1942

Sündinud 1942 • Surnud 1942 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | ► | ►►

1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

7. jaanuar – lõppes operatsioon Taifuun, sakslaste katse vallutada Moskva.
...

VeebruarRedigeeri

14. veebruar – keiserlikud Jaapani õhujõud ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Briti dominiooni Austraaliat.

MärtsRedigeeri

...

AprillRedigeeri

...

MaiRedigeeri

...

JuuniRedigeeri

5. juuni – USA kuulutas sõja Bulgaariale, Ungarile ja Rumeeniale.
8. juuni – Jaapani allveelaevad ründasid Sydneyt.
10. juuni – Natsliku Saksamaa Gestapo tappis kättemaksuks Saksa ametiisiku tapmise eest Tšehhoslovakkia Lidice linna meessoost elanikud.

JuuliRedigeeri

18. juuli – Natsi-Saksamaal tegi esmalennu maailma esimene seeriatoomises reaktiivlennuk Messerschmitt Me 262 Schwalbe (Pääsuke).

AugustRedigeeri

...

SeptemberRedigeeri

...

OktooberRedigeeri

29. oktoober – sakslased mõrvasid Valgevenes Pinskis 16 000 juuti.

NovemberRedigeeri

28. november – toimus Bostoni ööklubi tulekahju, mis on ohvriterohkeim ööklubi põleng Ameerika Ühendriikide ajaloos.

DetsemberRedigeeri

...

Sündmused EestisRedigeeri

JaanuarRedigeeri

2. jaanuar – õppetöö algas gümnaasiumides^[1].
6. jaanuar – Punaarmee teostas Ingeris dessandi 2000 mehega. Peale sõjaväeosade võttis võitlustest Punaarmee üksuste vastu osa ümbruskonna Omakaitse.
26. jaanuar – õppetöö algas Tallinna tehnikaülikoolis^[1].
29. jaanuar – lõppes kampaania, mille käigus rindemeestele korjati soojasid riietusesemeid; kokku üle 300 000 eseme^[1].
29. jaanuar – õppetöö algas Tartu ülikoolis^[1].

VeebruarRedigeeri

2. veebruar – saksa keel kuulutati okupeeritud idaaladel (sh Eestis) ametlikuks riigikeeleks^[1]. Siiski kindralkomissariaatide piires võis paralleelselt kasutada ka kohalikke keeli^[1].
10. veebruar – algas kütte varumise kampaania^[1].
24. veebruar – Estonia kontserdisaalis peeti vabaduspäeva^[1].
...

MärtsRedigeeri

8. märts – Hjalmar Mäe avaldas üleskutse: "Kogugem värvilisi metalle rinde heaks" (värvilise metalli kogumise kampaania).
8. märts – algas aktsioon, milles annetati seemnevilja sõjas kannatada saanud taludele^[1].
15. märts – Saksamaalt sõjavangist saabus koju 166 eestlast, kellel oli õnnestunud Eesti Laskurkorpusest üle joosta. Sakslased kuulutasid nad sõjavangideks ja alles Hjalmar Mäe vahelesegamisel lasti nad vabaks.
22. märts – Jaroslavlis moodustati Eesti NSV riiklikud kunstiansamblid^[1].

AprillRedigeeri

23. aprill – avalikustati taludele kehtestatud aastanormid; ühtlasi seati sisse talundi põhiraamat normide täitmiste kohta^[1].
26. aprill – Adolf Hitler nimetas oma kõnes esimest korda Eesti sõdureid, kes ennastsalgava vaprusega olid võtnud osa talvelahingutest Punaarmee vastu.

MaiRedigeeri

30. mai – linnade omavalitsused otsustasid suunata kõik 15–55-aastased alalise töökohata linlased maale põllutöödele, kus erinevalt linnast oli puudus töökätest^[1].
...

JuuniRedigeeri

1. juuni – kommunistlikud partisanid põletasid maha Kuningaküla.
13. juuni – algas riigistatud varade tagastamine varasematele omanikele^[1].
18. juuni – Hjalmar Mäe esitas terava protesti Vjatšeslav Molotovi nõudmiste vastu Londonis, kus viimane nõudis Balti riikide ühendamist pärast sõda Nõukogude Liiduga.

JuuliRedigeeri

...

AugustRedigeeri

28. august – Tallinna Punaarmeest vabastamise aastapäeval tegi Karl Siegmund Litzmann teatavaks, et Adolf Hitler oli andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks.

SeptemberRedigeeri

Septembris asutati organisatsioon Eesti Noored^[1].
...

OktooberRedigeeri

...

NovemberRedigeeri

1. november – algas suurkampaania tekstiiljäätmete kogumiseks^[1].
...

DetsemberRedigeeri

...

Sel aasta olulisi kirjandusteoseid: Marie Underi luulekogu "Mureliku suuga", August Mälgu "Hea sadam" jt^[1].

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1942

10. jaanuar – Henno Käo, eesti lastekirjanik ja luuletaja
25. jaanuar – Eusébio, portugali jalgpallur
9. veebruar – Ada Lundver, eesti näitleja
23. märts – Michael Haneke, Austria filmirežissöör ja teatrilavastaja
25. märts – Ana Blandiana, rumeenia kirjanik ja poliitik
2. aprill – Gabriela Adameșteanu, rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
6. aprill – Barry Levinson, ameerika filmirežissöör
19. aprill – Peeter Mudist, eesti maalikunstnik ja skulptor
10. mai – Pascal Lainé, prantsuse kirjanik
14. mai – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
25. mai – Kalle Kurg, eesti kirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, toimetaja
5. juuni – Enn Kivinurm, eesti vaimulik
12. juuni – Bert Sakmann, saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
22. juuli – Michael Abney-Hastings, 14. Loudoni krahv
17. oktoober – Andris Andreiko, läti kabetaja
26. oktoober – Bob Hoskins, inglise filminäitleja
17. november – Martin Scorsese, USA filmirežissöör
19. november – Calvin Klein, USA moelooja
19. november – Tõnu Leesme, Eesti sporditegelane
19. november – Sharon Olds, USA luuletaja
19. november – Sharon Rogers, USA modell
20. november – Joe Biden
20. november – Norman Greenbaum, USA laulja-laulukirjutaja
21. november – Julia Hamari, Ungari laulja
21. november – Hans Peeter Rammo, eesti muusikateadlane ja helilooja
24. november – Dinara Assanova, Vene filmilavastaja
30. detsember – Anne Charleston, Austraalia näitleja
30. detsember – Michael Nesmith (Monkees)
30. detsember – Toomas Savi, eesti spordiarst ja poliitik

SurnudRedigeeri

Pikemalt artiklis Surnud 1942

7. veebruar – Eugen Antson, Eesti diplomaat
12. veebruar – Grant Wood, USA maalikunstnik
17. veebruar – Frank Packard, Kanada kirjanik
22. veebruar – Stefan Zweig, austria kirjanik
25. veebruar – Peeter Asmus, Eesti sõjaväelane
8. märts – José Raúl Capablanca, Kuuba maletaja, kolmas malemaailmameister
9. aprill – Augustin Verlin, Eesti kohtunik
15. aprill – Robert Musil, austria kirjanik
30. aprill – Victor Mutt, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
24. mai – Jaan Maidre, Tapa linnavanem
2. juuli – Jevgeni Petrov, vene kirjanik
16. juuli – August Traksmaa, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
9. september – Martin Prikask, eesti usutegelane, Eesti Metodisti Kiriku üks loojaid
15. september – Gabriel Terra, Uruguay president
1. oktoober – Ants Piip, Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane
9. oktoober – Felix Saar, Eesti sõjaväelane
10. november – Henn Karmo, Eesti sporditegelane
12. november – Elmer Niklander, Soome kergejõustiklane
19. november – Ants Laikmaa, Eesti maalikunstnik

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – auhinda välja ei antud
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – auhinda välja ei antud
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – auhinda välja ei antud

ViitedRedigeeri

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 257–259

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 257–259

[1]