Kose kirik

Kose Püha Nikolause kirik on kindluskirik Harju maakonnas Kose vallas aadressil Jõe 2 Kosel. Ajalooliselt on tegu Harjumaa Kose kihelkonna kirikuga.

Kose kirik ja kabelid

Droonivideo Kose kirikust ja Pirita jõest 2021. aasta septembris

Kiriku juures tegutseb EELK Kose Püha Nikolause kogudus.

Ajalugu

Kose kirik tellingutes 1. jaanuaril 2020

Kose Püha Nikolause kirik ja Kose kirikumõis olid olemas juba siis, kui 1241. aastal Kose küla Taani hindamisraamatus esimest korda kirjalikult mainiti.

Kose puukirik oli üks Eesti vanemaid kirikuid, mis ehitati varsti pärast Lindanise (Tallinna) vallutamist taanlaste poolt, umbes 1230. aastal.

Hiljemalt 1370. aastal valmis kivikirik. Esialgsest kirikust on säilinud vaid müürid.

Katolikuaegne kirik hävis 1482. aasta venelaste süüdatud tulekahjus. Kirik oli pärast tulekahju pikka aega varemeis. Ülesehitamisel on kiriku põhiplaan jäänud üldiselt samaks, välja arvatud kiriku põhjapoolne juurdeehitis (1858).

Liivi sõjas 1560 kannatas kirik suurte purustuste all.

Kiriku ulatuslikud ümberehitused olid aastatel 1856–1858, siis sündis nn uus kirik. Pärast nimetatud ümberehitusi pühitseti kirik 16. novembril 1858 uuesti.

Aastal 1873 ehitati kirikule uus torn, mis pühitseti sisse 16. augustil.

Järgmine suurem remont oli 1890. aastal, kui kirik sai uue 2 manuaali ja 15 registriga oreli, mille valmistas orelimeister Gustav Normann.

Läänetorni, teine teisele poole portaali on sissemüüritud kaks 16. sajandi lõpust või 17. sajandi esimesest veerandist pärit ratasristi. Arvata võib, et ristid müüriti torni 19. sajandil, võib-olla 1873, mil läänetorn sai juurde kaks lisakorrust ning uusgooti stiilis kiivri.

Kunstimälestised

1898. aastal valminud kabel, mis on Ravila mõisniku Paul von Kotzebue kingitus Kose kirikule.

Kose kirik on arhitektuurimälestisena kaitse all.

Kirikus on ka mitmeid kunstimälestisi. Nende seas:

• algse värvkattega hilisrenessanslik kantsel – 1630 Tobias Heintz
• altar – 1639
• ristimisvaagen – 15. sajand
• paest hauaplaat – 15. sajand
• vasklühter – 17. sajand

Kose kiriku tornis on Eesti maakirikule harvaesinevalt korraga nii kuul, kukk kui ka rist. Nende täpne vanus pole teada. Kuuli läbimõõt on 92,4 cm, ümbermõõt 2,9 m. Kuulis on 104 püssikuuliauku II maailmasõja ajast. 2021. aastal toimunud restaureerimise käigus kuul, rist ja kukk kullati ja paigaldati tagasi torni. Samuti vahetati endisaegne tornikiivri laastkatus vaskpleki vastu.

• 
  Altar ja altariaed
• 
  Altarimaal "Kristuse haudapanek"
• 
  Kantsel
• 
  Armulaua veinikannud (annetatud 1892 ja 1885)
• 
  Leivik 19. sajandist

Pastoraat

 Pikemalt artiklis Kose pastoraat

1776. aastal ehitati kiriku juurde pastoraat.

Nõukogude ajal oli pastoraadis kultuurimaja ja keldris varjend. Kaheksakümnendate lõpus sai kirik ehitise tagasi, kui hoone taastamine kiriku vajadusteks hakkas venima. Maja rüüstati põhjalikult, kuid suudeti siiski restaureerida. Praegu asuvad seal kirikuõpetaja eluruumid ning tegutseb talvekirik ja muu kiriku jaoks vajalik.

Pastoraadi lähistel avanevad Kose Kirikuallikad.

Kirikuaed

 Pikemalt artiklis Kose kirikuaed

Otto von Kotzebue haud Kose kirikuaias

Kirikuaias on 2 kabelit ja 4 rõngasristi. Rõngasristid on müüritud ka kahele poole Kose kiriku portaali.

Kose kirikuaeda on maetud kuulus meresõitja-maadeuurija Otto von Kotzebue, kes tegi esimese ümbermaailmareisi aastail 1803–1806, 15-aastaselt koos Adam Johann von Krusensterniga. Hiljem juhatas ta ise kaht ümbermaailmareisi.

Pilte

• 
• 
• 
• 
• 
  Kirik talvel
• 
  Ees on laadaplats
• 
  Kose kiriku kukk
• 

Välislingid

• EELK Kose kirik
• Kose kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
• Kose vald
• Harjumaa teatmikus "Teeliste kirikud"
• Lembit Remmelgas. "Vöörmünder VäliEndel" Maaleht, 29. detsember 2000
• "Kose Püha Nikolause kirik ootab uut katust ja torni" ERR, 16. jaanuar 2020