Kindralmajor
Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist. Mereväes vastab sellele kontradmirali auaste.
| Kindralmajor | |
|---|---|
 Taani kindralmajori õlak |
EestiRedigeeri
Aastatel 1918−1940 oli kindralmajori auaste Eesti kaitseväes kõrgem kolonelist ja madalam kindralleitnandist; mereväes vastas sellele kontradmirali auaste. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kehtestati samasugune alluvuskorraldus, kuid pärast brigaadikindrali auastme loomist on kindralmajor sellest kõrgem.
1918−1940Redigeeri
RivialaRedigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
1
|
1918
|
12. märts | Aleksander Tõnisson (1875−1941) | |
2
|
1918
|
12. märts | Ernst Põdder (1879−1932) | |
3
|
1918
|
12. märts | Andres Larka (1879−1943) | |
4
|
1919
|
20. jaanuar | Johan Laidoner (1884−1953) | Ülendati kindralleitnandiks 26.03.1920 ja kindraliks 24.02.1939 |
5
|
1919
|
17. september | Jaan Soots (1880−1942) | |
6
|
1920
|
13. veebruar | Otto Heinze (1877−1968) | |
7
|
1920
|
2. märts | Aleksander Silberg (1869−1926) | |
8
|
1921
|
1. jaanuar | Dimitri Lebedev (1872−1935) | |
9
|
1921
|
2. detsember | Paul Lill (1882−1942) | Ülendati kindralleitnandiks 24.02.1938 |
10
|
1922
|
14. veebruar | Johan Unt (1876−1930) | |
11
|
1925
|
24. veebruar | Juhan Tõrvand (1883−1942) | |
12
|
1926
|
24. veebruar | Nikolai Reek (1890−1942) | Ülendati kindralleitnandiks 24.02.1938 |
13
|
1928
|
24. veebruar | Gustav Jonson (1880−1942) | |
14
|
1928
|
24. veebruar | Johannes Orasmaa (kuni 1935 Johannes Roska) (1890−1943) | |
15
|
1928
|
24. veebruar | Tõnis Rotberg (1882−1953) | |
16
|
1932
|
24. veebruar | Ants Kurvits (kuni 1936 Hans Kurvits) (1887−1943) | |
17
|
1935
|
24. veebruar | Herbert Brede (1888−1942) | |
18
|
1936
|
24. veebruar | Jaan Kruus (1884−1942) | |
19
|
1937
|
24. veebruar | Aleksander Pulk (1886−1942) | |
20
|
1937
|
24. veebruar | Otto Sternbeck (1884−1941) | |
21
|
1937
|
24. veebruar | Voldemar Rieberg (1886−1952) | |
22
|
1937
|
24. veebruar | Hugo Kauler (1893−1942) | |
23
|
1939
|
24. veebruar | August Traksmaa (1893−1942) | |
24
|
1940
|
24. veebruar | Aleksander Jaakson (1892−1942) | |
25
|
1940
|
24. veebruar | Richard Tomberg (1897−1982) | |
26
|
1940
|
24. veebruar | August Kasekamp (1889−1942) |
Kindralmajor-meedikudRedigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi |
|---|---|---|---|
1
|
1921
|
10. juuni | Werner Zoege von Manteuffel (1857−1926) |
2
|
1921
|
10. juuni | Aleksander Paldrok (kuni 1936 Aleksander Paldrock) (1871−1944) |
3
|
1921
|
29. juuni | Ludvig Puusepp (1875−1942) |
4
|
1922
|
24. veebruar | Arthur Lossmann (1877−1972) |
5
|
1933
|
24. veebruar | Hans Leesment (1873−1944) |
6
|
1937
|
24. veebruar | Martin Jervan (1891−1942) |
Kindralmajor-juristidRedigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
1
|
1926
|
24. veebruar | Gustav Kunnos (1878−1926) | Ülendati varem 16.05.1919 kindralmajoriks Aleksandr Koltšaki poolt |
2
|
1937
|
24. veebruar | Nikolai Helk (1886−1941) |
Kindralmajor-intendantRedigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi |
|---|---|---|---|
1
|
1932
|
24. veebruar | Rudolf Reimann (1884−1946) |
Reservkindralmajorid, kes pole olnud Eesti Vabariigi tegelikus sõjaväeteenistusesRedigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
1
|
1920
|
18. detsember | Otto von Krusenstern (1880−1935) | Ülendati varem kindralmajoriks Nikolai Judenitši poolt 25. mail 1919[1] |
2
|
1921
|
7. juuni | Aleksander Dehn (1867−1930) | Ülendati varem Vene kindralmajoriks 17. juunil 1914[2] |
3
|
1921
|
18. juuli[3] | Wilhelm Luther (1876−1940) | Ülendati varem Vene kindralmajoriks 30. juulil 1915[4] |
Jüri Uluots 1944Redigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
1
|
1944
|
20. september[5] | Jaan Maide (1896−1945) | Ehkki käskkirja järgi ülendati ta kindraliks, loetakse teda tänapäeval üksmeelselt kindralmajoriks |
Alates 1991Redigeeri
MaavägiRedigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|---|
1
|
1993
|
17. juuni | Aleksander Einseln (1931–2017) | Ülendati kindralleitnandiks 22.06.1995 ja kindraliks 03.12.1995 |
2
|
1997
|
4. juuni | Johannes Kert (1959−2021) | Ülendati kindralleitnandiks 19.06.1998 |
3
|
1998
|
19. juuni | Ants Laaneots (sündinud 1948) | Ülendati kindralleitnandiks 18.02.2008 ja kindraliks 21.06.2011 |
4
|
2012
|
21. märts | Neeme Väli (sündinud 1965) | |
5
|
2013
|
18. veebruar | Riho Terras (sündinud 1967) | Ülendati kindralleitnandiks 05.02.2015 ja kindraliks 20.02.2017 |
6
|
2017
|
8. mai | Meelis Kiili (sündinud 1965) | |
7
|
2018
|
14. veebruar | Martin Herem (sündinud 1973) | Ülendati kindralleitnandiks 18.02.2021 ja kindraliks 24.01.2023 |
8
|
2018
|
14. veebruar | Indrek Sirel (sündinud 1970) | |
9
|
2021
|
15. juuni | Veiko-Vello Palm (sündinud 1971) | |
| 10 | 2023 | 22. veebruar[6] | Enno Mõts (sündinud 1974) |
ÕhuvägiRedigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi |
|---|---|---|---|
1
|
2004
|
20. juuli | Teo Krüüner (sündinud 1943) |
2
|
2010
|
15. juuni | Vello Loemaa (sündinud 1951) |
3
|
2016
|
1. juuni | Valeri Saar (sündinud 1955) |
PiirivalveRedigeeri
| Nr | Aasta | Kuupäev | Nimi |
|---|---|---|---|
1
|
2004
|
26. märts | Harry Hein (sündinud 1945) |
Ameerika ÜhendriigidRedigeeri
Ameerika Ühendriikide maaväes, merejalaväes ja õhuväes on kindralmajori auaste (Major General) (kahetärnikindral) neljast kindrali järgust teine. Väeliikide (armee, merejalavägi, õhuvägi) kindralid atesteerivad nende all teenivad brigaadikindraleid ning koostavad nimekirja ohvitseridest, keda nad soovitavad kindralmajoriks ülendamiseks. Nimekiri saadetakse vastava väeliigi ministrile (armees armeeminister, merejalaväes mereväeminister ning õhuväes õhuväeminister) ja staabiülemate komitee esimehele ülevaatamiseks, kes saadavad selle edasi kaitseministrile, kes viimasena edastab selle presidendile. Ohvitserid nimetab ametisse president kaitseministri ja väeliigi ministri soovitustel. Riigi huvides võib president ametisse nimetada ka mõne nimekirjas mitte oleva ohvitseri, kuid seda juhtub harva. Ohvitseri ametisse nimetamise ja auastmesse ülendamise peab seejärel kinnitama senat enamushääletusega.
Kindralmajorid teenivad peamiselt diviisiülemana, kindralleitnantide asekindralina, neljatärnikindralite staabiülemana ning Rahvuskaardis nende osariigi kindraladjutandina.
Kindralmajori auastmes saab teenida kuni viis aastat või kuni 35 aastat koguteenistuses, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, välja arvatud juhul, kui ohvitser nimetatakse ülendamiseks. Muidu peavad kõik kindralid erru minema kuu aega pärast 64-aastaseks saamist, kuigi kaitseminister saab seda pikendada kuni ohvitseri 66. ja president kuni 68. sünnipäevani.
LeeduRedigeeri
Kindralmajor (leedu keeles generolas majoras) on Leedu kaitseväe kindraliauaste. Sellest madalam on brigaadikindrali (brigados generolas) ja kõrgem kindralleitnandi (generolas leitenantas) auaste. Leedu mereväes vastab sellele kontradmirali aukraad.
Alates 1991Redigeeri
| Nr | Aasta | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|
1
|
1993
|
Jonas Andriškevičius (sündinud 1944) | |
2
|
2001
|
Jonas Kronkaitis (sündinud 1935) | |
3
|
2004
|
Valdas Tutkus (sündinud 1960) | Ülendati kindralleitnandiks 2007 |
4
|
2007
|
Vitalijus Vaikšnoras (sündinud 1961) | |
5
|
2009
|
Arvydas Pocius (sündinud 1957) | Ülendati kindralleitnandiks 29.07.2011 |
6
|
2010
|
Vytautas Jonas Žukas (sündinud 1962) | Ülendati kindralleitnandiks 22.06.2015 |
7
|
2011
|
Edvardas Mažeikis (sündinud 1961) | |
8
|
2012
|
Almantas Leika (sündinud 1968) | |
9
|
2018
|
Valdemaras Rupšys (sündinud 1967) | Ülendati kindralleitnandiks 24.07.2019 |
10
|
2019
|
Gintautas Zenkevičius (sündinud 1962) |
LätiRedigeeri
Kindralmajor (läti keeles ģenerālmajors) on Läti maaväe kindraliauaste. Sellest madalam on brigaadikindrali (brigādes ģenerālis) ja kõrgem kindralleitnandi (ģenerālleitnants) auaste. Läti mereväes vastab sellele kontradmirali aukraad.[7]
Alates 1991Redigeeri
| Nr | Aasta | Nimi | Märkused |
|---|---|---|---|
1
|
2008
|
Juris Maklakovs (sündinud 1964) | |
2
|
2010
|
Raimonds Graube (sündinud 1957) | Ülendati kindralleitnandiks 2012 |
3
|
2014
|
Andis Dilāns (sündinud 1970) | |
4
|
2014
|
Juris Zeibārts (sündinud 1959) | |
5
|
2016
|
Leonīds Kalniņš (sündinud 1957) | Ülendati kindralleitnandiks 2017 |
6
|
2016
|
Ivo Mogiļnijs (sündinud 1968) |
PortugalRedigeeri
Portugalis kasutati küll mereväes kontradmirali auastet (contra-almirante), aga väljaspool mereväge kasutati kaua aega brigadiri auastet. Kindralmajori auaste eksisteeris üksnes lühikest aega 1862–1864. Alles 1999. aastal loodi Portugalis uuesti kindralmajori auaste.
PrantsusmaaRedigeeri
Prantsusmaal ei ole major général auaste, vaid ametikoht, mis antakse kindralitele, tavaliselt armeekorpusekindrali (général de corps d'armée) auastmes olevale isikule. Prantsusmaa sõjaväes on viis kindralmajorit: armeede kindralmajor (peastaabi ülem), maaväe kindralmajor, mereväe kindralmajor, õhuväe kindralmajor ja sandarmeeria kindralmajor. Kindralmajori ametikoht on madalam kui sõjaväe ülemjuhataja ametikoht, mis tavaliselt kuulub armeekindrali auastmes isikule.
Endised kasutajadRedigeeri
Nõukogude LiitRedigeeri
Punaarmees vastas kindralmajori auastmele diviisikomandöri (komdiv) ametikoht.
Saksa DVRedigeeri
Saksa DV-s oli kindralmajor kindralitest kõige madalam auaste. Sellest kõrgemad auastmed olid kindralleitnant, kindralooberst, armeekindral ja lõpuks Saksa Demokraatliku Vabariigi marssal, kuigi viimast ei antud mitte kunagi kellelegi.
ViitedRedigeeri
- ↑ http://www.grwar.ru/persons/person/800.
- ↑ http://www.grwar.ru/persons/person/1966.
- ↑ ERA, f. 495, n. 7, s. 2959, L 13.
- ↑ ERA, f. 495, n. 7, s. 2959, L 11.
- ↑ Jaan Maide Eesti Sõjamuusuemi Ohvitseride andmekogus.
- ↑ "34. E. Mõtsale ja T. Susile sõjaväelise auastme andmine". president.ee. Vaadatud 3. märtsil 2023.
- ↑ Läti kaitseväe auastmed [1] Vaadatud 27. veebruar 2017