Raasiku vald

vald Harjumaal
 See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artikleid Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond) ja Raasiku vald (1939)

Raasiku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast kagus.

Raasiku vald
Pindala: 159 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5284 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 33,2 in/km²
EHAKi kood: 0651[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Aruküla
Kaart

Raasiku vald piirneb põhjas Jõelähtme, idas Anija, lõunas Kose ja läänes Rae vallaga.

Põhimaanteena läbib valda JüriArukülaRaasikuJägala tee. Valla põhjaserva läbib Tallinna–Tapa raudteeliin.

Raasiku vallavanem on Toomas Teeväli.

Loodus

muuda
 
Kukerpuu on üks iseloomulikumaid põõsaliike Aruküla männikus
 
Leivajõgi on Raasiku ja Rae valla piiriks

Raasiku valla pinnamood on Põhja-Eesti lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on väikevoore Raasiku-Perila-Kiviloo joonel.

Metsad on liigirikkad segametsad. Raasiku raudteejaama juures kasvavad Eestimaa jämedamad hõbepajud ehk hõberemmelgad. Arukülas kasvab suur loopealne männik, mis on tuntud oma liigirikkuse poolest. Männik on ka Aruküla ja terve Raasiku valla sümboliks ning seetõttu on ka valla sümboolikal kujutatud mändi.

Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev Peningi raba. Rae valla piiril madalsoos Paraspõllu looduskaitsealal kasvavad käpaliste liigid. Tuntud on ka Kurgla raba, kust 1930. aastatel kaevandati turvast.

Künnimaadel on levinumad põllumajandustegevuseks sobivad saviliiv- ja liivmullad.

Valda läbib oma lisaharudega Jõelähtme jõe keskjooks, kuhu Raasiku vallast jooksevad Mallavere külast alguse saav Silmsi oja, sellega Rätlas ühinev Perila peakraav ning Pikaveres ühinev Mallavere peakraav. Raasiku ja Rae valla piiril jookseb Pirita jõe parempoolne lisajõgi Leivajõgi. Raasiku vallast jooksevad Leivajõkke Järsi peakraav, mis saab alguse Järsi külast, ning Igavere peakraav, mis algab Peningi rabast. Valda läbib ka Jägala-Pirita kanal.

Raasiku valla ainus looduslik järv on Lõilasmäe järv Peningi rabas. Tehisjärved asuvad Mallaveres, Järsil ja Kurglal.

Asustus

muuda

Raasiku vallas on kaks alevikku ja 13 küla. Alevikud said oma tänapäevase suuruse küll kolhoosiajal, kuid nende arengu oluliseks tõukeks oli ka 1870. aastal rajatud Paldiski–Peterburi raudtee, mis läbis mõlemat alevikku ning mille äärde rajatud raudteepeatused mõjutasid palju kohalikku majanduselu. Raasiku oli esimene peatus Tallinna–Peterburi liinil. Aruküla peatus lisati nõudepeatusena tunduvalt hiljem. Külad on tekkinud kunagiste mõisate asukohtade lähedusse ning arenenud ja väljakujunenud eelkõige nõukogude perioodil seoses väikemajandite loomisega.

Alevikud

muuda

ArukülaRaasiku

Raasiku valla alevikest on suurem Aruküla, mis sai kohaliku elu keskuseks 1970. aastatel loodud Aruküla kolhoosi tõttu, millega liideti ümberkaudsed väikekolhoosid ja -sovhoosid. Aruküla asustus on kujunenud kunagise Raasiku kõrvalmõisa Aruküla mõisa südame, 20. sajandi algul rajatud raudteepeatuse ja 1930. aastatel asustatud Aruküla männiku ümber.

Raasiku asustus on tunduvalt vanem ning on tänapäeval koondunud kunagise muinasasula Mägise küla, Raasiku mõisasüdame ning 19. sajandi lõpul loodud raudteepeatuse ümber.

Külad

muuda

Härma - Igavere - Järsi- Kalesi - Kiviloo - Kulli - Kurgla - Mallavere - Peningi - Perila - Pikavere - Rätla - Tõhelgi

Rahvastik

muuda
Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel[4]
Rahvastikuregistri järgi
2001 4409 4297
2002 4396 4387
2003 4398 4497
2004 4376 4505
2005 4355 4476
2006 4344 4528
2007 4335 4533
2008 4329 4585[5]
2010 4358 4687
2011 4668
2012 4738 4705
2013 4709 4709
2014 4722 4693
2015 4749 4712
2016 4625 4717
2017 4994 5075
2018 4999
2019 5028
2020 5094
2021 5092
2022 5199
2023 5284

Ajalugu

muuda

Varasem ajalugu (1241–1992)

muuda

Esimesi viiteid Raasiku valla alade kohta on Taani hindamisraamatus 1241. aastast. Samuti on hulgaliselt leitud ja märgistatud muinasaja lõpu kultusekive ja asulakohti.

Aastal 1933 on Raasikult leitud noorema pronksiaja sirp, mis on ainulaadne leid Läänemere piirkonnas. Juba varasel rauaajal oli asustus Raasiku-Perila-Kiviloo-Pikavere väikevoortel, millest saigi Harju-Jaani kihelkonna tuumik. Kui taanlased 1219 Tallinnas maabusid, toimus oletatavasti otsustav lahing harjulaste-revalaste ja taanlaste vahel just Peningi-Raasiku ümbruses.

Vanema mõisana on teada Kiviloo piiskopimõis 1322. aastast. Linnuseks kujunenud mõis hävis Liivi sõja ajal. Linnuse asupaik koos 1905. aastal ehitatud Kiviloo mõisahoonega moodustavad ühtse ansambli tänapäevalgi.

Raasiku vald asub 13. sajandil kujunenud Harju-Jaani kihelkonna lääneosas. Kihelkonna ajalooliseks keskuseks kujunes Raasiku, kuhu ehitati ka Harju-Jaani kirik. Kirikut mainitakse 1322. aastal. Tänapäeval kasutatav kirikuhoone ehitati 1863. aastal. Rahvakoolidest on andmeid aastast 1695. Kultuurielu elavnes alles 19. sajandi lõpul. Laulu- ja pasunakoor loodi kiriku juurde 1904. aastal. Tänu 1890-ndatel rajatud Peterburi–Paldiski raudteele kasvas nii Raasiku kui ka Aruküla olulisus transpordisõlmena, kuna neisse rajati raudteepeatused.

Kohalikud vallad tekkisid 19. sajandi I poolel. 1938. aastal oli Harju-Jaani kihelkonnas kolm valda: Peningi, Raasiku ja Anija vald. 1939. aasta valdade reformi järel kuulusid tänapäevase Raasiku valla alad Raasiku, Peningi, Rae ja Anija valla alla.

1941. aasta karmides Perila-Kiviloo lahingutes hukkunuid meenutab Ott Kangilaski ja Juhan Raudsepa loodud kaunis mälestusmärk Pikavere-Perila-Kiviloo teeristil.

1945. aastal loodi Raasiku valla aladel külanõukogud. 1954. aastal toimunud külanõukogude liitmise järel tekkis Raasiku valla tänapäevastes piirides Raasiku külanõukogu.

 
Raasiku vallavalitsus alustas tegevust endises Raasiku külanõukogu administratiivhoones Raasiku alevikus Kolhoosi (praeguses Vahtra) tänavas

Lähiajalugu (alates 1992)

muuda
 
Raasiku vallavalitsushoone Arukülas.

Raasiku vald oma tänapäevase kujul ja tänapäevase nimega sai omavalitsusliku haldusüksuse õigused Eesti Vabariigis 12. märtsil 1992.[6]

Esimese vallavanema ja volikogu esimehena alustas 1992. aastal tööd Toivo Veenre, kes oli vallavanema ametis kuni aastani 1996. Vallavalitsus alustas tööd endises külanõukogu hoones Raasiku alevikus Kolhoosi (hiljem Vahtra) tänaval. Pärast maja tagastamist omanikule kolis vallamaja Aruküla alevikku endisse kolhoosikontori hoonesse.

5. novembril 1992 asutati valla kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise korraldamiseks valla osalusega osaühing Raven.

1993. aasta lõpus avastati Aruküla alevikus suuremahuline põhjaveereostus, mis rikkus joogivee enam kui 200 kaevus. Reostuse likvideerimiseks rajati uus veetrass, mille ehitust toetas Keskkonna Investeeringute Keskus 11 miljoni krooniga.

1994. aastal korraldati valla sümboolika leidmiseks konkurss, mille võitis Ülo Udumäe kavand. Lõplik Raasiku valla vapp ja lipp kinnitati 1996. aastal.

1996. aastal pärast kohalikke valimisi valiti Raasiku vallavanemaks Olev Rähni.

1999. aastal pärast kohalikke valimisi valiti Raasiku vallavanemaks Andre Sepp, kes valiti tagasi veel kolmel korral. 2011. aasta Riigikogu valimistel pääses Andre Sepp asendusliikmena Riigikogusse ning vallavanema leidmiseks korraldati avalik konkurss. Konkursi tulemusel asus vallavanemana tööle Aare Ets.

2013. aastal korraldati pärast kohalikke valimisi uus konkurss vallavanema leidmiseks. Konkursi tulemusel asus vallavanemana tööle Raivo Uukkivi.

2017. aasta valimiste järel sai vallavanemaks taas Andre Sepp.

2021. aasta valimiste tulemusel sai vallavanemaks Raul Siem, kes oli ametis septembrini 2023.

2023. sai vallavanemaks Toomas Teeväli.

Kodulugu

muuda

Raasiku valla kodulooline tegevus sai suurema tõuke 1987. aastal üleriikliku muinsuskaitseliikumise ajal. Sel aastal asutati Aruküla Muinsuskaitse Selts, mis korraldas koduloolisi memme-taadi õhtuid, kohalike kuulsuste mälestusõhtuid ning Aruküla esmamainimise 700. aastapäeva tähistamise pidustusi "Aruküla päevad". Nende pidustuste eeskujul korraldati hiljem mitmel pool valla külade esmamainimise tähistamiseks üritusi.

Eestvedajad

muuda

Alates aastast 1991 on Raasiku vallas püstitatud kümmekond mälestuskivi, avatud mälestustahvleid, antud välja koduloolisi raamatuid, rajatud mälestuspinke ning korraldatud mälestusüritusi. Kodulooliste tegevuste suuremateks eestvedajateks on olnud vallavanem Toivo Veenre, Aruküla Muinsuskaitse Selts, õpetajad Vaino Napp, Mare Vaarik, Mai Erbe, apteeker Ilse Tudre, kultuuritöötaja Margit Eerik, abivallavanem Ardo Niinre, ühingud Aruküla Kultuuriselts, MTÜ Tuulekell, Raasiku Rahvaharidusselts ja Minu Eesti Noored. Kohalikke mälestusüritusi on korraldanud ka rahvamajad, külaseltsid, koolid ja raamatukogud.

Raasiku valla ajalookonverentsid

muuda

Aastast 2013 korraldatakse märtsis valla aastapäeva paiku Raasiku valla ajalookonverentse,[7] kus saavad sõna kohalikud koduloolased ning ka üle riigi tuntud ajaloolased või ajaloo- ja koduloohuvilised. Internetikeskkonnas Facebook on avatud koduloolisi materjale koondavad lehed "Aruküla ajalugu" ning "Raasiku valla ajalugu".[8]

Raasiku valla aukodanikke

muuda
  • 1998 – koduloolane ja õpetaja Helvi Vilippus
  • 1999 – koduloolise tegevuse eestvedaja Toivo Veenre
  • 2006 – koduloolane Ilse Tudre
  • 2012 – koduloolane Mai Erbe
  • 2013 – koduloolane Vaino Napp
  • 2014 – Aade Lõng OÜ omanik Peeter Palts
  • 2015 – muusika ja laulmise erialal kõrghariduse omandanud Maia-Reta Trampärk
  • 2016 – MTÜ Raasiku Tuletõrjeühingu eestvedaja Harri Aljasmäe
  • 2017 – kultuuritegija Juhan Trump
  • 2018 – kodualeviku kaasaja, arendaja Olavi Liivandi
  • 2019 – õpetaja, treener Arry Uska
  • 2020 – Aruküla mõisa valitsejamaja ülesehitaja Anne Eenpalu
  • 2022 – Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga.
  • 2023 – Raasiku vallavalitsuse liige, vallavolikogu liige ja kahes koosseisus volikogu esimees Ants Kivimäe.
  • 2024 – Laili Pallon

Haridus- ja kultuurielu

muuda

Raasiku vallas on neli kooli: Aruküla Põhikool, Raasiku Põhikool ja Pikavere Mõisakool ning Aruküla Vaba Waldorfkool; kaks lasteaeda: Aruküla ja Raasiku lasteaed; kolm raamatukogu: Arukülas, Raasikul ja Pikaveres ja kaks rahvamaja: Arukülas ja Raasikul. Kunstilist haridust annab soovijatele Aruküla Huvialakeskus Pääsulind.

Kultuurielu korraldamiseks asutati 1998. aastal MTÜ Aruküla Kultuuriselts, mis korraldab lisaks Aruküla piirkonna kultuuriüritustele ka ülevallalisi kultuuriüritusi. Suuri kultuuriprojekte on korraldanud ka 2006. aastal asutatud MTÜ Tuulekell, mis tegutseb peamiselt Raasiku piirkonnas. Pikavere piirkonnas on kultuuriürituste eestvedajaks saanud 2015. aastal asutatud MTÜ Pikavere Mõis, mis arendab kogukonnakeskust Pikavere mõisahoones ja selle ümbruses.

Sidet minevikuga on alal hoidnud tegelemine rahvakultuuriga. Järjepidevalt on vallas tegutsenud koorid, näiteringid ja tantsurühmad. Neist parimad on alati osa võtnud vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest. Kõigile on meeldinud kalendritähtpäevadega seotud üritused jaanipäeval ja jõulude ajal ning valla laste tantsupäev, külade päev jm.

Haridusasutuste juhid/eestvedajad

muuda

Kultuurielu eestvedajad

muuda

Külaelu

muuda

Raasiku vallas on 13 küla ja 2 alevikku. Külaelu edendamiseks on loodud külaseltse, alevikes kannavad seda rolli nii rahvamajad, koolid kui ka mitmed mittetulundusühingud. Raasiku vallavalitsus toetab eelarveliste vahenditega külaelu edendamist neis külades, kus on valitud külavanem vastavalt Raasiku valla külavanema statuudile, on olemas kehtiv ja küla üldkoosoleku poolt kinnitatud arengukava ja kus tegutseb külaselts.[10]

Raasiku valla küladest kõige aktiivsemad on seni olnud Tõhelgi, Peningi, Pikavere, Mallavere, Härma ja Kiviloo.[11]

Külavanem on valitud 9-s külas 13-st. Külaseltsid tegutsevad Kiviloo, Härma, Pikavere-Mallavere, Peningi ja Tõhelgi külades. Pikaveres tegutseb lisaks külaseltsile külaelu arendamisega ka MTÜ Pikavere Mõis. Alevikes vanemaid valitud ei ole. Raasikul on lisaks rahvamajale ja koolile kohaliku elu edendanud Raasiku Rahvahariduse Selts ning Raasiku Kodukandi Selts. Arukülas on kohaliku elu edendamisega peamiselt tegelenud Aruküla Kultuuriselts ning koolid.

Raasiku valla külavanemad ja külaelu edendajad

muuda

Juhtimine

muuda

Raasiku vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud. Raasiku valla esinduskogu on Raasiku Vallavolikogu, mille valivad Raasiku valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu moodustatud täitevorganiks on Raasiku Vallavalitsus, mille tegevust juhib vallavolikogu valitud vallavanem.[12]

Raasiku Vallavolikokku valitakse 17 liiget.

Raasiku Vallavolikogu liikmed[13]

muuda

Tuntud inimesi

muuda

Vaatamisväärsed

muuda

Sõprusvallad

muuda

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 29.07.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. Statistikaameti koduleht
  5. Raasiku valla koduleht http://www.raasiku.ee/?id=251 1. jaanuari seisuga
  6. Harju maakonna Raasiku valla ning Saare maakonna Kihelkonna, Kuressaare, Kärla ja Pihtla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.03.1992)
  7. Aare Ets. "Raasikul käsitletakse valla ajalugu ja tulevikku". Delfi. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2017.
  8. Marvel Riik. "Pikavere koolmeistril oli soovituskiri Jakob Hurdalt". Harju Elu. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2017.
  9. MTÜ Aruküla Vabakooli Selts. "Kontaktandmed". Aruküla Vaba Waldorfkooli koduleht. Vaadatud 07.02.2018.
  10. Raasiku Vallavolikogu. "Raasiku valla küladele eraldatud rahaliste vahendite jaotamise kord". Riigi Teataja.
  11. Raasiku Vallavalitsus. "Külad". Raasiku valla koduleht.
  12. Raasiku Vallavolikogu. "Raasiku valla põhimäärus". Riigi Teataja.
  13. Raasiku Vallavalitsus. "Vallavolikogu". Raasiku valla koduleht.

Välislingid

muuda