Soome-ugri rahvad
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2019) |
Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Tänapäeval maailmas elavad järgmised soome-ugri rahvad: ungarlased, handid, mansid, saamid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid.
AjaluguRedigeeri
Ungarlased asusid 9. sajandi lõpus Ungarisse ja Transilvaaniasse.[viide?] Omariiklus on tänapäeval kolmel soome-ugri rahval: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel.[1]
Samojeedi rahvaid ja soome-ugri rahvaid kokku nimetatakse uurali rahvasteks. Soome-ugri rahvaid ja keeli uurib interdistsiplinaarne teadusharu nimega fennougristika, uurali rahvaid ja keeli uralistika.
20. sajandi algusest on soome-ugri rahvaste seas levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Nõukogude ajal oli hõimuliikumine suuresti takistatud ning keskendus peamiselt teadusuuringutele, sh fennougristikale ja etnograafiale. Tänapäeval tehakse hõimuliikumise raames koostööd ennekõike omariikluseta soome-ugri väikerahvaste kultuuri ja keele toetuseks ja arenguks, kuid ka kodanikuühiskonna arendamiseks. Hõimuliikumise edendamiseks on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee ja noorteorganisatsioonide ühendus MAFUN, kahepoolsete sidemete hoidmisele keskendunud seltse, nagu Eesti-Saami Selts ning lokaalseid organisatsioone, nagu Eestis tegutsev Fenno-Ugria Asutus.[viide?]
Soome-ugri rahvaste maailmakongressidRedigeeri
- Pikemalt artiklis Soome-ugri rahvaste maailmakongressid
Alates 1992. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud soome-ugri rahvaste maailmakongresse, millel iga soome-ugri ja samojeedi rahvast esindab nende ühiskondlike organisatsioonide või rahvuslike esinduskogude moodustatud delegatsioon.[viide?]
- I – Sõktõvkar (Komi Vabariik, Venemaa) 1992;
- II – Budapest (Ungari) 1996;
- III – Helsingi (Uusimaa maakond, Soome) 2000;
- IV – Tallinn (Harju maakond, Eesti) 2004;
- V – Hantõ-Mansiisk (Handi-Mansi autonoomne ringkond, Venemaa) 2008;
- VI – Siofok (Somogyi komitaat, Ungari) 2012;
- VII – Lahti (Päijät-Häme maakond, Soome) 2016;
- VIII – Tartu (Tartu maakond, Eesti) 2021 (plaanis).
Kongresside vahepealsel ajal töötab kongressil valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kus on esindatud kõik kongressil osalevad rahvad.[viide?]
SümboolikaRedigeeri
Kõigil soome-ugri rahvastel oma rahvuslippu ei ole. Poola fennougrist Szymon Pawlas on kavandanud soome-ugri rahvaste ühise lipu, mida pole küll ametlikult kasutusele võetud.{{lisa viide}
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Tõnu Seilenthal:Fennougristika ja panfennougrism Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus
KirjandusRedigeeri
- Miroslava Derenko, Y-chromosome haplogroup N dispersals from South Siberia to Europe, Journal of Human Genetics, vol. 52 (September, 2007), lk 763-770.
VälislingidRedigeeri
- Juhan Luiga, Soome sugu usk., Eesti Kirjandus, nr 11 1916, nr 1-2 1918, nr 7 1918-1919
- Tiit Saare, Millised on soomeugrilaste lipud-vapid?, Horisont, september 6/1997
- Alo Lõhmus, Moskva lähedalt leiti soome-ugri "Stonehenge", Maaleht, 5. september 2013