Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõest; automargi kohta vaata artiklit Volga (auto); Tartu restorani kohta vaata Volga (restoran); laevaklassi kohta vaata artiklit Volga (laevaklass)

Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Volga
Volga jõgi Nižni Novgorodi lähedal
Volga jõgi Nižni Novgorodi lähedal
Lähe Valdai kõrgustik
57° 15′ 5″ N, 32° 28′ 5″ E
Suubub Kaspia merre
45° 41′ 50″ N, 47° 53′ 35″ E
Valgla pindala 1 360 000 km²
Pikkus 3530 km
Langus 200 m
Vooluhulk 8060 m³/s (Volgogradis)
Volga jõe vesikond

Volga ülemjooks algab Valdai kõrgustikult. Sealt voolab ta itta läbi Tveri linna. Nižni Novgorodi linnas ühineb ta parempoolse lisajõe Okaga. Kaasani lähedal ühineb ta vasakpoolse lisajõe Kamaga ja pöördub lõunasse. Suubub Kaspia merre. Kanalite kaudu pääs Aasovi, Valgele ja Läänemerele.

Volga vesikonnas paikneb 11 Venemaa kahekümnest suuremast linnast. Jõel paikneb terve rida hüdroelektrijaamu ning suuri veehoidlaid.

Volga jõgi läbib 15 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumit: Tveri oblast, Moskva oblast, Jaroslavli oblast, Kostroma oblast, Ivanovo oblast, Nižni Novgorodi oblast, Tšuvaššia, Mari El, Tatarstan, Uljanovski oblast, Samara oblast, Saratovi oblast, Volgogradi oblast, Astrahani oblast, Kalmõkkia.

LisajõedRedigeeri

Suuremad lisajõed alates lähtest (p=parempoolne, v=vasakpoolne, pikkus, suubumiskoht ja valgla pindala):

Volga ääres elavad mitmed rahvad, kes kutsuvad Volgat oma nimega:

  • vene Волга
  • tatari İdel, Идел
  • tšuvaši Атăл (Atăl)
  • ersa Рав (Rav)
  • mari Юл (Jul)
  • saksa Wolga

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Volga – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus