Kose kihelkond
Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas. Suur osa kunagise kihelkonna aladest on tänapäeval Kose valla koosseisus.
Kose kihelkonna mõisad
muuda
Kihelkonnas paiknes 25 mõisat, neist 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 8 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 1 hilisemal ajal mõisa staatuse minetanud mõis ja 11 karjamõisat. [1]
- Kose kirikumõis (Pastorat Kosch)
- Aela e Aeli (Aela), Vana-Harmi kõrvalmõis
- Alavere (Allafer) rüütlimõis
- Habaja (Habbat) rüütlimõis
- Kirimäe (Kirrimäggi) Uuemõisa karjamõis
- Kõue-Triigi (Kau), rüütlimõis (1906–19 Paunküla kõrvalmõis)
- Nõmbra (Nömbra) poolmõis, eraldati Alavere mõisast 1855. aastal
- Nõmme (Nömmemois), Ravila kõrvalmõis
- Nutu (Nutz) endine rüütlimõis
- Oru (Orrenhof), Tuhala kõrvalmõis
- Palvere (Pallfer), Ravila kõrvalmõis
- Paunküla (Paunküll) rüütlimõis
- Pikavere (Pickfer) rüütlimõis
- Pikva (Pickwa) rüütlimõis
- Ravila (Meks) rüütlimõis
- Rooküla (Rohküll), Lagedi kõrvalmõis
- Saarnakõrve (Sarnakorb) rüütlimõis
- Saia (Saia), Ravila kõrvalmõis
- Saumetsa (Saumetz) poolmõis, 1874. aastani rüütlimõis
- Sõmeru (Sommerhof), Ravila kõrvalmõis
- Sääsküla (Säsküll, Saesküll) poolmõis, mis eraldati Saumetsa mõisast 1876. aastal
- Tammiku (Tammik) rüütlimõis
- Tuhala (Toal) rüütlimõis
- Uue-Harmi (Neu-Harm) rüütlimõis
- Uuemõisa e Kose-Uuemõisa (Neuenhof, Neuenhof-Kosch) rüütlimõis
- Vana-Harmi ehk Ojasoo mõis (Alt-Harm) rüütlimõis[2]
Kose kihelkonna vallad
muuda
- Alavere-Pikva-Rooküla vald (Allafer, Pikwa, Rohküll) (1866–1870)
- Paunküla-Saarnakõrve vald (Paunküll-Sarnakorb) (1866–1870)
- Habaja vald (Habbat) (1866–1891)
- Harmi vald (Neu-Harm) (1866–1891)
- Kose-Uuemõisa vald (Neuenhof) (1866–1939)
- Ojasoo vald (Alt-Harm) (1866–1891)
- Oru vald (Orrenhof) (1866–1891) (liideti 1891 Kose-Uuemõisa vallaga)
- Palvere vald (Pallfer) (1866–1891)
- Pikavere vald (Pikfer) (1866–1891)
- Ravila vald (Meeks (Meks)) (1866–1891) (liideti 1891 Palvere vallaga ja moodustati Nikolai vald)
- Tammiku vald (Tammik) (1866–1891) (liideti 1891 Kose-Uuemõisa vallaga)
- Triigi vald (Kau) (1866–1839) (oli vahepeal Aleksandri vald)
- Tuhala vald (Toal) (1866–1891) (liideti 1891 Kose-Uuemõisa vallaga)
- Alavere vald (Allafer) (1870–1891)
- Paunküla vald (Paunküll) (1870–1891) (liideti 1891 Triigi vallaga)[3]
Kihelkonna alad tänapäeval
muudaKihelkond jääb tänapäeval tervikuna Harju maakonna aladele. Nii pindalalt kui ka mõisate arvult suur kihelkond jaguneb mitme valla vahel. Kihelkonna tuumikosa koos keskusega moodustab Kose valla. Kihelkonna kirdeosa jääb Anija valla lõunasopi, kihelkonna põhjapoolne serv kuulub aga Raasiku valda.[1]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Kose kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 15. märts 2012)
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 58–59.
- ↑ Kose kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Välislingid
muuda- Kose kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 432–437.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 58–59.