Harju maakond
![]() |
See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Harjumaa |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Harju maakond | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 4327 km² (2017)[1] ![]() | |
Elanikke: 609 515 (1.01.2021)[2] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 140,9 in/km² | |
Maakonnalinn: Tallinn | |
![]() |
Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.
ÜldandmedRedigeeri
Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ja idas Lääne-Viru maakonnaga.
Harju maakonna haldusorganidRedigeeri
- Pikemalt artiklites Harju maavanem ja Harju maavalitsus
2017. aastani oli Harju maakonna juhiks Harju maavanem ja valitsusasutuseks Harju maavalitsus, mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.[3]
Kohalikud omavalitsusedRedigeeri
Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald ja Viimsi vald.
Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Paldiski linn, Saue linn, Tallinn, Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Nissi vald, Padise vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Vasalemma vald ja Viimsi vald.
AsustusüksusedRedigeeri
Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla.
LinnadRedigeeri
Tallinn – Maardu – Kehra – Keila – Saue – Paldiski – Loksa
AlevidRedigeeri
AlevikudRedigeeri
Ardu – Aruküla – Assaku – Haabneeme – Habaja – Harku – Jüri – Kangru – Karjaküla – Keila-Joa – Kiisa – Kiiu – Klooga – Kolga – Kose – Kose-Uuemõisa – Kostivere – Kuusalu – Laagri – Lagedi – Loo – Luige – Peetri – Raasiku – Ravila – Riisipere – Rummu – Saku – Tabasalu – Turba – Vaida – Vasalemma – Viimsi – Ämari
KüladRedigeeri
Aavere – Aaviku – Adra – Aela – Ahisilla – Aila – Alansi – Alavere – Allika (Kernu) – Allika (Kuusalu) – Alliklepa – Alliku – Altküla – Andineeme – Anija – Arava – Aru – Aruaru – Arusta – Aruvalla – Aude – Audevälja – Ellamaa – Haapse – Haavakannu – Haiba – Haljava – Hara – Harju-Risti – Harkujärve – Harmi – Hatu – Hingu – Hirvli – Humala – Härma – Härmakosu – Hüüru – Idaotsa – Igavere – Ihasalu – Illurma – Ilmandu – Ilmastalu – Iru – Jaanika – Joaveski – Juminda – Juuliku – Jõelähtme – Jõesuu – Jõgisoo – Jägala – Jägala-Joa – Jälgimäe – Järsi – Järveküla – Kaasiku – Kaberla – Kaberneeme – Kabila – Kadaka – Kadja – Kahala – Kajamaa – Kalesi – Kallavere – Kalme – Kanavere – Kantküla – Karilepa – Karla (Kose) – Karla (Rae) – Kasemetsa – Kasepere – Kasispea – Kata – Katsina – Kaunissaare – Kautjala – Keelva – Kehra – Keibu – Kelnase – Kelvingi – Kemba – Kernu – Kersalu – Kibuna – Kihmla – Kiia – Kiiu-Aabla – Kirdalu – Kirikla – Kirivalla – Kiruvere – Kiviloo – Kivitammi – Kloogaranna – Kobru – Kodasoo – Kohatu – Koidu – Koila – Koipsi – Koitjärve – Kolga-Aabla – Kolgaküla – Kolgu – Kolu – Koogi – Kopli – Koppelmaa – Kostiranna – Kosu – Kotka – Krei – Kuivajõe – Kukepala – Kullamäe – Kulli – Kulna – Kumna – Kupu – Kurevere – Kurgla – Kurkse – Kurna – Kursi – Kurtna – Kustja – Kuusalu – Kuusemäe – Kõmmaste – Kõnnu – Kõrvenurga – Kõue – Käesalu – Külmaallika – Kütke – Laabi – Laane – Laane – Laiaküla – Laitse – Langa – Laoküla – Laulasmaa – Leesi – Lehetu – Lehmja – Lehola – Lehtmetsa – Leistu – Lemmaru – Lepaste – Leppneeme – Liiapeksi – Liikva – Liiva – Liivamäe – Lilli – Limu – Linnakse – Lohusalu – Loksa – Lokuti – Loo – Looküla – Lubja – Lutsu – Lõunaküla – Lähtse – Lääneotsa – Lööra – Lükati – Maardu – Madila – Madise – Maeru – Maidla – Mallavere – Manniva – Marguse – Meremõisa – Metsakasti – Metsanurga (Kernu) – Metsanurga (Kiili) – Metsanurme – Metslõugu – Miiduranna – Munalaskme – Muraste – Murksi – Mustametsa – Mustjõe – Mustu – Muuga – Muuksi – Muusika – Mõisaküla – Mõnuste – Mäepea – Männiku – Määra – Naage – Nabala – Nahkjala – Neeme – Nehatu – Niitvälja – Nurme – Nutu – Nõmbra – Nõmmeri – Nõmmeveski – Nõrava – Odulemma – Ohtu – Ojasoo – Oru – Paasiku – Padise – Pae – Paekna – Pajupea – Pala – Pala – Palvere – Parasmäe – Parila – Parksi – Partsaare – Patika – Paunaste – Paunküla – Pedase – Pedaspea – Peningi – Perila – Piissoo – Pikavere – Pikva – Pildiküla – Pillapalu – Pohla – Pringi – Pudisoo – Puusepa – Põhja – Põllküla – Pällu (Saue) – Pärinurme – Pärispea – Pärnamäe – Püha – Püünsi – Rae – Rahula – Rammu – Randvere – Rannamõisa – Rasivere – Raudoja – Rava – Raveliku – Rebala – Rehatse – Rehemäe – Riidamäe – Rohuneeme – Rohusi – Roobuka – Rooküla – Ruila – Rummu – Ruu – Rõõsa – Rätla – Saarnakõrve – Sae – Saha – Salmistu – Salu – Salumetsa – Salumäe – Sambu – Saue – Saula – Saunja – Sausti – Saustinõmme – Saviranna – Seli – Sigula – Siimika – Silmsi – Soodevahe – Soodla – Sookaera – Sookaera-Metsanurga – Soorinna – Suru – Suuresta – Suurküla – Suurpea – Suursoo – Suurupi – Sõgula – Sõitme – Sõmeru (Kiili) – Sõmeru (Kose) – Sõrve – Sääsküla – Tabara – Tade – Tagadi – Tagaküla – Tagametsa – Tammejärve – Tammemäe – Tammiku – Tammispea – Tammistu – Tammneeme – Tapurla – Tiskre – Triigi – Tsitre – Tuhala – Turbuneeme – Tutermaa – Tuula – Tuulevälja – Tuulna – Tõdva – Tõhelgi – Tõmmiku – Tõreska – Tänassilma – Türisalu – Urvaste – Uuearu – Uuesalu – Uueveski – Uuri – Uusküla – Vaela – Vahastu – Vahetüki – Vahi – Vaidasoo – Vaila – Valgejõe – Valingu – Valkla – Valkse – Vanaküla – Vanamõisa (Kose) – Vanamõisa (Saue) – Vandjala – Vansi – Vardja – Vaskjala – Vatsla – Veneküla – Veskiküla – Veskitaguse – Vetla – Vihasoo – Vihterpalu – Viinistu – Vikipalu – Vilama – Vilivalla – Vilumäe – Vintse – Virla – Viruküla – Virve – Viskla – Viti – Voose – Võerdla – Võlle – Väikeheinamaa – Vääna – Vääna-Jõesuu – Äigrumäe – Äksi – Änglema – Ääsmäe – Üksnurme – Ülejõe (Rae) – Ülejõe (Anija) – Ülgase – Ürjaste
Kiviloo mõisa peahoone
Laitse mõisa peahoone
Aruküla mõisa härrastemaja
RahvastikRedigeeri
Demograafilised näitajadRedigeeri
Aasta | Arvestuslik rahvaarv[4] |
Asustustihedus, in/km² |
---|---|---|
2006 | 521 313 | 120,3 |
2007 | 522 147 | 120,5 |
2008 | 523 277 | 120,8 |
2009 | 524 938 | 121,1 |
2010 | 526 505 | 121,5 |
2011 | 528 468 | 122,0 |
1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,79‰, suremuse üldkordaja 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli eestlased ja 32,29% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr[5] oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².
Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest eestlasi 59,91%, venelasi 32,22%, ukrainlasi 3,23%, valgevenelasi 1,71%, soomlasi 0,63%, tatarlasi 0,29% ja juute 0,27%.
Rahvus | 1970[6] | 1979[7] | 1989[8] | 2000[9] | 2011[10] | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
eestlased | 262 832 | 58,09 | 289 166 | 54,48 | 304 772 | 50,34 | 306 850 | 58,37 | 341 121 | 61,69 |
venelased | 147 086 | 32,51 | 188 290 | 35,47 | 232 252 | 38,36 | 171 009 | 32,53 | 173 194 | 31,32 |
ukrainlased | 16 353 | 3,61 | 21 133 | 3,98 | 28 605 | 4,72 | 17 789 | 3,39 | 14 422 | 2,61 |
valgevenelased | 9035 | 2,00 | 12 548 | 2,36 | 15 634 | 2,58 | 9748 | 1,85 | 7645 | 1,38 |
soomlased | 4737 | 1,05 | 4749 | 0,90 | 4998 | 0,83 | 3594 | 0,68 | 2897 | 0,52 |
juudid | 3882 | 0,86 | 3839 | 0,72 | 3708 | 0,61 | 1679 | 0,32 | 1619 | 0,29 |
tatarlased | – | – | 1885 | 0,36 | 2522 | 0,42 | 1619 | 0,31 | 1289 | 0,23 |
leedulased | 1079 | 0,24 | 1149 | 0,22 | 1352 | 0,22 | 1212 | 0,23 | 1046 | 0,19 |
poolakad | – | – | 1307 | 0,25 | 1523 | 0,25 | 1156 | 0,22 | 982 | 0,18 |
lätlased | 1178 | 0,26 | 1453 | 0,27 | 1264 | 0,21 | 991 | 0,19 | 776 | 0,14 |
sakslased | – | – | 1866 | 0,35 | 764 | 0,13 | 691 | 0,13 | 661 | 0,12 |
muud | 6239 | 1,38 | 4698 | 0,89 | 8011 | 1,32 | 9344 | 1,78 | 7275 | 1,32 |
Kokku | 452 421 | 100 | 530 770 | 100 | 605 415 | 100 | 525 682 | 100 | 552 927 | 100 |
LoodusRedigeeri
Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:
Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.
Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja-lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.
Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad. Olulised lõhede kudemispaigad on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.
Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.
Viru raba talvel
Päikesetõus Paukjärve vaatetornist Põhja-Kõrvemaal
Keri saar Soome lahes
Kaitstav loodusRedigeeri
VeekogudRedigeeri
MerealadRedigeeri
Lahed, väinadRedigeeri
- Soome laht (laht)
- Eru laht
- Mudasadam (laht)
- Sadampõhi (laht)
- Aadu lõugas (laht)
- Sinilaevalõugas (laht)
- Laiakivilõugas (laht)
- Neemeotsa lõugas (laht)
- Silmi lõugas (laht)
- Hauaneeme laht
- Hara laht
- Hobuloo lõugas (laht)
- Saunalaht
- Odakivi laht
- Hara salm (väin)
- Naskali laht
- Sagu laht
- Kolga laht
- Kaberneeme laht
- Ihasalu laht
- Väike salm (väin)
- Suur salm (väin)
- Tallinna laht
- Püünsi salm (väin)
- Haabneeme laht
- Saartevahe haak (laht)
- Paljassaare laht
- Suur haak (laht)
- Väike haak (laht)
- Kopli laht
- Kakumäe laht
- Naissaare ümbrus:
- Veskikari lõugas (laht)
- Külasadam (laht)
- Kabelilõugas (laht)
- Axelsvikin (laht)
- Träskevikin (laht)
- Holmi lõugas (laht)
- Lohusalu laht
- Lahepere laht
- Pakri laht
- Väike-Pakri ümbrus:
- Kapp'l vik (laht)
- Skäppholm's vik (laht)
- Käiäl-krokin (laht)
- Langgranne-sände (laht)
- San-vik (laht)
- Suur-Pakri ümbrus:
- Lihl-viki (laht)
- Stor vik (laht)
- Di-vik (laht)
- San-krokin (laht)
- Hamplands-krokin (laht)
- Gäir-krokin (laht)
- Tränäur-krokin (laht)
- Hinkvik-krokin (laht)
- Balg-krokin (laht)
- Kurkse väin
- Vihterpalu laht
- Allika laht
- Keibu laht
SaaredRedigeeri
- Aegna
- Aksi
- Allikari
- Alu kari
- Alu saar
- Bjärrgronne
- Haldi saar
- Hara saar
- Kappa saar
- Kelnase kari
- Keri saar
- Kivi-Mourikkari
- Kivikari
- Koipsi saar
- Korgessaare kari
- Krassi saar
- Kräsuli
- Kuhjakari
- Kumbli saar
- Laevakari
- Lahesaar
- Laiakari
- Liivakari
- Lipukari
- Luod
- Mohni
- Mourikkari
- Mätta kari
- Naissaar
- Pandju saar
- Pedassaar
- Pikassääre kari
- Prangli
- Rammu saar
- Rohukari
- Rohusi saar
- Seinakari
- Sepa kari
- Sillikrunn
- Sjölafluto
- Storgronne
- Suur-Malusi
- Suur-Pakri (Stora Rågö)
- Tiirloo säär
- Tiirukari
- Turskakari
- Umblu saar
- Vahekari
- Vana patarei
- Vennastekehvel
- Vullikrunn
- Väike Laiakari
- Väike Pikakari
- Väike-Malusi
- Väike-Pakri (Lilla Rågö)
TaristuRedigeeri
Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:
Maanteed: Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu maantee, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Viljandi maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Via Baltica);
Reisirongiliinid: Tallinna–Narva rongiliin, Tallinna–Tartu rongiliin, Tallinna–Viljandi rongiliin, Tallinna–Pärnu rongiliin, Tallinna–Paldiski rongiliin, Tallinna–Riisipere rongiliin
Lennujaamad: Lennart Meri Tallinna lennujaam, Ämari lennuväli
Sadamad: Tallinna sadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam
Ajaloolised taristudRedigeeri
Raudteed: laiarööpmelised Paldiski Tosno raudtee (tänapäeval Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva raudtee) ja Keila–Haapsalu raudtee; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku (Türi)–Pärnu raudtee (Tallinna–Viljandi rongiliin ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee), Tallinna–Suurupi raudtee, Vääna–Humala raudtee ja Harku–Pühaküla raudtee (hiljem Liiva–Vääna raudtee), Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee (hiljem Vabaduse puiestee), Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee, Naissaare kindluse raudtee, Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee,
Kivimaanteed: Tallinna–Narva, Piibe maantee (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest), Raudalu maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Rapla–Türi maanteest), Pärnu maantee (Tallinna–Arudevahe–Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Pärnu–Ikla maanteest), Uus Haapsalu maantee (Tallinna–Arudevahe–Haapsalu), Vana Haapsalu maantee (Tallinn–Keila–Haapsalu), Paldiski maantee (Tallinn–Keila–Paldiski).
MajandusRedigeeri
Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.
2008. aastal moodustas Harju maakonna SKP 59,6% Eesti SKP-st.
AjaluguRedigeeri
- Pikemalt artiklites Tallinna kubermang, Tallinna kreis ja Harju kreis
Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn (Paldiski ja 4 kirikukihelkonda: Harju-Madise kihelkond, Keila kihelkond, Nissi kihelkond, Risti kihelkond. Lõuna-Harjumaal asusid 4 kirikukihelkonda: Hageri kihelkond, Juuru kihelkond, Kose kihelkond, Rapla kihelkond. Ida-Harjumaal asusid kubermangulinn Tallinn ja Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond, Suur- ja Väike-Paljassaare ning 4 kirikukihelkonda: Harju-Jaani kihelkond, Jõelähtme kihelkond, Jüri kihelkond, Kuusalu kihelkond ja Soome lahe saared.
1934. aasta põhiseadusega likvideeriti Eestis senised maakonna omavalitsused. Senised maavanemad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. 1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud ajutise maavalitsuse esimehe ametikoha.
1939. aasta vallareformiga likvideeriti Harju maakonnas: Alavere vald, Ingliste vald, Kabala vald, Kaiu vald, Kiiu vald, Kloostri vald, Kodasu vald, Kurna vald, Laitse vald, Nabala vald, Nehatu vald, Riisipere vald, Saku vald, Triigi vald, Tuhala vald, Vihterpalu vald, Viimsi vald, Vääna vald ning moodustati: Anija vald, Hageri vald, Harku vald, Iru vald, Juuru vald, Järvakandi vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kehtna vald, Kernu vald, Kohila vald, Kolga vald, Kuimetsa vald, Keila vald, Kuusalu vald, Kõnnu vald, Kõue vald, Naissaare vald, Nissi vald, Nõva vald, Padise vald, Pakri vald, Peningi vald, Prangli vald, Raasiku vald, Rae vald, Raikküla vald, Rapla vald, Ravila vald, Saue vald, Tõdva vald, Varbola vald.
26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega muudeti endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 maarajooniks. Eesti NSV-s moodustati Harjumaa põhjaosast (välja arvatud Tallinn kui vabariikliku alluvusega linn) aastal 1950 seoses maakondade kaotamisega Harju rajoon. Harjumaa lõunaosast moodustati 1950. aastal Rapla rajoon. Endise Harjumaa aladest ja Läänemaa idapoolse osast moodustati Märjamaa rajoon.
3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. Tallinna oblastisse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: Harju rajoon, Jõhvi rajoon, Keila rajoon, Kiviõli rajoon, Kohtla-Järve linn, Kose rajoon, Loksa rajoon, Narva linn, Paide rajoon, Rakvere rajoon, Rapla rajoon, Tallinna linn, Tapa rajoon, Türi rajoon, Väike-Maarja rajoon. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953 ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni.
Aastal 1957 liideti Harju rajooniga likvideeritud Loksa rajooni läänepool. Aastal 1959 liideti sellega Kose rajooni kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad Keila rajooni koosseisu. Aastal 1962 liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja Rapla rajooni Kõue külanõukogu. Aastal 1963 liideti Paide rajooni põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas Saue (1960) ja Maardu (1962).
1990. aastal 1. jaanuarist taastatati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[11] Harju rajooni piires Harju maakond.
2011. aastal kuulusid Harju maakonda linnad ja vallad: Tallinna linn, Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Paldiski linn, Saue linn, Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Nissi vald, Padise vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Vasalemma vald, Viimsi vald.
2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel liitusid Lääne-Harju valda: Keila, Padise ja Vasalemma vald ning Paldiski linn. Haldusreformi järel kuulub Harju maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Anija vald ning alates 24. oktoobrist 2017 Saue vald ja Lääne-Harju vald. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid Tallinna linn, Keila linn, Maardu linn, Loksa linn, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald ja Viimsi vald.[12]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2021.
- ↑ Harju Maavalitsus, Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)
- ↑ Eesti Statistika vaadatud 30.04.11
- ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest, ENSV Teataja 1989, nr. 40, art. 614
- ↑ Harjumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harju maakond |
- Harju maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis