Harju maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Harjumaa

---

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Harju maakond
Harjumaa lipp Harjumaa vapp
Pindala: 4327 km² (2017)
Elanikke: 589 610 (1.01.2018)
Rahvastikutihedus: 136,3 in/km²
Maakonnalinn: Tallinn

Harju maakond hõlmab pea täielikult Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

Üldandmed

Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga.

Harju maakonna haldusorganid

 Pikemalt artiklites Harju maavanem ja Harju maavalitsus

2017. aastani oli Harju maakonna juhiks Harju maavanem ja valitsusasutuseks Harju maavalitsus, mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.

Kohalikud omavalitsused

Harjumaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi

Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik

Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald ja Viimsi vald.

Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Paldiski linn, Saue linn, Tallinn, Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Nissi vald, Padise vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Vasalemma vald ja Viimsi vald.

Asustusüksused

Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

Linnad

Tallinn – Maardu – Kehra – Keila – Saue – Paldiski – Loksa

Alevid

Aegviidu, Kiili

Alevikud

Ardu – Aruküla – Assaku – Haabneeme – Habaja – Harku – Jüri – Kangru – Karjaküla – Keila-Joa – Kiisa – Kiiu – Klooga – Kolga – Kose – Kose-Uuemõisa – Kostivere – Kuusalu – Laagri – Lagedi – Loo – Luige – Peetri – Raasiku – Ravila – Riisipere – Rummu – Saku – Tabasalu – Turba – Vaida – Vasalemma – Viimsi – Ämari

Külad

Aavere – Aaviku – Adra – Aela – Ahisilla – Aila – Alansi – Alavere – Allika (Kernu) – Allika (Kuusalu) – Alliklepa – Alliku – Altküla – Andineeme – Anija – Arava – Aru – Aruaru – Arusta – Aruvalla – Aude – Audevälja – Ellamaa – Haapse – Haavakannu – Haiba – Haljava – Hara – Harju-Risti – Harkujärve – Harmi – Hatu – Hingu – Hirvli – Humala – Härma – Härmakosu – Hüüru – Idaotsa – Igavere – Ihasalu – Illurma – Ilmandu – Ilmastalu – Iru – Jaanika – Joaveski – Juminda – Juuliku – Jõelähtme – Jõesuu – Jõgisoo – Jägala – Jägala-Joa – Jälgimäe – Järsi – Järveküla – Kaasiku – Kaberla – Kaberneeme – Kabila – Kadaka – Kadja – Kahala – Kajamaa – Kalesi – Kallavere – Kalme – Kanavere – Kantküla – Karilepa – Karla (Kose) – Karla (Rae) – Kasemetsa – Kasepere – Kasispea – Kata – Katsina – Kaunissaare – Kautjala – Keelva – Kehra – Keibu – Kelnase – Kelvingi – Kemba – Kernu – Kersalu – Kibuna – Kihmla – Kiia – Kiiu-Aabla – Kirdalu – Kirikla – Kirivalla – Kiruvere – Kiviloo – Kivitammi – Kloogaranna – Kobru – Kodasoo – Kohatu – Koidu – Koila – Koipsi – Koitjärve – Kolga-Aabla – Kolgaküla – Kolgu – Kolu – Koogi – Kopli – Koppelmaa – Kostiranna – Kosu – Kotka – Krei – Kuivajõe – Kukepala – Kullamäe – Kulli – Kulna – Kumna – Kupu – Kurevere – Kurgla – Kurkse – Kurna – Kursi – Kurtna – Kustja – Kuusalu – Kuusemäe – Kõmmaste – Kõnnu – Kõrvenurga – Kõue – Käesalu – Külmaallika – Kütke – Laabi – Laane – Laane – Laiaküla – Laitse – Langa – Laoküla – Laulasmaa – Leesi – Lehetu – Lehmja – Lehola – Lehtmetsa – Leistu – Lemmaru – Lepaste – Leppneeme – Liiapeksi – Liikva – Liiva – Liivamäe – Lilli – Limu – Linnakse – Lohusalu – Loksa – Lokuti – Loo – Looküla – Lubja – Lutsu – Lõunaküla – Lähtse – Lääneotsa – Lööra – Lükati – Maardu – Madila – Madise – Maeru – Maidla – Mallavere – Manniva – Marguse – Meremõisa – Metsakasti – Metsanurga (Kernu) – Metsanurga (Kiili) – Metsanurme – Metslõugu – Miiduranna – Munalaskme – Muraste – Murksi – Mustametsa – Mustjõe – Mustu – Muuga – Muuksi – Muusika – Mõisaküla – Mõnuste – Mäepea – Männiku – Määra – Naage – Nabala – Nahkjala – Neeme – Nehatu – Niitvälja – Nurme – Nutu – Nõmbra – Nõmmeri – Nõmmeveski – Nõrava – Odulemma – Ohtu – Ojasoo – Oru – Paasiku – Padise – Pae – Paekna – Pajupea – Pala – Pala – Palvere – Parasmäe – Parila – Parksi – Partsaare – Patika – Paunaste – Paunküla – Pedase – Pedaspea – Peningi – Perila – Piissoo – Pikavere – Pikva – Pildiküla – Pillapalu – Pohla – Pringi – Pudisoo – Puusepa – Põhja – Põllküla – Pällu (Saue) – Pärinurme – Pärispea – Pärnamäe – Püha – Püünsi – Rae – Rahula – Rammu – Randvere – Rannamõisa – Rasivere – Raudoja – Rava – Raveliku – Rebala – Rehatse – Rehemäe – Riidamäe – Rohuneeme – Rohusi – Roobuka – Rooküla – Ruila – Rummu – Ruu – Rõõsa – Rätla – Saarnakõrve – Sae – Saha – Salmistu – Salu – Salumetsa – Salumäe – Sambu – Saue – Saula – Saunja – Sausti – Saustinõmme – Saviranna – Seli – Sigula – Siimika – Silmsi – Soodevahe – Soodla – Sookaera – Sookaera-Metsanurga – Soorinna – Suru – Suuresta – Suurküla – Suurpea – Suursoo – Suurupi – Sõgula – Sõitme – Sõmeru (Kiili) – Sõmeru (Kose) – Sõrve – Sääsküla – Tabara – Tade – Tagadi – Tagaküla – Tagametsa – Tammejärve – Tammemäe – Tammiku – Tammispea – Tammistu – Tammneeme – Tapurla – Tiskre – Triigi – Tsitre – Tuhala – Turbuneeme – Tutermaa – Tuula – Tuulevälja – Tuulna – Tõdva – Tõhelgi – Tõmmiku – Tõreska – Tänassilma – Türisalu – Urvaste – Uuearu – Uuesalu – Uueveski – Uuri – Uusküla – Vaela – Vahastu – Vahetüki – Vahi – Vaidasoo – Vaila – Valgejõe – Valingu – Valkla – Valkse – Vanaküla – Vanamõisa (Kose) – Vanamõisa (Saue) – Vandjala – Vansi – Vardja – Vaskjala – Vatsla – Veneküla – Veskiküla – Veskitaguse – Vetla – Vihasoo – Vihterpalu – Viinistu – Vikipalu – Vilama – Vilivalla – Vilumäe – Vintse – Virla – Viruküla – Virve – Viskla – Viti – Voose – Võerdla – Võlle – Väikeheinamaa – Vääna – Vääna-Jõesuu – Äigrumäe – Äksi – Änglema – Ääsmäe – Üksnurme – Ülejõe (Rae) – Ülejõe (Anija) – Ülgase – Ürjaste

• 

  Kiviloo mõisa peahoone

• 

  Laitse mõisa peahoone

• 

  Kose kirik

• 

  Aruküla mõisa härrastemaja

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Aasta	Arvestuslik rahvaarv	Asustustihedus, in/km²
2006	521 313	120,3
2007	522 147	120,5
2008	523 277	120,8
2009	524 938	121,1
2010	526 505	121,5
2011	528 468	122,0

1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,79‰, suremuse üldkordaja 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli eestlased ja 32,29% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest eestlasi 59,91%, venelasi 32,22%, ukrainlasi 3,23%, valgevenelasi 1,71%, soomlasi 0,63%, tatarlasi 0,29% ja juute 0,27%.

Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011

Rahvus	1970		1979		1989		2000		2011
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	452421	100	530770	100	605415	100	525682	100	552927	100
eestlased	262832	58,09	289166	54,48	304772	50,34	306850	58,37	341121	61,69
venelased	147086	32,51	188290	35,47	232252	38,36	171009	32,53	173194	31,32
ukrainlased	16353	3,61	21133	3,98	28605	4,72	17789	3,39	14422	2,61
valgevenelased	9035	2,00	12548	2,36	15634	2,58	9748	1,85	7645	1,38
soomlased	4737	1,05	4749	0,90	4998	0,83	3594	0,68	2897	0,52
juudid	3882	0,86	3839	0,72	3708	0,61	1679	0,32	1619	0,29
tatarlased	-	-	1885	0,36	2522	0,42	1619	0,31	1289	0,23
leedulased	1079	0,24	1149	0,22	1352	0,22	1212	0,23	1046	0,19
poolakad	-	-	1307	0,25	1523	0,25	1156	0,22	982	0,18
lätlased	1178	0,26	1453	0,27	1264	0,21	991	0,19	776	0,14
sakslased	-	-	1866	0,35	764	0,13	691	0,13	661	0,12
muud	6239	1,38	4698	0,89	8011	1,32	9344	1,78	7275	1,32

Loodus

Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:

• Põhja-Eesti rannikumadalikul
• Põhja-Eesti lavamaal
• Kõrvemaal

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul ja ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja-lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad. Olulised lõhede kudemispaigad on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.

• 

  Tuhala nõiakaev

• 

  Jägala juga

• 

  Paunküla veehoidla

• 

  Viru raba talvel

• 

  Päikesetõus Paukjärve vaatetornist Põhja-Kõrvemaal

• 

  Keri saar Soome lahes

Kaitstav loodus

• Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend

Veekogud

• Harju maakonna veekogude loend.

Merealad

Lahed, väinad

Soome laht (laht) Eru laht Mudasadam (laht) Sadampõhi (laht) Aadu lõugas (laht) Sinilaevalõugas (laht) Laiakivilõugas (laht) Neemeotsa lõugas (laht) Silmi lõugas (laht) Hauaneeme laht Hara laht Hobuloo lõugas (laht) Saunalaht Odakivi laht Hara salm (väin) Naskali laht Sagu laht

Kolga laht Koljulõugas (laht) Kura laht Aablaht Salmistu laht Haapse laht Kaberneeme laht

Ihasalu laht Jõesuu laht (Jägala laht) Muuga laht Randvere laht Tammneeme laht Lisvi laht Võrkaia laht Miku-Kräsuli lauk (laht) Jaani laht Lännemäe laht Kelvingi laht Kuusiku laht Oti lõugas (laht) Liivalaht Aksi salm (väin)

Väike salm (väin) Suur salm (väin) Tallinna laht Püünsi salm (väin) Haabneeme laht Saartevahe haak (laht) Paljassaare laht Suur haak (laht) Väike haak (laht) Kopli laht Kakumäe laht

Naissaare ümbrus: Veskikari lõugas (laht) Külasadam (laht) Kabelilõugas (laht) Axelsvikin (laht) Träskevikin (laht) Holmi lõugas (laht) Lohusalu laht Lahepere laht Pakri laht Väike-Pakri ümbrus: Kapp'l vik (laht) Skäppholm's vik (laht) Käiäl-krokin (laht) Langgranne-sände (laht) San-vik (laht)

Suur-Pakri ümbrus: Lihl-viki (laht) Stor vik (laht) Di-vik (laht) San-krokin (laht) Hamplands-krokin (laht) Gäir-krokin (laht) Tränäur-krokin (laht) Hinkvik-krokin (laht) Balg-krokin (laht) Kurkse väin Vihterpalu laht Allika laht Keibu laht

Saared

Aegna Aksi Allikari Alu kari Alu saar Bjärrgronne Haldi saar Hara saar Kappa saar Kelnase kari

Keri saar Kivi-Mourikkari Kivikari Koipsi saar Korgessaare kari Krassi saar Kräsuli Kuhjakari Kumbli saar

Laevakari Lahesaar Laiakari Liivakari Lipukari Luod Mohni Mourikkari Mätta kari Naissaar

Pandju saar Pedassaar Pikassääre kari Prangli Rammu saar Rohukari Rohusi saar Seinakari Sepa kari

Sillikrunn Sjölafluto Storgronne Suur-Malusi Suur-Pakri (Stora Rågö) Tiirloo säär Tiirukari Turskakari Umblu saar

Vahekari Vana patarei Vennastekehvel Vullikrunn Väike Laiakari Väike Pikakari Väike-Malusi Väike-Pakri (Lilla Rågö)

Taristu

Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:

Maanteed

Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu maantee, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Viljandi maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Via Baltica);

Reisirongiliinid

Tallinna–Narva rongiliin, Tallinna–Tartu rongiliin, Tallinna–Viljandi rongiliin, Tallinna–Pärnu rongiliin, Tallinna–Paldiski rongiliin, Tallinna–Riisipere rongiliin

Lennujaamad

Lennart Meri Tallinna lennujaam, Ämari lennuväli

Sadamad

Tallinna sadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam

Ajaloolised taristud

Raudteed

laiarööpmelised Paldiski Tosno raudtee (tänapäeval Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva raudtee) ja Keila–Haapsalu raudtee; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku (Türi)–Pärnu raudtee (Tallinna–Viljandi rongiliin ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee), Tallinna–Suurupi raudtee, Vääna–Humala raudtee ja Harku–Pühaküla raudtee (hiljem Liiva–Vääna raudtee), Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee (hiljem Vabaduse puiestee), Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee, Naissaare kindluse raudtee, Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee,

Kivimaanteed

Tallinna–Narva, Piibe maantee (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest), Raudalu maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Rapla–Türi maanteest), Pärnu maantee (Tallinna–Arudevahe–Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Pärnu–Ikla maanteest), Uus Haapsalu maantee (Tallinna–Arudevahe–Haapsalu), Vana Haapsalu maantee (Tallinn–Keila–Haapsalu), Paldiski maantee (Tallinn–Keila–Paldiski).

Majandus

Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.

2008. aastal moodustas Harju maakonna SKP 59,6% Eesti SKP-st.

Ajalugu

 Pikemalt artiklites Tallinna kubermang, Tallinna kreis ja Harju kreis

Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn (Paldiski ja 4 kirikukihelkonda: Harju-Madise kihelkond, Keila kihelkond, Nissi kihelkond, Risti kihelkond. Lõuna-Harjumaal asusid 4 kirikukihelkonda: Hageri kihelkond, Juuru kihelkond, Kose kihelkond, Rapla kihelkond. Ida-Harjumaal asusid kubermangulinn Tallinn ja Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond, Suur- ja Väike-Paljassaare ning 4 kirikukihelkonda: Harju-Jaani kihelkond, Jõelähtme kihelkond, Jüri kihelkond, Kuusalu kihelkond ja Soome lahe saared.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Harju maakonnas: Alavere vald, Ingliste vald, Kabala vald, Kaiu vald, Kiiu vald, Kloostri vald, Kodasuu vald, Kurna vald, Laitse vald, Nabala vald, Nehatu vald, Riisipere vald, Saku vald, Triigi vald, Tuhala vald, Vihterpalu vald, Viimsi vald, Vääna vald ning moodustati: Anija vald, Hageri vald, Harku vald, Iru vald, Juuru vald, Järvakandi vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kehtna vald, Kernu vald, Kohila vald, Kolga vald, Kuimetsa vald, Keila vald, Kuusalu vald, Kõnnu vald, Kõue vald, Naissaare vald, Nissi vald, Nõva vald, Padise vald, Pakri vald, Peningi vald, Prangli vald, Raasiku vald, Rae vald, Raikküla vald, Rapla vald, Ravila vald, Saue vald, Tõdva vald, Varbola vald.

 Pikemalt artiklites 1939. aasta vallareform, Eestis 1939 kaotatud valdade loend ja Eesti valdade loend (1939)

26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega muudeti endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 maarajooniks .Eesti NSV-s moodustati Harjumaa põhjaosast (välja arvatud Tallinn kui vabariikliku alluvusega linn) aastal 1950 seoses maakondade kaotamisega Harju rajoon. Harjumaa lõunaosast moodustati 1950. aastal Rapla rajoon. Endise Harjumaa aladest ja Läänemaa idapoolse osast moodustati Märjamaa rajoon.

3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. Tallinna oblastisse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: Harju rajoon, Jõhvi rajoon, Keila rajoon, Kiviõli rajoon, Kohtla-Järve linn, Kose rajoon, Loksa rajoon, Narva linn, Paide rajoon, Rakvere rajoon, Rapla rajoon, Tallinna linn, Tapa rajoon, Türi rajoon, Väike-Maarja rajoon. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953 ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni.

Aastal 1957 liideti Harju rajooniga likvideeritud Loksa rajooni läänepool. Aastal 1959 liideti sellega Kose rajooni kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad Keila rajooni koosseisu. Aastal 1962 liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja Rapla rajooni Kõue külanõukogu. Aastal 1963 liideti Paide rajooni põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas Saue (1960) ja Maardu (1962).

 Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus

1990. aastal 1. jaanuarist taastatati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Harju rajooni piires Harju maakond.

Vaata ka

• Harjumaa Omavalitsuste Liit
• Harjumaa teenetemärk

Välislingid

• Harju maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis