Kaasan on linn Venemaal, Tatarstani Vabariigi pealinn. Linn asub Volga jõe ääres, selle Kazanka lisajõe suudmes.

Kaasan

vene Казань (Kazan)
tatari Qazan / Казан * *tatari kirillitsas

Pindala 425 km²
Elanikke 1 259 173 (2022) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 55° 47′ N, 49° 7′ E

Asukoht Tatarstani Vabariigis
Kaasan (Venemaa)
Kaasan

Ajalugu muuda

Arvatakse, et juba 11. sajandil asus Kaasani kohal volga bulgaaride linn. 2005. aastal tähistati suurejooneliselt linna 1000. aastapäeva, kuigi sel daatumil ei ole ajaloolist kinnitust. 13.–14. sajandil oli Kuldhordi koosseisus oleva Kaasani khaaniriigi pealinn. 1552. aastal vallutasid Ivan Julma väed Kaasani ja liitsid Venemaaga. 1774. aastal vallutasid linna Jemeljan Pugatšovi väed ja põletasid maha, kuid Katariina II ajal ehitati linn uuesti üles.

 
Vaade Kaasani kremlile

Haldusjaotus muuda

Rajoonid muuda

 
Kaasani linnarajoonid

Kaasan jaguneb 7 rajooniks:

Nr. Rajoon Tatari keeles Vene keeles Elanikke[1] Pindala (km²)
1 Aviastroitelnõi rajoon Авиатөзелеш районы Авиастроительный район 111 405 38,91
2 Vahhitovi rajoon Вахитов районы Вахитовский район 86 202 25,82
3 Kirovi rajoon Киров районы Кировский район 109 125 108,79
4 Moskva rajoon Мәскәү районы Московский район 130 537 38,81
5 Novo-Savinovo rajoon Яңа Савин районы Ново-Савиновский район 202 997 20,66
6 Volga-äärne rajoon Идел буе районы Приволжский район 227 755 115,77
7 Nõukogude rajoon Совет районы Советский район 275 514 167,00

Loodus muuda

Kliima muuda

Kaasanis valitseb parasvöötme mandriline kliima kuuma suve ja külma talvega. Kõige soojem kuu on juuli, selle keskmine õhutemperatuur on +20,2 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −10,4 °C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 2010. aasta augustis +39,0 °C, absoluutne miinimum oli 1942. aasta jaanuaris −46,8 °C.

Sademetehulk on keskmiselt 558 mm (264–804 mm) aastas.[2]

Rahvastik muuda

2002. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Kaasani elanikest tatarlased 47,5% ja venelased 48,8%. 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste järgi moodustasid linna elanikest tatarlased 47,6% ja venelased 48,6%.[3]

Haridus muuda

1804. aastal asutatud Kaasani ülikool on üks Venemaa vanimaid ülikoole. Linnas on kokku 44 kõrgharidusasutust, kus kokku õpib üle 140 000 üliõpilase.

Transport muuda

Linnas on käigus 118 bussiliini, 23 trammiliini ja 17 trollibussiliini.

 
Kaasani metroo

27. augustil 2005 avati linna 1000. aasta juubeliks metroo. Praegu on valmis üks 15,8-kilomeetrine kümne jaamaga metrooliin.

15 km kaugusel linnast asub Kaasani rahvusvaheline lennujaam. 2011. aastal teenindas lennujaam 1 223 000 reisijat.

Sport muuda

Jalgpalliklubi Kaasani Rubin mängib Venemaa kõrgliigas. Jäähokiklubi Kaasani Ak Bars on mitmekordne Venemaa meister. Korvpalliklubi Kaasani UNICS mängib Venemaa kõrgliigas.

Sõpruslinnad muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Всероссийской переписи населения 2010". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2013. Vaadatud 13. juulil 2015.
  2. Kaasani ilm ja kliima
  3. "Национальный состав населения Республики Татарстан" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2013. Vaadatud 13. juulil 2015.

Välislingid muuda