Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest; küla kohta vaata artiklit Prangli küla, Eesti laeva kohta vaata artiklit Prangli (laev).

Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes.

Prangli
Prangli merelt, keskel Prangli kirik
Prangli merelt, keskel Prangli kirik
Koordinaadid 59° 37′ 28″ N, 25° 1′ 15″ E
Pindala 6,62 km²[1]
Rannajoone pikkus 33 km
Kõrgeim koht
Kullamägi (9 m)
Elanikke
93 (2011)[2]
14 in/km²
EE Prangli.PNG

Saare pindala on 6,62 km².[1] Prangli lähedal asuvad Aksi, Tiirloo, Seinakari (Liivakari) ja Keri. Saare idaosas on valdav männimets. Luitekõrgendikud on kuni 9 meetrit merepinnast, saare kõrgeim koht on Kullamägi.

Sarnaselt mitme teiste Läänemere ja Soome lahe saarega oli saar kunagi asustatud rannarootslastega. Hiljem asusid sinna Eesti ja Soome päritolu kalurid ja hülgekütid. Praegu elab saare kolmes külas (Kelnase, Idaotsa, Lääneotsa) ligi 100 elanikku ning seal on Prangli Põhikool, kauplus, arstipunkt, postiasutus, Prangli rahvamaja, Prangli raamatukogu ja restoran.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

 
Prangli sadam 1922. aastal
 
Laeval Eestirand pommitamise läbi hukkunute matmispaik Prangli saarel

Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi.

Pranglit on esimest korda mainitud aastal 1387 (Rango). Saar kuulus hiljem Harju kreisi Harju-Jaani kihelkonda.

Aastatel 1397–1549 kuulus saar Maardu mõisale, seejärel läks see esimesest eraldatud Haljava mõisa koosseisu. Aastatel 1847–1899 haldasid Pranglit poolmõisana Girard de Soucantonid. 1849 rajati saarele ka mõisahooneid, mis ei ole aga tänapäevani säilinud. 1899 hakati saarel paiknevaid mõisamaid talupoegadele müüma.

1848. aastal ehitati saarele kabel. Mõisnik Edmund Girard de Soucantonit saadud annetuse toel hangiti sinna ka orel ja tehti mitmeid uuendusi. Seejärel pühitseti kirikuõpetaja eestvõttel kabel uuesti 1860. aastal.

Jõelähtme kirikuõpetaja Paul Loppenowe eestvõttel alustas 1869. aastal tegevust Prangli kool. Tänaseni kasutatav koolihoone ehitati aastal 1900.

1921. aastal asutati Prangli kalameeste selts.

1924. aastal viidi saarel läbi naftaotsinguid ja avastati gaasileiukoht. Gaasipuurauke rajati juurde 1946–1960, kuid siis selgus, et esialgsed hinnangud gaasi kogusele olid olnud ekslikud ja gaasi ammutamine ei ole majanduslikult tulus.

1941. aastal pommitasid Saksa hävituslennukid Keri saare lähedal aurikut Eestirand, mis transportis ligikaudu 3500 sunniviisiliselt Nõukogude armeesse mobiliseeritud meest Kroonlinna. Kapten Nelke juhtis vigastatud auriku Prangli lähedale madalikule ja teadaolevalt pääsesid eluga saarele 2762 meest.[3] Saarel on hukkunute kalme koos dolomiidist samba ja puidust mälestusristiga.

1942–1943 viibis saarel lühikest aega Saksa sõjavägi. Aastal 1944 põgenesid paljud pranglilased Soome. Eriti palju lahkus nooremaid inimesi. 1945. aastal jõudis saarele taas Nõukogude Liidu sõjavägi.

1949. aastal viidi läbi kollektiviseerimine ja asutati kolhoos "Noor Kaardivägi". See ühines 1961. aastal S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosiga.

1954. aastal valmis Prangli rahvamaja.

Nõukogude piirivalve lahkus 1992. aastal.

LoodusRedigeeri

 
Kotkakivi Pranglil

Käänulise rannajoonega saare madal ja kivine lääneosa vaheldub idas rannavallide ja liivaluidetega. Saarel paiknev loode–kagusuunaline voor on 6 km pikk ja 3,5 km lai. Kõrgeim koht Kullamägi ulatub 10 meetrit üle merepinna (sinna olevat maetud mereröövlite kulda). Taimkattes on valdavateks ranna- ja puisniidud ning nõmmemännikud. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega Soome lahes ühtse aheliku. Saare lääneosa on madal ja kivine, idaosas vahelduvad rannavallid ja liivaluited.

Saarel on rohkesti rändrahne ja kivikülve. Rändrahnudest on suuremad Punane kivi, Kotkakivi, Rebasekivi, Suti teeäärerahn, Suti võsarahn, Tagalahe rannarahn, Prahirahn, Kabelimäe kivi, Kõrgerahn, Jahukari rahn, Eeslahe Suurkivi, Sadulakivi, Loo põõsastiku rahn, Loo rannarahn, Pikk-Kari Soonestiku rahn ja Pikk-Kari Väikekarirahn ning Ülesaareneeme kivi.

Saare lääneosa on arvatud Prangli hoiuala koosseisu. Saare kirdenurk jääb aga Prangli maastikukaitseala alla.

TransportRedigeeri

Laevaühendus mandriga toimub Kelnase sadama ja Leppneeme sadama vahel. 2010. aastani teenindas laevaliini Helge, seejärel reisilaev Vesta ning 2013. aastast sõidab Prangli ja mandri vahel reisiparvlaev Wrangö.

Saarel on kaks kasutuses olevat merenavigatsioonirajatist: Prangli loode ja kagu tulepaak.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Prangli Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 14. juunil 2019.
  2. Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.
  3. "70 aastat laevahukust Prangli juures" Viimsi Teataja, 31. august 2011

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri