Harju-Jaani kihelkond

Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, Rootsi valitsusajal Sayentacken[1], saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Harju-Jaani kirik
Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Harju kreis

Piirkonna ajalugu

muuda

Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.[2]

Taani hindamisraamatus polnud Saiataga nimetatud veel kui kihelkond, vaid küla[3], mis kuulus Rebala ehk Räpälä (Repel) muinaskihelkonda. Sagentake (Saha-taguse) koosnes muinasaja lõpul ja keskajal kolmest osatiskülast - Mägise, Keskvere ja Vaase, kõik kokku 43 adramaad. Kihelkonda on ajalooallikates nimetatud kui: 1241 Saintakæ, 1254 Sagentake, 1393 Sagentaken, 1424 Sagentake, 1508 Saye mit den Gütern (mõisatega), 1519 sunte Johannes kerspel, 1765 Johanni oder Seyntacken[4]. 1249. aastal doteeris Erik IV Adraraha Tallinna toomkirikule kokku 40 adramaad, 1254. aastal kuulus juba kogu Saintake (ehk Sagentake) piirkond Tallinna piiskopile, st kokku 43 adramaad[5]. Kirikukihelkond (mainitud 1322), kuhu ehitati kihelkonnakirik, moodustati 14. sajandil. Hiljem hakati kiriku nimipühaku järgi seda kutsuma Jaani kihelkonnaks, millele lisati täiend Harju-, et eristada teistest samanimelistest.

Harju-Jaani kihelkonna mõisad

muuda

19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:

Harju-Jaani kihelkonna vallad

muuda
  • Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
  • Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
  • Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
  • Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
  • Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
  • Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
  • Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
  • Anija vald (Annia) (1866–1898)
  • Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
  • Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
  • Anija vald (Annia) (1898–)
  • Peningi vald (Penningby) (1898–)
  • Raasiku vald (Rasik) (1898–).[8]

Kihelkonna alad tänapäeval

muuda

Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Vello Salo, Oleg Roslavlev, Eesti kihelkonnad a. D. 1520, Tuna 4/2007
  2. Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja koduleht, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)
  3. Matthias Johann Eisen, Daani hindamise raamat. III. Repel kylaekund., Daani hindamise raamat = Liber census Daniae, 1920, lk 67
  4. Harju-Jaani, [KNR] Dictionary of Estonian Place names, www.eki.ee
  5. Kersti Markus, Keskaegsed maavaldused - uus allikas arhitektuuriuurijale, Acta Historica Tallinnensia 10, 2006
  6. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 56–57.
  7. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  8. Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda