Ameerika Ühendriikide relvajõud
Ameerika Ühendriikide relvajõududeks (inglise keeles United States Armed Forces) nimetatakse Ameerika Ühendriikide sõjaväge,[1] mille harudeks on maavägi, merejalavägi, merevägi, õhuvägi, kosmosevägi ja rannavalve.[2] Relvajõudude ülemjuhataja on Ameerika Ühendriikide president, kes koostöös kaitse- ja sisejulgeolekuministeeriumiga planeerib riigi kaitsepoliitikat. Kõik kuus relvajõudude väeliiki kuuluvad riigi kaheksa n-ö vormiriietusega teenistuse (uniformed services) hulka.
| Ameerika Ühendriikide relvajõud United States Armed Forces | |
|---|---|
      Ameerika Ühendriikide relvajõudude väeliikide embleemid | |
| Asutatud | 14. juuni 1775 |
| Riik |
 Ameerika Ühendriigid |
| Osa | |
| Peakorter | Pentagon, Arlingtoni maakond, Virginia, Ameerika Ühendriigid |
| Ülemad | |
| Ülemjuhataja |
 president Joe Biden |
Ajalugu
muudaSõjavägi on kogu USA ajaloos mänginud määravat rolli. 19. sajandi alguses võidetud sõjad tekitasid rahvusliku ühtekuuluvuse ja identiteeditunde. Ameerika Ühendriikide kodusõjas olid Uniooni poolel võidelnud relvajõud suure tähtsusega, mõned väeosad otsustasid üle minna Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväe poolele. Tänapäevase USA sõjaväe raamistik on loodud pärast teist maailmasõda vastu võetud National Security Actiga ('riikliku julgeoleku seadus'). Sellega loodi riigisõjaväe asutus (praegune kaitseministeerium), mida hakkas juhtima kaitseminister; lisaks asutati õhuväeministeerium ja riikliku julgeoleku nõukogu. Seadust muudeti 1949. aastal, riigisõjaväe asutus nimetati ümber kaitseministeeriumiks ning maaväe-, mereväe- ja õhuväedepartemangud viidi selle alluvusse.
USA relvajõud on isikkoosseisu suuruselt maailmas esirinnas. Sõdurid on elukutselised vabatahtlikud. Ajateenistust pole kasutatud 1973. aastast saadik, Selective Service Systemil (SSS) on endiselt õigus meessoost isikuid ajateenistusse värvata; kõik 18–25-aastased meessoost USA kodanikud ja elanikud peavad ennast SSS-is registreerima.[3] 22. veebruaril 2019 otsustas piirkonnakohus, et ainult meestelt registreerimise nõudmine on vastuolus põhiseadusega, otsus kaevati edasi.
Ameerika Ühendriikide relvajõude peetakse laialdaselt maailma võimsaimaks sõjaväeks. 2019. aastal olid USA kaitsekulutused 693 miljardit dollarit (u 631 miljardit eurot) ehk suurimad maailmas. 2018. aastal moodustasid Ameerika Ühendriikide kaitsekulutused kogu maailma kaitsekulutustest 36%. USA relvajõududel on väljaspool kodumaad umbes 800 baasi.[4] USA õhujõud on maailma tugevaimad ning USA merevägi on mahutavuselt maailma suurim. USA rannavalve on suuruselt maailma 12. merel tegutsev üksus.[5][6] Ameerika Ühendriikide relvajõududel on umbes 14 000 õhusõidukit.[7]
Struktuur
muudaVäejuhatused
muuda
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ As stated on the official U.S. Navy website Arhiiviversioon, "armed forces" is capitalized when preceded by "United States" or "U.S.".
- ↑ "Trump Signs Law Establishing U.S. Space Force". U.S. DEPARTMENT OF DEFENSE (inglise). Vaadatud 21. detsember 2019.
- ↑ "Quick Facts and Figures". Sss.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018. Vaadatud 17. oktoober 2017.
- ↑ "Wayback Machine" (PDF). 5. september 2015. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. september 2015. Vaadatud 18. oktoober 2017.
- ↑ "Coast Guard Organization and Administration, Chapter One". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2013. Vaadatud 7. oktoober 2013.
- ↑ "'15 Fascinating Facts You Never Learned About America' – Reader's digest". rd.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2017. Vaadatud 11. aprill 2017.
- ↑ "Annual Aviation Inventory and Funding Plan Fiscal Years (FY) 2019-2048" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2020. Vaadatud 27. mail 2020.