Indrek Sirel

Indrek Sirel
Indrek Sirel
	Indrek Sirel NATO õppuse "Steadfast Jazz" avatseremoonial Poolas (2013)
Sünniaeg	16. jaanuar 1970 (54-aastane)
Truudusvanne	Nõukogude Liit; Eesti
Teenistus	Nõukogude armee; Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg	1991; 1993 – ...
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Eesti maavägi; Scoutspataljon; ISAF-i Eesti kontingent; Viru üksik-jalaväepataljon;
Sõjad/lahingud	Afganistani sõda
Autasud	Loetelu

Indrek Sirel (sündinud 16. jaanuaril 1970 Tallinnas^[1]) on Eesti kaitseväelane (kindralmajor), kes aastatel 2007–2012 oli maaväe ülem ja 2016–2021 kaitseväe juhataja asetäitja. Alates 1. augustist 2024 juhib ta diviisi.

Elulugu

1991. aastal lõpetas Indrek Sirel Moskvas sõjakooli ja teenis hiljem Nõukogude armees rühmaülemana. 1993. aastal liitus Sirel Eesti Kaitseväega, teenides aastail 1993–1999 kõigepealt Alfa kompanii ülemana Kalevi üksik-jalaväepataljonis, siis kompaniiülemana Põhja üksik-jalaväekompaniis, pataljoniülemana Viru üksik-jalaväepataljonis ja erinevatel ametikohtadel Kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas. ^[1]

Vahemikus 1999–2000 osales Sirel Ameerika Ühendriikide relvajõudude Fort Leavenworthi baasis juhtimis- ja kindralstaabi kursustel. 2001–2004 teenis Sirel Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna jaoskonna ülemana ja hiljem ka analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema asetäitjana. 2003. aastal lõpetas Sirel Soome Riiklikus Kaitseakadeemias nn "eesti erikursuse". ^[1]

2004.-2005. aastal teenis Sirel Afganistanis ISAF-i staabi mitmeriigivägede ühendoperatiivosakonna (CJ3) planeerimisohvitserina, olles ühtlasi ISAF-i Eesti kontingendi rahvuslik vanem.^[1]

Aastail 2005-2006 oli Sirel Scoutspataljoni ülem. 2006. aastal määrati ta Maaväe staabi ülemaks ja vahemikus 2007–2008 täitis ta maaväe ülema ülesandeid, kuni määramiseni maaväe ülemaks 2008. aastal (teenis ametis kuni 2012. aastani). ^[2] 2009. aastal lõpetas ta Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledži, omandades magistrikraadi strateegiliste uuringute alal. ^[1]

2012. aasta lõpus määrati ta teenistusse NATO Brunssumi ühendväejuhatuse väljaõppeosakonna (J7) ülema asetäitjana. Sirel teenis seal kuni 2016. aastani ning vastutas õppuste ja väljaõppeürituste (nt Steadfast Jazz 13 ja Trident Juncture 15) planeerimise eest. ^[1]

2016. aasta juulis määrati Sirel Kaitseväe juhataja asetäitjaks, ülesandega nõustada Kaitseväe juhatajat haridus-, koolitus- ja arendusküsimustes põhitähelepanuga maaväel.^[1]^[3] 14. juunil 2021 võttis ameti üle brigaadikindral Veiko-Vello Palm ja Indrek Sirel siirdus edasi kaitseväe sõjaliseks esindajaks NATO ja Euroopa Liidu juures, kus ta oli ametis kuni juuli lõpuni 2022. ^[4]

1. augustist 2024 juhib ta diviisi.

Isiklikku

Sirel on abielus ja tal on kaks poega.^[1] Tema isa Arvo Sirel (1944–2023) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Auastmed

Sirel USA relvajõudude kindralmajori Aundre F. Piggeega õppuse "Saber Strike 2012" peakorteri ees Tapal

Nõukogude armees

Auastmed
Õlakud	Auaste	Kuupäev
	leitnant	1991

Eesti kaitseväes

Õlak	Auaste	Kuupäev
	Leitnant	1993
	Kapten	1993
	Major	17. veebruar 1998^[5]
	Kolonelleitnant	19. juuni 2002^[6]
	Kolonel	18. veebruar 2008^[7]
	Brigaadikindral	20. juuni 2012^[8]
	Kindralmajor	14. veebruar 2018^[9]

Autasud

Teenetemärgid

Eesti teenetemärgid
	Kotkaristi IV klassi teenetemärk^[1]	5. veebruar 2004^[10]
	Kaitseväe teenetemärk (kaitsealased teened)^[1]
	Maaväe Ohvitseri Kuldrist^[1]
	Kaitseväe eriteenete rist^[11]
	Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"^[11]
	Kotkaristi II klassi teenetemärk^[12]	27. jaanuar 2020
Välismaised teenetemärgid
	Ameerika Ühendriikide teeneteordeni komandöri klassi teenetemärk (Legion of Merit)^[1]
	Ameerika Ühendriikide Marylandi rahvuskaardi eeskujuliku teenistuse medal^[13]
	NATO mitte-artikkel V medal (ISAF)^[1]
	Läti maaväe teenetemärk^[1]
	Leedu maaväe teenetemärk^[1]