Harju maakond

Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Harjumaa

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Harju maakond


Pindala: 4327 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 589 610 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 136,3 in/km²
Maakonnalinn: Tallinn
Harju County in Estonia.svg

Harju maakond hõlmab pea täielikult Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

ÜldandmedRedigeeri

Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga.

Harju maakonna haldusorganidRedigeeri

  Pikemalt artiklites Harju maavanem ja Harju maavalitsus

2017. aastani oli Harju maakonna juhiks Harju maavanem ja valitsusasutuseks Harju maavalitsus, mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.[3]

Kohalikud omavalitsusedRedigeeri

 
Harjumaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi
 
Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi
 
Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik

Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald ja Viimsi vald.

Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Paldiski linn, Saue linn, Tallinn, Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Nissi vald, Padise vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Vasalemma vald ja Viimsi vald.

AsustusüksusedRedigeeri

Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

LinnadRedigeeri

TallinnMaarduKehraKeilaSauePaldiskiLoksa

AlevidRedigeeri

Aegviidu, Kiili

AlevikudRedigeeri

ArduArukülaAssakuHaabneemeHabajaHarkuJüriKangruKarjakülaKeila-JoaKiisaKiiuKloogaKolgaKoseKose-UuemõisaKostivereKuusaluLaagriLagediLooLuigePeetriRaasikuRavilaRiisipereRummuSakuTabasaluTurbaVaidaVasalemmaViimsiÄmari

KüladRedigeeri

AavereAavikuAdraAelaAhisillaAilaAlansiAlavereAllika (Kernu)Allika (Kuusalu)AlliklepaAllikuAltkülaAndineemeAnijaAravaAruAruaruArustaAruvallaAudeAudeväljaEllamaaHaapseHaavakannuHaibaHaljavaHaraHarju-RistiHarkujärveHarmiHatuHinguHirvliHumalaHärmaHärmakosuHüüruIdaotsaIgavereIhasaluIllurmaIlmanduIlmastaluIruJaanikaJoaveskiJumindaJuulikuJõelähtmeJõesuuJõgisooJägalaJägala-JoaJälgimäeJärsiJärvekülaKaasikuKaberlaKaberneemeKabilaKadakaKadjaKahalaKajamaaKalesiKallavereKalmeKanavereKantkülaKarilepaKarla (Kose)Karla (Rae)KasemetsaKasepereKasispeaKataKatsinaKaunissaareKautjalaKeelvaKehraKeibuKelnaseKelvingiKembaKernuKersaluKibunaKihmlaKiiaKiiu-AablaKirdaluKiriklaKirivallaKiruvereKivilooKivitammiKloogarannaKobruKodasooKohatuKoiduKoilaKoipsiKoitjärveKolga-AablaKolgakülaKolguKoluKoogiKopliKoppelmaaKostirannaKosuKotkaKreiKuivajõeKukepalaKullamäeKulliKulnaKumnaKupuKurevereKurglaKurkseKurnaKursiKurtnaKustjaKuusaluKuusemäeKõmmasteKõnnuKõrvenurgaKõueKäesaluKülmaallikaKütkeLaabiLaaneLaaneLaiakülaLaitseLangaLaokülaLaulasmaaLeesiLehetuLehmjaLeholaLehtmetsaLeistuLemmaruLepasteLeppneemeLiiapeksiLiikvaLiivaLiivamäeLilliLimuLinnakseLohusaluLoksaLokutiLooLookülaLubjaLutsuLõunakülaLähtseLääneotsaLööraLükatiMaarduMadilaMadiseMaeruMaidlaMallavereMannivaMarguseMeremõisaMetsakastiMetsanurga (Kernu)Metsanurga (Kiili)MetsanurmeMetslõuguMiidurannaMunalaskmeMurasteMurksiMustametsaMustjõeMustuMuugaMuuksiMuusikaMõisakülaMõnusteMäepeaMännikuMääraNaageNabalaNahkjalaNeemeNehatuNiitväljaNurmeNutuNõmbraNõmmeriNõmmeveskiNõravaOdulemmaOhtuOjasooOruPaasikuPadisePaePaeknaPajupeaPalaPalaPalvereParasmäeParilaParksiPartsaarePatikaPaunastePaunkülaPedasePedaspeaPeningiPerilaPiissooPikaverePikvaPildikülaPillapaluPohlaPringiPudisooPuusepaPõhjaPõllkülaPällu (Saue)PärinurmePärispeaPärnamäePühaPüünsiRaeRahulaRammuRandvereRannamõisaRasivereRaudojaRavaRavelikuRebalaRehatseRehemäeRiidamäeRohuneemeRohusiRoobukaRookülaRuilaRummuRuuRõõsaRätlaSaarnakõrveSaeSahaSalmistuSaluSalumetsaSalumäeSambuSaueSaulaSaunjaSaustiSaustinõmmeSavirannaSeliSigulaSiimikaSilmsiSoodevaheSoodlaSookaeraSookaera-MetsanurgaSoorinnaSuruSuurestaSuurkülaSuurpeaSuursooSuurupiSõgulaSõitmeSõmeru (Kiili)Sõmeru (Kose)SõrveSääskülaTabaraTadeTagadiTagakülaTagametsaTammejärveTammemäeTammikuTammispeaTammistuTammneemeTapurlaTiskreTriigiTsitreTuhalaTurbuneemeTutermaaTuulaTuuleväljaTuulnaTõdvaTõhelgiTõmmikuTõreskaTänassilmaTürisaluUrvasteUuearuUuesaluUueveskiUuriUuskülaVaelaVahastuVahetükiVahiVaidasooVailaValgejõeValinguValklaValkseVanakülaVanamõisa (Kose)Vanamõisa (Saue)VandjalaVansiVardjaVaskjalaVatslaVenekülaVeskikülaVeskitaguseVetlaVihasooVihterpaluViinistuVikipaluVilamaVilivallaVilumäeVintseVirlaVirukülaVirveVisklaVitiVooseVõerdlaVõlleVäikeheinamaaVäänaVääna-JõesuuÄigrumäeÄksiÄnglemaÄäsmäeÜksnurmeÜlejõe (Rae)Ülejõe (Anija)ÜlgaseÜrjaste

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Aasta Arvestuslik
rahvaarv[4]
Asustustihedus, in/km²
2006 521 313 120,3
2007 522 147 120,5
2008 523 277 120,8
2009 524 938 121,1
2010 526 505 121,5
2011 528 468 122,0

1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,79‰, suremuse üldkordaja 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli eestlased ja 32,29% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr[5] oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest eestlasi 59,91%, venelasi 32,22%, ukrainlasi 3,23%, valgevenelasi 1,71%, soomlasi 0,63%, tatarlasi 0,29% ja juute 0,27%.

Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011
Rahvus 1970[6] 1979[7] 1989[8] 2000[9] 2011[10]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 452421 100 530770 100 605415 100 525682 100 552927 100
eestlased 262832 58,09 289166 54,48 304772 50,34 306850 58,37 341121 61,69
venelased 147086 32,51 188290 35,47 232252 38,36 171009 32,53 173194 31,32
ukrainlased 16353 3,61 21133 3,98 28605 4,72 17789 3,39 14422 2,61
valgevenelased 9035 2,00 12548 2,36 15634 2,58 9748 1,85 7645 1,38
soomlased 4737 1,05 4749 0,90 4998 0,83 3594 0,68 2897 0,52
juudid 3882 0,86 3839 0,72 3708 0,61 1679 0,32 1619 0,29
tatarlased - - 1885 0,36 2522 0,42 1619 0,31 1289 0,23
leedulased 1079 0,24 1149 0,22 1352 0,22 1212 0,23 1046 0,19
poolakad - - 1307 0,25 1523 0,25 1156 0,22 982 0,18
lätlased 1178 0,26 1453 0,27 1264 0,21 991 0,19 776 0,14
sakslased - - 1866 0,35 764 0,13 691 0,13 661 0,12
muud 6239 1,38 4698 0,89 8011 1,32 9344 1,78 7275 1,32

LoodusRedigeeri

Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul ja ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja-lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad. Olulised lõhede kudemispaigad on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.

Kaitstav loodusRedigeeri

VeekogudRedigeeri

MerealadRedigeeri

Lahed, väinadRedigeeri

Naissaare ümbrus:

Väike-Pakri ümbrus:

Suur-Pakri ümbrus:

SaaredRedigeeri

TaristuRedigeeri

Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:

Maanteed
Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu maantee, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Viljandi maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Via Baltica);
Reisirongiliinid
Tallinna–Narva rongiliin, Tallinna–Tartu rongiliin, Tallinna–Viljandi rongiliin, Tallinna–Pärnu rongiliin, Tallinna–Paldiski rongiliin, Tallinna–Riisipere rongiliin
Lennujaamad
Lennart Meri Tallinna lennujaam, Ämari lennuväli
Sadamad
Tallinna sadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam

Ajaloolised taristudRedigeeri

Raudteed
laiarööpmelised Paldiski Tosno raudtee (tänapäeval Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva raudtee) ja Keila–Haapsalu raudtee; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku (Türi)–Pärnu raudtee (Tallinna–Viljandi rongiliin ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee), Tallinna–Suurupi raudtee, VäänaHumala raudtee ja Harku–Pühaküla raudtee (hiljem Liiva–Vääna raudtee), Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee (hiljem Vabaduse puiestee), Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee, Naissaare kindluse raudtee, Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee,
Kivimaanteed
Tallinna–Narva, Piibe maantee (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest), Raudalu maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Rapla–Türi maanteest), Pärnu maantee (Tallinna–Arudevahe–Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Pärnu–Ikla maanteest), Uus Haapsalu maantee (Tallinna–Arudevahe–Haapsalu), Vana Haapsalu maantee (Tallinn–Keila–Haapsalu), Paldiski maantee (Tallinn–Keila–Paldiski).

MajandusRedigeeri

Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.

2008. aastal moodustas Harju maakonna SKP 59,6% Eesti SKP-st.

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklites Tallinna kubermang, Tallinna kreis ja Harju kreis

Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn (Paldiski ja 4 kirikukihelkonda: Harju-Madise kihelkond, Keila kihelkond, Nissi kihelkond, Risti kihelkond. Lõuna-Harjumaal asusid 4 kirikukihelkonda: Hageri kihelkond, Juuru kihelkond, Kose kihelkond, Rapla kihelkond. Ida-Harjumaal asusid kubermangulinn Tallinn ja Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond, Suur- ja Väike-Paljassaare ning 4 kirikukihelkonda: Harju-Jaani kihelkond, Jõelähtme kihelkond, Jüri kihelkond, Kuusalu kihelkond ja Soome lahe saared.

 
Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Harju maakonnas: Alavere vald, Ingliste vald, Kabala vald, Kaiu vald, Kiiu vald, Kloostri vald, Kodasuu vald, Kurna vald, Laitse vald, Nabala vald, Nehatu vald, Riisipere vald, Saku vald, Triigi vald, Tuhala vald, Vihterpalu vald, Viimsi vald, Vääna vald ning moodustati: Anija vald, Hageri vald, Harku vald, Iru vald, Juuru vald, Järvakandi vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kehtna vald, Kernu vald, Kohila vald, Kolga vald, Kuimetsa vald, Keila vald, Kuusalu vald, Kõnnu vald, Kõue vald, Naissaare vald, Nissi vald, Nõva vald, Padise vald, Pakri vald, Peningi vald, Prangli vald, Raasiku vald, Rae vald, Raikküla vald, Rapla vald, Ravila vald, Saue vald, Tõdva vald, Varbola vald.

  Pikemalt artiklites 1939. aasta vallareform, Eestis 1939 kaotatud valdade loend ja Eesti valdade loend (1939)

26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega muudeti endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 maarajooniks .Eesti NSV-s moodustati Harjumaa põhjaosast (välja arvatud Tallinn kui vabariikliku alluvusega linn) aastal 1950 seoses maakondade kaotamisega Harju rajoon. Harjumaa lõunaosast moodustati 1950. aastal Rapla rajoon. Endise Harjumaa aladest ja Läänemaa idapoolse osast moodustati Märjamaa rajoon.

3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. Tallinna oblastisse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: Harju rajoon, Jõhvi rajoon, Keila rajoon, Kiviõli rajoon, Kohtla-Järve linn, Kose rajoon, Loksa rajoon, Narva linn, Paide rajoon, Rakvere rajoon, Rapla rajoon, Tallinna linn, Tapa rajoon, Türi rajoon, Väike-Maarja rajoon. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953 ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni.

Aastal 1957 liideti Harju rajooniga likvideeritud Loksa rajooni läänepool. Aastal 1959 liideti sellega Kose rajooni kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad Keila rajooni koosseisu. Aastal 1962 liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja Rapla rajooni Kõue külanõukogu. Aastal 1963 liideti Paide rajooni põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas Saue (1960) ja Maardu (1962).

  Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus

1990. aastal 1. jaanuarist taastatati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[11] Harju rajooni piires Harju maakond.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 17.05.2018.
  3. Harju Maavalitsus, Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)
  4. Eesti Statistika vaadatud 30.04.11
  5. 2007.-2009. libisev keskmine
  6. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  8. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. Päring Statistikaameti andmebaasist
  11. Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest, ENSV Teataja 1989, nr. 40, art. 614

VälislingidRedigeeri

 
Soome laht Soome laht Soome laht  
Lääne maakond   Lääne-Viru maakond
 
  Harju maakond  
 
 
Lääne maakond
Rapla maakond
Rapla maakond Järva maakond