Illüürlased

Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2. aastatuhande lõpul eKr elasid Illüürias – antiikaegses piirkonnas Aadria mere idarannikul ligikaudu tänapäeva Albaania ja endise Jugoslaavia kohal.

Appianuse järgi elasid illüürlased Makedooniast ja Traakiast ida pool Haooniast ja Tesprootiast (praegune Lääne-Kreeka) põhja pool, ulatudes idas ja põhjas Doonau jõe ja Pannooniani. Illüürial ei olnud siiski selgeid piire. Illüüria tüüpi esemeid on leitud ka Itaalia idarannikult.

Illüürlased ei moodustanud ühtset rahvast, vaid koosnesid paljudest iseseisvatest hõimudest, keda ühendas rassiline ja keeleline sugulus. Hõime valitsesid pealikud. Nende kultuurist, keelest ja päritolust räägivad antiikallikad vähe.

Illüürlased olid karjakasvatajad ja kaevandajad ning kauplesid nii omavahel kui ka naaberrahvastega. 4.-3. sajandini võtsid illüürlased ette rüüste- ja röövretki mõned hõimudest, liburnid ja ardiaid, olid tuntud ka mereröövlitena. Piraatlusel oli nende hõimude majanduses tähtis osa. Just mereröövimise tõttu olid illüürlased kreeklastele ja roomlastele pinnuks silmas. Pidevad rünnakud Itaaliast pärit laevadele tõidki lõpuks kaasa Illüüria vallutamise roomlaste poolt.

Päritolu

Ilmselt olid illüürlased välja rännanud tänapäeva Türgi aladelt. Ometi ei ole antiiktekstides sellisest rändest otseselt juttu.

Homerose Iliase järgi olid troojalastel liitlased, kes võitlesid Trooja sõjas koos nendega ahhailaste vastu. Need olid dardaanlased ja paioonlased. Teisi samanimelisi rahvaid ei ole. Need illüürlased võisid olla troojalaste sugulased või olidki troojalased, sest Iliase järgi oli Dardanos Trooja asutaja ja dardaanlaste esivanem. Pealegi on mõned Trooja lähedalt leitud esemed illüüria tüüpi.

Teine antiikallikas, mis räägib illüürlaste Türgi päritolu kasuks, on Egiptusest. 13. sajandil eKr pidas Egiptuse vaarao Ramses II lahingu hettidega ülemvõimu pärast Süürias. Ka hettidel olid liitlased, keda egiptlased nimetasod Drdny. Peale Illüüria dardaanlaste sarnase nimega rahvast ei ole. Kui dardaanlased ei olnud hettide sugulased, pidid nad nendega läbi käima kui naabrid.

Peale selle on illüürlastega seostatud Väike-Aasias antiikajal elanud früüglastega ning samastatud neid brüügidega, kes elasid kunagi Makedoonias või Traakias.

Illüürlaste Türgi-päritolu kinnitab ka see, et nad saabusid Balkani poolsaarele (kindlasti ida poolt) 13. sajandil eKr, mis langeb ajaliselt enam-vähem kokku Trooja langemisega, hettide kuningriigi lõpuga ning rahvaste rändamisega Vahemere idarannikult pronksiaja lõpul ja rauaaja alguses. Illüüria tüüpi esemeid on rohkesti leitud ka palju varasemast ajast.

Usund

Mõnede illüüria hõimu- ja kohanimed viitavad totemismile. Delmaatide nimi paistab olevat seotud albaania sõnaga delmë – lammas ning taulantide nimi sõnaga dallendyshë – pääsuke. Kohanimi Ulqin on seotud albaania sõnaga ujku – hunt.

Illüüria jumalused olid seotud kindlate hõimudega või piirkondadega. Anzotica oli liburnide armastusjumalanna. Bindus oli japoodide allikate- ja järvedejumal. Delmaatide jumalused olid piiride kaitsja Vidasus ja tema kaaslanna neitsite jumalanna Thana ning sõjajumal Armatus. Illüüria linnal Rhizonil (praegune Risan Tšernogoorias) oli kaitsejumal Medaurus, keda kujutati piigiga ratsanikuna.

Illüürlased ohverdasid ka inimesi. Arrhianos räägib illüüria pealikust Kleitusest, kes vahetult enne lahingut Aleksander Suurega ohverdas kolm poissi, kolm tüdrukut ja kolm oinast.

Illüürlaste kalmed olid enamasti kääpad. Kääpa kõrgus sõltus maetava tähtsusest. Pereliikmete kääpad ümbritsesid perekonnapea oma. Illüürlaste kalmetest on leitud relvi, ornamente, rõivaid ja savinõusid. Need pandi tulevaseks eluks hauda kaasa. Kalmetest leitud esemed viitavad keskmisest rikkamatele matustele, mis on Hallstatti kultuuri tunnus.

Hõimud

Illüürlased jagunevad itali-illüüria, keldi-illüüria, traakia-illüüria, helleni-illüüria ja pärisillüüria hõimudeks.

Itali-illüürlased

Itaalia idarannikul elas hõime, kelle illüüria päritolu on vaidluse all. Nende seas olid messapid ja japüügid Lõuna-Itaalias, pikentid Kesk-Itaalias ja venetid Kirde-Itaalias.

• Arvatakse, et messapid, kes elasid praeguse Apuulia alal Itaalia kontsal, kõnelesid illüüria dialekti. Antiikesemete pealdised näitavad, et messapite ja Aadria mere taguste illüürlaste pärisnimed olid sarnased. Kuigi pole selge, kas messapi keel oli illüüria päritolu, viitavad kultuurilisele lähedusele messapitele omistatavad tööriistad.

• Messapite naabriteks olid japüügid. Nende nimi sarnaneb Balkani keldi-illüüri hõimu japoodide nimega. Võib-olla pärinevad japüügid Itaalia idarannikule rännanud japoodidest.

• Pikentid elasid Kesk-Itaalias ning arheoloogilised andmed annavad tunnistust tugevast illüüria elemendist. Paljud kalmed on väga sarnased pärisillüüria meresõitjate liburnide omadega, kes liikusid ka Itaalia rannikul.

• Kirde-Itaalias elasid venetid, kes andsid nime Veneetsiale. Venetite illüüria päritolu pole kindel. Võib-olla on venetite illüüriapärased pärisnimed laenulised. Igatahes võib arheoloogiliste andmete põhjal otsustada, et illüürlased rändasid Itaaliasse või tegid sinna rüüsteretki.

Keldi-illüürlased

• Illüürlased Sava jõest põhja pool ja jõe ääres segunesid keltidega ja võtsid omaks keldi elulaadi. Keldid hakkasid Drava ja Sava jõe vahelisele alale, mis ulatub Ida-Horvaatiast Lääne-Serbiani, tungima 4. sajandil eKr. Nende jõgede vahelist ala tunti kunagi Pannoonia nime all. Arvatakse, et Pannoonia sai nime illüüria hõimult pannoonlastelt. Antiikautorid kasutasid Pannoonia nime tõenäoliselt geograafilise, mitte etnilise nimena. Nimi võis tulla ka traakia-illüüria hõimust paioonidest ehk paioonlastest, kes kunagi elasid Põhja-Makedoonias. Appianuse järgi puudus Pannoonia elanikel keskvõim. See võis tähendada, et Pannoonias elas mitu hõimu, nagu näiteks breukid ja skordiskid. Need hõimud pidid olema üksteisest sõltumatud ning nende seas pidi puuduma domineeriv hõim, nii et Pannoonia pidi olema lihtsalt kohanimi ning pannoonlased selle koha asukad.

• Breukid elasid Sava kaldal Põhja-Bosnias ning see hõim mässaski Rooma okupatsiooni vastu Pannoonias Bato juhtimisel 14. aastal eKr ja 6. aastal pKr. Roomlased lõid breuke skordiskide kaasabil.

• Skordiskid elasid Põhja-Serbias Sava ja Drava jõe ühinemiskohas. Nimi lubab oletada, et nad olid pärit Skordose mäeahelikust, mis asub Albaanias ning Lääne-Makedoonias. Antiikautorid nimetavad skordiske verejanuliseks rahvaks, kes tõid inimohvreid ja jõid inimkoljudest.

• Suurt keldi mõju on leitud ka kunagi Horvaatias Lika tasandikul elanud japoodide territooriumil. Strabon]i järgi olid nende turvised keldipärased, tätoveeringud aga illüüriapärased.

Traakia-illüürlased

Illüürlased olid tõenäoliselt traaklaste sugulased. Agriaane, triballe ja paioone peeti nii illüürlasteks kui ka traaklasteks. Herodotos võrdles illüürlasi kui toorest ja barbaarset rahvast traaklastega.

• Triballid, kes elasid Loode-Bulgaarias, sõdisid Philippos II valitsemise ajal Makedooniaga. Pärast vallutamist Rooma poolt käisid nad alla.

• Agriaanid, kes kunagi elasid Ida-Serbias, astusid liitu Makedooniaga ning nende pealik Langaros osales koguni Aleksander Suure pealetungis Illüüriale.

• Paioonid ehk paioonlased elasid kunagi Põhja-Makedoonia territooriumil. 4. sajandil olid paioonlased sõjalises konfliktis Makedooniaga, kes hõivas mõned paioonlaste linnad. See nõrgestas paioonlasi, nii et nad lõpuks liideti Makedooniaga ning helleniseeriti.

Helleni-illüürlased

Kreeklased helleniseerisid palju ümbruskonna rahvaid, sealhulgas illüürlased ja makedoonlased, kes võib-olla olid traakia või koguni illüüria päritolu. Illüüria lõunaosas, Epeiroses, oli mitmeid helleniseeritud illüüria hõime, nagu näiteks haoonid ja molossid. Need hõimud assimileeriti arvatavasti sellepärast, et Epeirose (praegune Lõuna-Albaania ja Lääne-Kreeka) taga asetses kreeklaste kontrolli all olev Kérkyra saar, millele juurdepääsuks oli tarvis kontrollida ka Epeirost.

• Põhja-Albaania Vlore ja Tepellene piirkonnas elasid kunagi haoonid. Appianus mainib oma Illüüria kirjelduses haoonide maad Haooniat lõunapiirini. Haoone peeti rahvaks, kes teab vähe põlluharimisest ja sööb keetmata toitu.

• Kõige vägevamad ja mõjukamad helleni-illüüria hõimud olid molossid, kes kunagi elasid Albaania ja Kreeka piirialadel. Nad olid põhjaillüürlastega kord konfliktis kord rahujalal. Ajuti kontrollisid nad Lõuna-Illüüriat kuni Shkumbini jõeni.

Pärisillüürlased

Kõige tuntumad on Illüürias elanud pärisillüüria hõimud, keda võib kindlasti pidada illüürlasteks.

• Ardiaid, kes olid kunagi sisemaahõim, olid keltide surve tõttu sunnitud elama asuma Aadria mere rannikule praeguse Tšernogooria alale. Strabon arvab ardiaid kõrvuto autariaatide ja dardaanidega kõige tugevamate hõimude hulka. Ardiaid said vägevaks hõimuks 3. sajandil eKr ning sattusid piraatluse ning liidu tõttu Makedooniaga konflikti Roomaga, kes alistas nad 168 eKr. Nende riismed suruti sisemaale tagasi ning nad kadusid ajaloost.

• Arrhianos mainib, et autariaadid kavatseid rünnata Illüüriasse tungiva Aleksander Suure vägesid. Strabo nimetas praeguse Bosnia ja Serbia piiril elavaid autariaate kõige vägevamateks illüürlaste seas. Ardiaid sõdisid selle hõimuga soolakaevanduste pärast ning said nendelt lüüa.

• Dardaanid ehk dardaanlased olid Straboni järgi "nii üdini metsikud, et nad kaevasid oma sõnnikuhunnikute alla koopaid ja elasid seal". Strabon mainib ka nende muusika- ja tantsuarmastust. Dardaanid elasid praeguse Kosovo ja Lõuna-Serbia aladel. 4. ja 2. sajandil oli neil palju konflikte Makedooniaga. Lõpuks nad alistati ardiaide ning hiljem roomlaste poolt. Nende nime seostatakse albaania sõnaga dardhë, mis tähendab pirni.

• Delmaatid ehk dalmaatslased elasid Lõuna-Horvaatia rannikul ning tulid ajaloo areenile Rooma vallutuste ajal. Delmaadid vallutati roomlaste poolt ühena viimastest illüüria hõimudest 9 pKr.

• Enheelid kontrollisid suuremat osa Lõuna-Illüüriast ning olid oma vägevuse tipul 8. ja 7. sajandil eKr. Nad rajasid esimesena illüürlastest riigi või õigemini hõimuriigi (Ohridi järve ümber Albaanias). Enheelid sõdisid ümbruskonna kreeklastega. Herodotose järgi paistab, et just nemad ründasid Apolloni templit Delfis.

• Meresõitjaid liburne nimetati Aadria mere peremeesteks. Nad elasid kunagi Põhja-Horvaatia rannikul ning ümberkaudsetel saartel. Hiljem võtsid roomlased kasutusele nende kiired purjelaevad ning nimetasid need liburnide järgi. Kõige varajasem konflikt kreeklaste ja illüürlaste vahel leidis Straboni teatel aset siis, kui korintlasel Hersikratesel õnnestus liburnid Kérkyra saarelt välja ajada. Liburnide ühiskond võis olla matriarhaalne. Kreeka meremehe Skylaxi teatel domineerisid liburnide juures naised. Neil oli seksuaalne vabadus igaühe suhtes, kes neile meeldis. Varro kinnitab seda liburnide vallaliste naiste kohta.

• Taulantid elasid tänapäeva Kesk-Albaanias. Nad olid võõrvõimuvastase vastupanu juhid. Thukydidese teatel olid taulantid segatud Peloponnesose sõjale eelnenud sündmustesse: nad vallutasid kreeklastelt Epidamnose linna (praegune Durrës). Arrhianose teatel panid nad 335 eKr vastu Aleksander Suure võimule Illüürias. Rooma-Illüüria sõdade ajal olid taulantid üllataval kombel roomlaste poolel.

Vaata ka

• Illüüria keel