Valge meri

Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

Asukoht kaardil

NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel

Valge meri piirneb põhjas Barentsi merega, millest seda eraldab Koola poolsaar. Valge ja Barentsi mere piiriks on Koola poolsaarel asuva Svjatoi Nossi neeme ja Kanini poolsaarel asuva Kanin Nossi neeme vaheline piir.

Valge mere pindala on u 90 000 km², maht 8000 km², keskmine sügavus on 67 m, suurim sügavus 350 m, soolsus 15–28‰.

Looded on üsna suured, kõige suuremad Mezeni lahes (7,7 m). Need on Põhja-Jäämere kõige suuremad looded. Valge mere kõige väiksemad looded (0,6 m) on Semža jõe suudmes.

Kogu Valge mere vesikond loetakse Venemaa siseveteks. Venemaad piiravast 12 merest on see pindalalt eelviimane: ainult Aasovi meri on temast väiksem.

Valge mere suurimad lahed on Kandalakša, Onega, Dvina ja Mezeni laht. Mere üksikud rannikulõigud kannavad Pomoori, Teri, Letni ja Karjala ranniku nime.

Valgesse merre suubuvatest jõgedest on suurimad Dvina, Onega ja Mezen.

Valge meri on Valge mere – Läänemere kanali ja Dvina kaudu laevatatavas ühenduses Läänemere ja Volga jõgikonnaga. Kanal rajati 1930. aastatel sunnitööliste poolt ja selle sügavus ei ületa 4 meetrit.

Mere ääres elanud põlisrahvad on põhjas saamid, läänes karjalased, idas ja lõunas pomoorid. Venelased asusid mere lõunakaldale seoses Arhangelski asutamisega 16. sajandil.

Valges meres Kandalakša lahes asuvad Solovetsi saared, millel asub Põhja-Venemaa üks olulisimaid kloostrikomplekse Solovetsi klooster.

Talvel külmub Valge meri harilikult täielikult kinni.

Tähtsaim sadam on Arhangelsk, suured sadamad on veel Belomorsk, Severodvinsk ja Kandalakša.

Sajandeid oli Valges meres Venemaa ainus väljapääs maailmamerele ja Arhangelsk oli Venemaa ainus meresadam.