Kose pastoraat
Kose pastoraat asub Kose kirikuaiast vahetult põhjas.
Kirikla ehitati 18. sajandil. Hoone võõrandati 1940. aastal nõukogude võimu poolt koos kõigi koguduse maade ja varadega ning pärast 1941. aastat elasid seal lühikest aega lahingutes elukoha kaotanud kohalikud. Saksa okupatsiooni ajal sai kogudus hoone tagasi ja 1942. aastal toodi pastoraati elekter. Seoses taasalanud nõukoguse okupatsiooniga võeti 1944 kiriku varad taas riigi omandisse. Pastoraadis asusid rahvamaja, raamatukogu (1949–1959), spordiseltsi Jõud klubiruumid, miilitsa ülema korter ja kooliõpetaja korter ning 1950. aastal nimetati see ümber rajooni kultuurimajaks. Alates 1951. aastast tehti mitu ümberehitust.
1980. aastatel lasti hoonel laguneda. Kultuurimaja lõpetas hoones tegevuse ning kui pärast taasiseseisvumist kirikla kogudusele tagastati, oli hoone väga halvas seisukorras. Inventar oli laiali kantud või rüüstatud ning maja konstruktsioonid lagunesid.
Pastoraat õnnestus osaliselt tänu välisrahastusele taastada ja pühitseti taas sisse 1997. aasta lõikustänupühal. Sama aasta kevadel võeti see arvele ehitismälestisena kui näide pastoraadi peahoonest.[1]
Kirikumõisa juurde kuulusid varem ka saun ja mitu majandushoonet (rehi, karjalaut, sealaut, hobusetall, vankrikuur, ait). Neist esimese sai 1940. aastatel oma valdusse varasem kirikumaade rentnik ja ülejäänud anti 1949. aastal kolhoosi Kose Edu kätte.[1]
Viited muuda
Välislingid muuda