Makedoonlased (endanimetus Македонци) on lõunaslaavi rahvas, Põhja-Makedoonia põhirahvastik.

Makedoonia tüdrukud rahvariietes

Makedoonlased kõnelevad makedoonia keelt. Enamik makedoonlasi on õigeusku, vähesel määral on ka islamiusulisi. Makedoonlased on serblaste ja bulgaarlaste lähedane sugulasrahvas.

Makedoonlaste üldarv maailmas on hinnanguliselt 2–2,2 miljonit, neist elab Makedoonias 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 1 297 981 (64,2% rahvastikust).[1]

Makedoonlased on kujunenud algasukate traaklaste, illüürlaste ja muistsete makedoonlaste segunemisel 6.7. sajandil saabunud slaavi hõimudega.

Vaata ka muuda

Viited muuda