Tatarstan

Tatarstani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.

Tatarstani Vabariik
vene Республика Татарстан (Respublika Tatarstan)
tatari Tatarstan Respublikası
tatari Татарстан Республикасы
Tatarstani lipp Tatarstani vapp
Pindala: 68 020 km²
Elanikke: 3 894 120 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 57,2 in/km²
Pealinn: Kaasan (Qazan)
Ametlikud keeled: vene ja tatari

Loodus

Tähtsamad jõed on Volga, Kama, Vjatka ja Belaja.

Rahvastik

2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 3 779 265 inimest, kellest 2 000 116 (52,9%) olid tatarlased, 1 492 602 (39,5%) venelased, 126 532 (3,4%) tšuvašid, 24207 (0,6%) udmurdid, 24 016 (0,6%) ukrainlased, 23 702 (0,6%) mordvalased ja 18 787 (0,5%) marid. Eestlasi oli 127.

Religioon

Tähtsamad usuvoolud on sunniitlik ja šiiitlik islam, sufism ja õigeusk.

Tatarstani muslimite ametliku organisatsiooni esimees on mufti Kämil Samigullin.

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid (43) ja vabariikliku alluvusega linnad (14):

Vabariikliku alluvusega linnad

• Almetjevsk (tatari Älmät)
• Aznakajevo (tatari Aznaqay)
• Bavlõ (tatari Bawlı)
• Bugulma (tatari Bögelmä)
• Buinsk (tatari Bua)
• Jelabuga (tatari Alabuğa)
• Kaasan (tatari Qazan)
• Leninogorsk
• Naberežnõje Tšelnõ (tatari Çallı)
• Nižnekamsk (tatari Tübän Kama)
• Nurlat (tatari Norlat)
• Zainsk (tatari Zäy)
• Zelenodolsk (tatari Yäşel Üzän)
• Tšistopol (tatari Çistay)

Rajoonid

• Agrõzi rajoon (Ägerce rayonı; Агрызский район)
• Aksubajevo rajoon (Aqsubay rayonı; Аксубаевский район)
• Aktanõši rajoon (Aqtanış rayonı; Актанышский район)
• Aleksejevskoje rajoon (Alekseyevski rayonı; Алексеевский район)
• Alkejevo rajoon (Älkäy rayonı; Алькеевский район)
• Almetjevski rajoon (Älmät rayonı; Альметьевский район)
• Apastovo rajoon (Apas rayonı; Апастовский район)
• Arski rajoon (Arça rayonı; Арский район)
• Aznakajevo rajoon; (Aznaqay rayonı; Азнакаевский район)
• Atnja rajoon (Ätnä rayonı; Атнинский район)
• Baltassi rajoon (Baltaç rayonı; Балтасинский район)
• Bavlõ rajoon (Bawlı rayonı; Бавлинский район)
• Bugulma rajoon (Bögelmä rayonı; Бугульминский район)
• Buinski rajoon (Bua rayonı; Буинский район)
• Drožžanoje rajoon (Çüpräle rayonı; Дрожжановский район)
• Jelabuga rajoon (Alabuğa rayonı; Елабужский район)
• Jutaza rajoon (Yutaza rayonı; Ютазинский район)
• Kaibitsõ rajoon (Qaybıç rayonı; Кайбицкий район)
• Kamskoje Ustje rajoon (Kama Tamağı rayonı; Камско-Устьинский район)
• Kukmori rajoon (Quqmara rayonı; Кукморский район)
• Laiševo rajoon (Layış rayonı; Лаишевский район)
• Leninogorski rajoon (Leninogorsk rayonı; Лениногорский район)
• Mamadõši rajoon (Mamadış rayonı; Мамадышский район)
• Mendelejevski rajoon (Mendeleyev rayonı; Менделеевский район)
• Menzelinski rajoon (Minzälä rayonı; Мензелинский район)
• Musljumovo rajoon (Möslim rayonı; Муслюмовский район)
• Nižnekamski rajoon (Tübän Kama rayonı; Нижнекамский район)
• Novošešminski rajoon (Yaña Çişmä rayonı; Новошешминский район)
• Nurlati rajoon (Norlat rayonı; Нурлатский район)
• Pestretsõ rajoon (Piträç rayonı; Пестречинский район)
• Rõbnaja Sloboda rajoon (Balıq Bistäse rayonı; Рыбно-Слободский район)
• Saba rajoon (Saba rayonı; Сабинский район)
• Sarmanovo rajoon (Sarman rayonı; Сармановский район)
• Spasski rajoon (Spassk rayonı; Спасский район)
• Zainski rajoon (Zäy rayonı; Заинский район)
• Zelenodolski rajoon (Yäşel Üzän rayonı; Зеленодольский район)
• Tetjuši rajoon (Täteş rayonı; Тетюшский район)
• Tjuljatši rajoon (Tüläçe rayonı; Тюлячинский район)
• Tšeremšani rajoon (Çirmeşän rayonı; Черемшанский район)
• Tšistopoli rajoon (Çistay rayonı; Чистопольский район)
• Tuqay rajoon (Tuqay rayonı; Тукаевский район)
• Verhni Usloni rajoon (Yuğarı Oslan rayonı; Верхнеуслонский район)
• Võssokaja Gora rajoon (Biektaw rayonı; Высокогорский район)

Majandus

Tatarstani tähtsamad tööstusharud on naftatööstus, keemiatööstus ja masinatööstus. Vabariigis asuvad suured nafta- ja maagaasimaardlad.

Välislingid

• Vabariigi koduleht
• Tatarstani valitsuse koduleht