Vjatšeslav Molotov

Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); kasutanud ka pseudonüümi Aleksandr Stepanovitš Potjohhin; 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Kukarka küla, Nolinski maakond, Vjatka kubermang, Venemaa keisririik8. november 1986, Moskva, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940). Ta oli üks Stalini lähedasemaid abilisi juba enne tolle täielikku võimuhaaramist.

Vjatšeslav Molotov
Vjatšeslav Molotov (1945)
Sünniaeg 9. märts 1890
Sünnikoht Vjatka kubermang, Venemaa keisririik
Surmaaeg 8. november 1986
Erakond VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P/NLKP
Amet Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär
VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär
ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär
NSV Liidu RKN esimees
NSV Liidu välisminister

Noorpõlv muuda

Vjatšeslav Molotov astus 1906. aastal VSDT(b)P-sse, 1911. aastal lõpetas eksternina Kaasani 1. reaalkooli, aastail 19111916 õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis.

Revolutsioonid muuda

1917. aastal oli Petrogradi Nõukogu Täitevkomitee liige, Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee liige.

Karjäär NSV Liidus muuda

Vjatšeslav Molotov oli aastail 19201921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 19211930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 19281929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. Aktiivne osaline massirepressioonides; sageli tegi nõukogude juhtide poolt allkirjastamisele kuulunud represseeritavate nimekirjades kavandatud vabadusekaotuse korral märkuse "asendada mahalaskmisega".

Tegevus kollektiviseerimisel ja süü Ukraina holodomor'is muuda

Vjatšeslav Molotov oli ÜK(b)P erakorraline volinik Ukrainas 1931. aasta detsembris ja 1932. aasta oktoobris korraldatud viljavarumisaktsioonis, kus rakendati vilja sundkogumist ja rekvireerimist ning tekitati nõnda 1932.–1933. aasta näljahäda (vt Holodomor).

Ametikohad NSV Liidu riigiaparaadis muuda

Välisminister muuda

Asus tööle NSV Liidu välisasjade rahvakomissarina (välisministrina) 3. mail 1939, asendades juudi rahvusest Maksim Litvinovi. Stalini käik oli ilmselt mõeldud võimaluse loomiseks Saksamaaga suhete parandamiseks, nii tajuti seda ka Saksamaal. Molotov vallandas kohe ministeeriumis repressioonid Litvinovi lähimate kaastöötajate vastu. Molotov teatas oma alluvatele: "Me teeme siin igaveseks lõpu sellele sünagoogile".[1].

1953. aasta ja Jossif Stalini surm muuda

Enne Stalini surma sattus ta ebasoosingusse ning nii oli tolle ootamatu surm talle suureks kergenduseks. Järgnenud võimuvõitluses kaotas ta aga Nikita Hruštšovile ja Georgi Malenkovile ning pidi poliitilisest elust tagasi tõmbuma.

Võimukaotus muuda

Aastal 1957. arvati Vjatšeslav Molotov välja Poliitbüroost ja Keskkomiteest, kuhu ta oli kuulunud aastast 1920, kui sai Keskkomitee kandidaadiks ja 1921 Keskkomitee liikmeks (37 aastat), ning lähetati saadikuks Mongooliasse.

Aastal 1960. määrati ta NSV Liidu esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juurde. Siis tundus see osalise rehabiliteerimisena. Aga pärast NLKP 22. kongressi 1961. aastal tagandati ta kõikidest oma ametitest ning heideti välja ka parteist. Lõplikult sunniti ta pensionile minema 1962. aastal, kui Hruštšov oli stalinismi täielikult hukka mõistnud.

Molotov rehabiliteeriti osaliselt Leonid Brežnevi valitsemisaastail ning 1984. aastal lubati tal taas liituda NLKP-ga. Jäi surmani truuks oma varasematele poliitilistele veendumustele, pidas Hruštšovi kommunismiidee vaenlaseks, ainsaks lootuseks pidas Mao Zedongi Hiinat (tolle võimu ajal).

Molotov elas väga kõrge eani, ta suri 96-aastaselt. Ta on maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.

Perekond muuda

V. Molotovi lapselaps Vjatšeslav Aleksejevitš Nikonov on politoloog ja Putini-meelne poliitik.

Tunnustus muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda

Eelnev
Aleksei Rõkov
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees
19301941
Järgnev
Jossif Stalin
Eelnev
Maksim Litvinov
NSV Liidu välisasjade rahvakomissar,
NSV Liidu välisminister

19391949
Järgnev
Andrei Võšinski
Eelnev
Andrei Võšinski
NSV Liidu välisministrite loend
19531956
Järgnev
Dmitri Šepilov