Soome-ugri rahvad
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2019) |
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. (Aprill 2019) |
Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Tänapäeval maailmas elavad järgmised soome-ugri rahvad: ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid.
AjaluguRedigeeri
Soome-ugri rahvaste põlised asualad on Põhja- ja Ida-Euroopas ning Lääne-Siberis. 1. aastatuhande lõpu poole pKr valdasid soomeugrilased maa-ala Läänemerest Uuralini ning Põhja-Jäämerest Ida-Euroopa lauskmaa lõunaosa steppideni (esimene hüpotees). Teise hüpoteesi järgi olid soomeugrilased levinud Kesk-Vene kõrgustiku põhjaotsani, kuna Kesk-Vene kõrgustikus ning selle ümbruses olid juba muinasajast teiste hõimude asulad. Tõenäoliselt oli lõunaosa proto-slaavi (nt veneedid, slaviinid, antid) ning proto-iraani (nt sarmaadid ja sküüdid) hõimude territoorium ja põhjaosa – proto-balti (nt galindid) hõimude territoorium. Selle hüpoteesi kaudseks tõendiks on see, et Kesk-Vene kõrgustiku ning selle ümbruses esinevate jõgede nimed on kas slaavi (Desna, Seim, Psjol), iraani (Dnepr, Don) või balti (Žizdra, Oka) päritolu.[1][2][3] Esimese aastatuhande lõpupoole algas võõraste rahvaste sissetung uurali rahvaste põlistele asundusaladele. Edelast ja läänest tungisid slaavlased ja germaanlased ning kagust – Volga piirkonnast turgi (ei tohi segi ajada türklastega) rahvad.[4]. Samal ajal toimus ka soomeugrilaste levimine slaavlaste, germaanlaste ja muude naaberrahvuste territooriumidesse. Hiljem suurem osa soomeugrilastest segunesid nende rahvustega kuna segaabielud olid üsna levinud. See rikastas ja parandas oluliselt nii soomeugrilaste kui ka slaavlaste, germaanlaste ja teiste rahvuste genofondi. XX ja XXI sajandil algas ja kiirenes uus soomeugrilaste levimine seoses transpordi ja majanduse arenguga. Näiteks isegi tänapäeval praktiliselt igas Venemaa, Ukraina ja Valgevene oblastites ja kraides (mis ei ole soomeugrilaste autonoomiad, kuna seal ei ole soomeugrilased põlisrahvusteks) leidub mitukümmend kuni mitu tuhat soomeugrilast.[5][6][7]
Ungarlased asusid 9. sajandi lõpus Ungarisse ja Transilvaaniasse. Oma riik on tänapäeval kolmel soome-ugri rahval: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel.
Samojeedi rahvaid ja soome-ugri rahvaid kokku nimetatakse uurali rahvasteks. Soome-ugri rahvaid ja keeli uurib interdistsiplinaarne teadusharu nimega fennougristika, uurali rahvaid ja keeli uralistika.
Poola fennougrist Szymon Pawlas on kavandanud soome-ugri rahvaste ühise lipu, mida pole küll ametlikult kasutusele võetud.
20. sajandi algusest on soome-ugri rahvaste seas levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Nõukogude ajal oli hõimuliikumine suuresti takistatud ning keskendus peamiselt teadusuuringutele, sh fennougristikale ja etnograafiale. Tänapäeval tehakse hõimuliikumise raames koostööd ennekõike omariikluseta soome-ugri väikerahvaste kultuuri ja keele toetuseks ja arenguks, kuid ka kodanikuühiskonna arendamiseks. Hõimuliikumise edendamiseks on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee ja noorteorganisatsioonide ühendus MAFUN, kahepoolsete sidemete hoidmisele keskendunud seltse, nagu Eesti-Saami Selts ning lokaalseid organisatsioone, nagu Eestis tegutsev Fenno-Ugria Asutus.
Soome-ugri rahvaste maailmakongressidRedigeeri
Pikemalt artiklis Soome-ugri rahvaste maailmakongressid
Alates 1992. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud soome-ugri rahvaste maailmakongresse, millel iga soome-ugri ja samojeedi rahvast esindab nende ühiskondlike organisatsioonide või rahvuslike esinduskogude moodustatud delegatsioon.
- I – Sõktõvkar (Komi Vabariik, Venemaa) 1992;
- II – Budapest (Ungari) 1996;
- III – Helsingi (Uusimaa maakond, Soome) 2000;
- IV – Tallinn (Harju maakond, Eesti) 2004;
- V – Hantõ-Mansiisk (Handi-Mansi autonoomne ringkond, Venemaa) 2008;
- VI – Siofok (Somogyi komitaat, Ungari) 2012;
- VII – Lahti (Päijät-Häme maakond, Soome) 2016;
- VIII – Tartu (Tartu maakond, Eesti) 2020 (plaanis).
Kongresside vahepealsel ajal töötab kongressil valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kus on esindatud kõik kongressil osalevad rahvad.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ http://www.dimap.hu/files/terkep_magyarok_vandorlasa.jpg (vaadatud 18. märts 2017)
- ↑ https://www.lib.utexas.edu/maps/historical/colbeck/roman_empire_4_century.jpg (vaadatud 18. märts 2017)
- ↑ http://european-roots.com/Europe_in_486.jpg (vaadatud 18. märts 2017)
- ↑ Jüri Uluots, Eesti õigusajaloo senisest uurimisest ja tuleviku ülesandeist., Ajalooline Ajakiri, 1930 nr 1-2
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-04.pdf (vaadatud 19. juuni 2018) Всероссийская перепись населения 2010-го года. http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/perepis_itogi1612.htm
- ↑ http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/nationality_population/nationality_popul1/ (vaadatud 19. juuni 2018) Всеукраїнський перепис населення 2001.
- ↑ http://www.belstat.gov.by/informatsiya-dlya-respondenta/perepis-naseleniya/perepis-naseleniya-2009-goda/vyhodnye-reglamentnye-tablitsy/natsionalnyi-sostav-naseleniya-grazhdanstvo/ (vaadatud 19. juuni 2018) Перепись населения 2009 года.
KirjandusRedigeeri
- Miroslava Derenko, Y-chromosome haplogroup N dispersals from South Siberia to Europe, Journal of Human Genetics, vol. 52 (September, 2007), lk 763-770.
VälislingidRedigeeri
- Juhan Luiga, Soome sugu usk., Eesti Kirjandus, nr 11 1916, nr 1-2 1918, nr 7 1918-1919
- Tiit Saare, Millised on soomeugrilaste lipud-vapid?, Horisont, september 6/1997
- Alo Lõhmus, Moskva lähedalt leiti soome-ugri "Stonehenge", Maaleht, 5. september 2013