Ava peamenüü

Belgrad on Serbia pealinn, millel on omaette riigi haldusüksuse staatus. Suurlinnas, mis asub Sava jõe suubumiskohas Doonau peajõkke, elab ligi veerand riigi elanikest. Jõgede liitumiskohal asub Suure sõja saar (serbia keeles Велико ратно острво), ja selle vahetus läheduses Belgradi sadam, mis kooldub ümber vanalinna.

Belgrad

serbia Београд / Beograd
Panorama Belgrad.jpg
Lipp Vapp
Lipp Vapp

Pindala: 3227 km²
Elanikke: 1 281 801 (2009)[1],
eeslinnadega 1 710 000

Koordinaadid: 44° 49′ N, 20° 28′ E
Belgrad (Serbia)
Belgrad

www.beograd.rs

Sisukord

NimiRedigeeri

Lõunaslaavi päritolu nimi Beograd tähendab serbia keeles 'valget linna'.

AjaluguRedigeeri

Belgrad kui ajalooline piirilinn, mis paiknes Austria-Ungari ja Otomani impeeriumite vahel, on läbi aegade jäänud sajakonna sõja teele ning seda on vähemalt 44 korral vallutatud ja laastatud.

VanaaegRedigeeri

Belgradi lähistel asunud Vinča on oluline arheoloogiline leiukoht, mille järgi on nime saanud 6. kuni 3. aastatuhandel enne Kristust Doonau aladel levinud Vinča kultuur.

Tänasele linnale panid aluse keldi hõimud 3. sajandil enne Kristust. Linna keldikeelse nime Singidūn muutsid roomlastest vallutajad ladinapäraseks Singidunum'iks. 3. sajandil anti Singidunumile Rooma koloonia staatus. 395. aastal läks linn Bütsantsi riigi koosseisu.

KeskaegRedigeeri

Keskajal hõivasid Belgradi üksteise järel mitmed rändhõimud ja pikemat aega oli linn avaaride käes. Lõunaslaavlased saabusid piirkonda 7. sajandil. Aastasadade vältel võitlesid Belgradi pärast Bütsants, Ungari kuningriik ja Bulgaaria kuningriik. Serblasest valitsejate kätte läks Belgrad kingitusena Dragutinilt, Ungari kuninga naiseisalt.

Aastatel mil Serbia impeerium oli sunnitud taanduma lõunast peale suruvate Osmanite ees, sai Belgradist Serbia despootide pealinn. 1427. aastal loovutati linn Ungarile, serblaste pealinnaks sai Smederevo.

Juulis 1456, 3 aastat pärast Konstantinoopoli langemist Osmanite kätte, piiras Türgi sultan Mehmed II suurte vägedega Belgradi, kuid ei suutnud Ungari väejuhi János Hunyadi juhitud kristlaste vägesid võita. Paavsti korraldusel pidid kirikud üle Euroopa Belgradi kaitsjate eest palvetama kutsuma lõunakella lüües, katoliiklikes kirikutes on komme säilinud tänase päevani.

UusaegRedigeeri

 
Belgradi kujutav gravüür aastast 1521
 
Belgradi kujutav vana postkaart aastast 1890
 
Belgradi kaart aastast 1905

1521. aastal vallutas Osmanite riik lõpuks siiski Belgradi. Linnast sai Belgradi pažalíki keskus ja Osmanite riigi suuruselt teine linn Euroopas, suurem oli vaid pealinn Kostantiniyye. 17. ja 18. sajandil vallutasid Belgradi mitu korda Saksa-Rooma riiki kuulunud Austria ertshertsogkonna väed, kuid Osmanitel õnnestus linn alati tagasi võita.

Pärast Serbia osalist iseseisvumist 19. sajandil toodi esialgu Kragujevacis asunud Serbia vürstkonna pealinn 1841. aastal Belgradi üle, olles aastatel 18821918 Serbia kuningriigi pealinn. Teisel pool Sava jõge asuv Zemun kuulus Esimese maailmasõjani Austria-Ungarile ja ühendati alles seejärel Belgradiga.

Uusim aegRedigeeri

Maailmasõja järel sai Belgradist Jugoslaavia pealinn.

ÜritusedRedigeeri

HaldusjaotusRedigeeri

 
Belgradi omavalitsuste kaart
 
Aerofoto

Linn jaguneb 17 omavalitsuseks, neist 10 on linnalised ja seitse eeslinna staatusega.

Nimi Pindala (km²) Rahvaarv (2002) Linn/Eeslinn
Barajevo 213 24 641 Eeslinn
Čukarica 156 168 508 Linn
Grocka 289 75 466 Eeslinn
Lazarevac 384 58 511 Eeslinn
Mladenovac 339 52 490 Eeslinn
Novi Beograd 41 217 773 Linn
Obrenovac 411 70 975 Eeslinn
Palilula 451 155 902 Linn
Rakovica 31 99 000 Linn
Savski Venac 14 42 505 Linn
Sopot 271 20 390 Eeslinn
Stari Grad 5 55 543 Linn
Surčin 285 55 000 (hinnang) Eeslinn
Voždovac 148 151 768 Linn
Vračar 3 58 386 Linn
Zemun 154 136 645 Linn
Zvezdara 32 132 621 Linn
Kokku 3227 1 670 000
Allikas: Serbia Vabariigi Statistikaamet

RahvastikRedigeeri

 
Uus-Belgradi vaade Pobedniku skulptuuri juurest

2009. aastal elas Belgradis 1 670 000 inimest.[1]

2002. aasta rahvaloenduse järgi on suuremad rahvusgrupid Belgradis järgmised:[2]

MajandusRedigeeri

2009. aasta seisuga toodetakse 40% Serbia SKP-st Belgradis.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 beograd.gov.rs vaadatud 23.05.11
  2. beograd.rs vaadatud 23.05.11
  3. kombeg.org.rs vaadatud 23.05.11

VälislingidRedigeeri