Kaasani ülikool
Kaasani ülikool (ametliku nimega Kaasani (Volga piirkondlik) Föderaalülikool) on Venemaa föderaalülikool Kaasanis Tatarstanis.
See on üks Venemaa vanimaid ülikoole, asutatud 1804. aastal. Kaasani ülikool oli kõige idapoolsem Venemaa ülikoolidest. Kaasani ülikooli looja oli maailmakuulus vene matemaatik Nikolai Lobatševski (1792–1856), kes ligikaudu 20 aastat järjest (1827–1845) oli Kaasani ülikooli rektoriks. Tema valitsusajal jõudis Kaasani ülikool Venemaa kõige paremini varustatud ja prestiižsemate ülikoolide hulka. 1830 valmis ülikooli peahoone, milles asusid raamatukogu, keemialaboratoorium, observatoorium ja haiglad. 1834 hakkas ilmuma ajakiri "Kaasani ülikooli toimetised".
1835 jagati ülikool kolmeks teaduskonnaks: filosoofia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnaks. 1844 avastas Kaasani ülikooli professor Carl Claus ruteeniumi. 1830–1840. aastatel kujunes Kaasani ülikoolis välja idakeelte teaduskond, kus õpetati ja uuriti kõiki tähtsamaid idapoolseid keeli (mongoli, türgi, tatari, armeenia, pärsia, hiina, sanskriti, tiibeti ja mandžu keelt. Rahvahariduse Ministeeriumi otsusega Kaasani ülikooli idakeelte teaduskonna tegevuse lõpetati ja tema õppejõud paiguti ümber Peterburi ülikooli. Kaasani ülikoolis töötas soome-ugri keelte õppejõuna Mihkel Veske.
Kirjandus
muuda- Jaan Depman, Soome-Ugri keeleteaduse ajaloost XIX sajandi tsaari-Venemaal. Kaasani ülikooli soome-ugri keelte õppetool. Keel ja Kirjandus, 1958, nr 6, lk 361-367