Kolgaküla – Kolgu – Kolu – Koogi – Kopli – Koppelmaa – Kostiranna – Kosu – Kotka – Krei – Kuivajõe – Kukepala – Kullamäe – Kulli – Kulna – Kumna – Kupu – Kurevere – Kurgla – Kurkse – Kurna – Kursi – Kurtna – Kustja – Kuusalu – Kuusemäe – Kõmmaste – Kõnnu – Kõrvenurga – Kõue – Käesalu – Külmaallika – Kütke – Laabi – Laane – Laane – Laiaküla – Laitse – Langa – Laoküla – Laulasmaa – Leesi – Lehetu – Lehmja – Lehola – Lehtmetsa – Leistu – Lemmaru – Lepaste – Leppneeme – Liiapeksi – Liikva – Liiva – Liivamäe – Lilli – Limu – Linnakse – Lohusalu – Loksa – Lokuti – Loo – Looküla – Lubja – Lutsu – Lõunaküla – Lähtse – Lääneotsa – Lööra – Lükati – Maardu – Madila – Madise – Maeru – Maidla – Mallavere – Manniva – Marguse – Meremõisa – Metsakasti – Metsanurga (Kernu) – Metsanurga (Kiili) – Metsanurme – Metslõugu – Miiduranna – Munalaskme – Muraste – Murksi – Mustametsa – Mustjõe – Mustu – Muuga – Muuksi – Muusika – Mõisaküla – Mõnuste – Mäepea – Männiku – Määra – Naage – Nabala – Nahkjala – Neeme – Nehatu – Niitvälja – Nurme – Nutu – Nõmbra – Nõmmeri – Nõmmeveski – Nõrava – Odulemma – Ohtu – Ojasoo – Oru – Paasiku – Padise – Pae – Paekna – Pajupea – Pala – Pala – Palvere – Parasmäe – Parila – Parksi – Partsaare – Patika – Paunaste – Paunküla – Pedase – Pedaspea – Peningi – Perila – Piissoo – Pikavere – Pikva – Pildiküla – Pillapalu – Pohla – Pringi – Pudisoo – Puusepa – Põhja – Põllküla – Pällu (Saue) – Pärinurme – Pärispea – Pärnamäe – Püha – Püünsi – Rae – Rahula – Rammu – Randvere – Rannamõisa – Rasivere – Raudoja – Rava – Raveliku – Rebala – Rehatse – Rehemäe – Riidamäe – Rohuneeme – Rohusi – Roobuka – Rooküla – Ruila – Rummu – Ruu – Rõõsa – Rätla – Saarnakõrve – Sae – Saha – Salmistu – Salu – Salumetsa – Salumäe – Sambu – Saue – Saula – Saunja – Sausti – Saustinõmme – Saviranna – Seli – Sigula – Siimika – Silmsi – Soodevahe – Soodla – Sookaera – Sookaera-Metsanurga – Soorinna – Suru – Suuresta – Suurküla – Suurpea – Suursoo – Suurupi – Sõgula – Sõitme – Sõmeru (Kiili) – Sõmeru (Kose) – Sõrve – Sääsküla – Tabara – Tade – Tagadi – Tagaküla – Tagametsa – Tammejärve – Tammemäe – Tammiku – Tammispea – Tammistu – Tammneeme – Tapurla – Tiskre – Triigi – Tsitre – Tuhala – Turbuneeme – Tutermaa – Tuula – Tuulevälja – Tuulna – Tõdva – Tõhelgi – Tõmmiku – Tõreska – Tänassilma – Türisalu – Urvaste – Uuearu – Uuesalu – Uueveski – Uuri – Uusküla – Vaela – Vahastu – Vahetüki – Vahi – Vaidasoo – Vaila – Valgejõe – Valingu – Valkla – Valkse – Vanaküla – Vanamõisa (Kose) – Vanamõisa (Saue) – Vandjala – Vansi – Vardja – Vaskjala – Vatsla – Veneküla – Veskiküla – Veskitaguse – Vetla – Vihasoo – Vihterpalu – Viinistu – Vikipalu – Vilama – Vilivalla – Vilumäe – Vintse – Virla – Viruküla – Virve – Viskla – Viti – Voose – Võerdla – Võlle – Väikeheinamaa – Vääna – Vääna-Jõesuu – Äigrumäe – Äksi – Änglema – Ääsmäe – Üksnurme – Ülejõe (Rae) – Ülejõe (Anija) – Ülgase – Ürjaste

Loodus muuda

Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja-lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad. Olulised lõhede kudemispaigad on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.

Merealad muuda

Lahed, väinad:

Saared muuda

Taristu muuda

Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:

Maanteed: Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu maantee, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Rapla–Türi maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Via Baltica);

Reisirongiliinid: Tallinna–Narva rongiliin, Tallinna–Tartu rongiliin, Tallinna–Viljandi rongiliin, Tallinna–Pärnu rongiliin, Tallinna–Paldiski rongiliin, Tallinna–Riisipere rongiliin

Lennujaamad: Tallinna lennujaam, Ämari lennuväli

Sadamad: Tallinna sadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam

Ajaloolised taristud muuda

Raudteed: laiarööpmelised Balti raudtee Paldiski Tosno raudtee (tänapäeval Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva raudtee) ja Keila–Haapsalu raudtee; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku (Türi)–Pärnu raudtee (Tallinna–Viljandi rongiliin ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee), Tallinna–Suurupi raudtee, Vääna–Humala raudtee ja Harku–Pühaküla raudtee (hiljem Liiva–Vääna raudtee), Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee (hiljem Vabaduse puiestee), Jägala-Joa puupapivabriku raudtee, Naissaare kindluse raudtee, Riisipere–Vaimõisa raudtee,

Kivimaanteed: Tallinna–Narva, Piibe maantee (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest), Raudalu maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu, osa tänapäeva Tallinna–Rapla–Türi maanteest), Pärnu maantee (Tallinna–Arudevahe–Pärnu, osa tänapäeva Tallinna–Pärnu–Ikla maanteest), uus Haapsalu maantee (Tallinna–Arudevahe–Haapsalu), Vana Haapsalu maantee (Tallinn–Keila–Haapsalu), Paldiski maantee (Tallinn–Keila–Paldiski).

Majandus muuda

Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.

2008. aastal moodustas Harju maakonna SKP 59,6% Eesti SKP-st.

Ajalugu muuda

Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal asus üks linn (Paldiski) ja neli kirikukihelkonda: Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti kihelkond. Lõuna-Harjumaal asusid neli kirikukihelkonda: Hageri, Juuru, Kose ja Rapla kihelkond. Ida-Harjumaal asusid kubermangulinn Tallinn ja Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond, Suur- ja Väike-Paljassaare ning neli kirikukihelkonda: Harju-Jaan, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu kihelkond ning Soome lahe saared.

Eesti iseseisvumise järel moodustus kreisist Harju maakond (Harjumaa sh osa tänapäeva Läänemaast ja Raplamaast), valitsusasutusena Harju Maavalitsus.

 
Eesti haldusjaotus (1925)

1934. aastal oli Harju maakonna pindala 5683 km², elanikke 219 654 (1922) ja 243 122 (1934).

 
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Harju maakonnas Alavere vald, Ingliste vald, Kabala vald, Kaiu vald, Kiiu vald, Kloostri vald, Kodasu vald, Kurna vald, Laitse vald, Nabala vald, Nehatu vald, Riisipere vald, Saku vald, Triigi vald, Tuhala vald, Vihterpalu vald, Viimsi vald, Vääna vald ning moodustati: Anija vald, Hageri vald, Harku vald, Iru vald, Juuru vald, Järvakandi vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kehtna vald, Kernu vald, Kohila vald, Kolga vald, Kuimetsa vald, Keila vald, Kuusalu vald, Kõnnu vald, Kõue vald, Naissaare vald, Nissi vald, Nõva vald, Padise vald, Pakri vald, Peningi vald, Prangli vald, Raasiku vald, Rae vald, Raikküla vald, Rapla vald, Ravila vald, Saue vald, Tõdva vald, Varbola vald.

26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega moodustati Harjumaa põhjaosast (välja arvatud Tallinn kui vabariikliku alluvusega linn) aastal 1950 seoses maakondade kaotamisega Harju rajoon. Harjumaa lõunaosast moodustati 1950. aastal Rapla rajoon. Endise Harjumaa aladest ja Läänemaa idapoolse osast moodustati Märjamaa rajoon.

3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, millega moodustati Tallinna oblast, kuhu kuulus kolm linna ja 12 rajooni, millest Harju maakonna alale jäid Harju, Keila, Kose ja Loksa rajoon ning Tallinna linn. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953.

Aastal 1957 liideti Harju rajooniga likvideeritud Loksa rajooni läänepool. Aastal 1959 liideti sellega Kose rajooni kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad Keila rajooni koosseisu. Aastal 1962 liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja Rapla rajooni Kõue külanõukogu. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas Saue (1960) ja Maardu (1962).

1990. aastal 1. jaanuarist taastatati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Harju rajooni piires Harju maakond.[11]

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Harju maakonda järgmised haldusüksused:[12]

2002. aastal ühines Kehra linn Anija vallaga, 2005. aastal Loksa vald Kuusalu vallaga ning 2013. aastal Kõue vald Kose vallaga.

2017. aasta haldusreformiga moodustati Anija, Saue ja Lääne-Harju vald. Haldusreformieelsetes piirides säilisid Tallinn, Keila, Maardu ja Loksa linn ning Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Raasiku, Rae, Saku ja Viimsi vald.[13]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 21.07.2023.
  3. ↑ Harju Maavalitsus, Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)
  4. ↑ Eesti Statistika vaadatud 30.04.11
  5. ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
  6. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  7. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  8. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  9. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  11. ↑ Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest, ENSV Teataja 1989, nr. 40, art. 614
  12. ↑ Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  13. ↑ Harjumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harju_maakond&oldid=6407001"