Doonau

Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi

Doonau on Kesk- ja Ida-Euroopat läbiv jõgi. Jõe lähe asub Saksamaa edelaosas Schwarzwaldis ning see suubub Musta merre, kus suudmealale on moodustunud delta. Tegu on Volga järel Euroopa maailmajao pikkuselt teise jõega.

Doonau
Doonau jõe valgala
Doonau jõe valgala
Lähe Schwarzwald
Suubub Must meri
45° 9′ 46″ N, 29° 38′ 50″ E
Valgla maad Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Serbia, Rumeenia, Moldova, Ukraina
Valgla pindala 817 000 km²
Pikkus 2850 km
Vooluhulk 6430 m³/s (deltas)
Parempoolsed lisajõed Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar, Timok
Vasakpoolsed lisajõed Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron, Ialomița
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul

Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad suuremad linnad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest), Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil).

See on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Laevatatav on jõgi alates Ulmist (2588 km ulatuses). Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega, mis suubub Madalmaade kohal Põhjamerre.

Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Ukrainale kuuluv Zmiinõi saar.

NimiRedigeeri

 
Doonau hüdrograaf
  • Danubius ladina ja Istros vanakreeka keeles
  • Dunav horvaadi, Дунав serbia ja bulgaaria, Dunaj slovaki, Donau saksa, Duna ungari, Dunărea rumeenia ning Дунай ukraina keeles

LisajõedRedigeeri

ParempoolsedRedigeeri

VasakpoolsedRedigeeri

KanalidRedigeeri

HüdrorajatisedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri