Mordvalased
Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul, mokšad lääne ja ersad ida pool.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva Vabariigis 333 112 (40,0% elanikkonnast).[1]
Viimaste aastakümnete jooksul on mordvalaste arv kiiresti vähenenud. Veel 1979. aasta rahvaloenduse andmetel elas Nõukogude Liidus 1 191 765 mordvalast, neist Vene NFSV-s 1 111 075.[2]
Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt."[3]
Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks.[3] Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel. Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas."[4]
Rahva laialipaisatus, asumine väga laialdastel aladel on olulisemaid põhjusi, miks mordvalaste rahvuslik kultuur on jäänud suhteliselt vähem väljaarenenumaks kui mõne arvult väiksema, kuid kompaktselt koos elava rahva kultuur.[5]
Mordvalased EestisRedigeeri
2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast.[6] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 368 mordvalast (161 meest ja 207 naist). Neist 268 emakeel oli vene keel, 10 eesti keel ja 89 muu keel (sealhulgas ersa ja mokša keel). 129 olid Eesti kodanikud.[7]
Eestis tegutseb Eesti-Mordva Selts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing "Sjatko" (tõlkes: Säde).
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2016. Vaadatud 29. juunil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Численность и состав населения СССР : по данным Всесоюзной переписи населения 1979 года. Москва, 1985, lk 71, 74
- ↑ 3,0 3,1 ENE 1. väljaanne, 5. kd, lk 223.
- ↑ Mordvalased. Fenno-Ugria. Kasutatud 2.01.2010
- ↑ Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi : kogumik. Tallinn, 1970, lk 150
- ↑ EE 12. köide, 2003: 76.
- ↑ Statistika andmebaas.RL21442: RAHVASTIK, 31. DETSEMBER 2021 | Aasta, Elukoht, Sugu, Vanuserühm, Rahvus, Kodakondsus ning Emakeel