Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Kihelkonnakirik oli kihelkonna keskuseks. Kihelkonna kaugemates osades asuvad kabelid.
Taanis kujunesid kihelkonnad 12. sajandil. Kihelkonnakirikul oli õigus pidada ülal preestrit, saada kümnist ja ohvriande, seda kõike patrooni ja kihelkonnarahva nõusolekul.[1]
Nagu Lõuna-Skandinaaviaski, olid esimesed kirikud Eestis erakirikud, kuuludes kõrgaadlile, Taani kuningale või kloostrile. Alates 14. sajandist võib rääkida kihelkonnakirikutest kogudusekiriku mõistes.[1]
Eesti kihelkonnakirikuid Redigeeri
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Kersti Markus: "Keskaegsed maavaldused - uus allikas arhitektuuriuurijale" Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, lk 3–19