Ava peamenüü

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Põhja-Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.

Bulgaaria Vabariik


bulgaaria Република България
Republika Bulgaria
Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp
Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp
Bulgaaria asendikaart
Riigihümn Mila rodino
Pealinn Sofia
Pindala 111 003 km²
Riigikeel bulgaaria
Ametlikud keeled bulgaaria
Rahvaarv 7 075 991 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 63,7 in/km²
President Rumen Radev
Peaminister Bojko Borisov
Iseseisvus 3. märts 1878
22. september 1908
SKT 56,832 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 2238 $ (1980)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik leev (BGN)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .bg
ROK-i kood BUL
Telefonikood 359

Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige.

Sisukord

LoodusRedigeeri

PinnamoodRedigeeri

Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.

Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.

Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Maritsa jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.

Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.

Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.

RahvastikRedigeeri

HaldusjaotusRedigeeri

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Bulgaaria ajalugu

Eelajaloolised kultuurid hakkasid Bulgaaria alal arenema neoliitikumis. Varna linna lähedal matmispaigas on avastatud maailma vanima aarde, väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Matmispaik on vanem kui Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaigad. Antiikajal elasid aladel traaklased ja hiljem pärslased, kreeklased ja roomlased.

  Pikemalt artiklis Traakia, Vana-Makedoonia, Rooma riik, Rooma keisririik, Ida-Rooma

Alates 5. sajandist asustasid maa järk-järgult slaavlased, kes hakkasid 7. sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud turgi päritolu bulgaaride järgi ka ennast hiljem bulgaarlasteks nimetama. Bulgaaria ajalugu ühtse riigina algas, kui 681. aastal loodi Esimene Bulgaaria riik. See hõlmas lisaks tänapäeva Bulgaariale ka enamikku Balkanist. Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem, õigeusku. See muutis Bulgaaria Balkani maade kultuurikeskuseks.

Teise Bulgaaria riigi langusega 1396. aastal läks territoorium ligi viieks sajandiks Osmanite võimu alla. Eksisteeris vasallriik Bulgaaria vürstiriik.

Vene-Türgi sõda (1877–1878) viis Bulgaaria vürstiriigi (1878–1908) ja Bulgaaria kuningriigi (1908–1946) moodustamiseni. Teises maailmasõjas oli Bulgaaria sõja algusaastatel teljeriikide lepinguosaline, kuid 1944. aasta augustis teatas Bulgaaria oma ühepoolsest sõjast väljumisest ja palus Saksa vägedel lahkuda.

16. septembril 1944. aastal sisenes Nõukogude armee Sofiasse. 1946. aastal sai Bulgaariast üheparteiline sotsialistlik riik Nõukogude Liidu mõjusfääris (Bulgaaria Rahvavabariik). 1989. aastal said võimalikuks mitme parteiga valimised, misjärel toimus Bulgaaria üleminek demokraatiale ja turumajandusele.

2004. aastal liitus Bulgaaria NATO-ga ja 2007. aastal Euroopa Liiduga. Sama aasta 20. mail toimusid riigis ka Euroopa Parlamendi valimised, kus valiti 18 Euroopa parlamendi liiget.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri