Harju-Jaani kihelkond

Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Harju kreis

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.[1]

Harju-Jaani kihelkonna mõisadRedigeeri

19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:

Harju-Jaani kihelkonna valladRedigeeri

  • Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
  • Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
  • Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
  • Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
  • Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
  • Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
  • Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
  • Anija vald (Annia) (1866–1898)
  • Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
  • Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
  • Anija vald (Annia) (1898–)
  • Peningi vald (Penningby) (1898–)
  • Raasiku vald (Rasik) (1898–).[4]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja koduleht, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)
  2. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 56–57.
  3. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  4. Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri