Afganistani sõda (2001–2021)

(Ümber suunatud leheküljelt Afganistani sõda (2001–2014))

Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ja Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud USA-s ja eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Qā‘idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud USA taotles Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ja demokraatliku riigi loomist.

Afganistani sõda
Osa suuremast Afganistani sõjast ja terrorismivastasest sõjast
2001 War in Afghanistan collage 3.jpg
Päripäeva ülevalt vasakult: Suurbritannia merejalaväelased Helmandi provintsi Nad-e Ali piirkonnas; kaks F/A-18 hävitajat Afganistani kohal; Talibani vastane võitleja operatsiooni ajal Helmandi provintsis; USA eriväelaste patrull Sangini linna lähistel; USA merejalaväelased pärast Afganistani saabumist; USA patrull Paktika provintsis; USA sõdurid valmistumas tulistama miinipildujast Paktika provintsis.
Toimumisaeg 7. oktoober 2001
Toimumiskoht Afganistan
Osalised

RS-i faas: (alates 2015) Flag of the Resolute Support Mission.svg Resolute Support

Toetus

Väejuhid või liidrid
Jõudude suurus
Kaotused
  • Afganistani julgeolekujõud:
  • 30 470 langenut (2001–2016)[14]
  • ~17 000 haavatut (2001–2016; kaudne hinnang)[14]
  • Põhja Allians:
  • 200 langenut
  • ISAF
  • 3548 langenut (2001–2018)
Kokku langenuid: 42 100 (2002–2015)[14]Haavatuid: 17 000 (2001–2017; kaudne hinnang)[14]

Aastatel 2001–2014 tegutseti koodnime Operatsioon Enduring Freedom (Kestev Vabadus) ja aastatel 2015–2021 Operatsioon Freedom's Sentinel all.[15] USA ja NATO võitlesid laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus laienes ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele.

31. augustil 2021 lahkus Kabuli lennujaamast viimane evakuatsioonilennuk USA sõduritega, millega lõppes USA ajaloo pikim sõda ja Afganistanis tuli taas võimule Ţālebān. Kokku hukkus sõjas ligi 2500 USA sõjaväelast ja tsiviilisikut.[16]

Sõja lõpp ei toonud Afganistani rahu. ISIS alustas rünnakuid Afganistani valitsuse vastu ja pärast esialgset kõhklust pakkus USA lõpuks Talibanile abi võitluses ISIS-e terroristidega.

2001. aasta sissetungi algusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide sissetung Afganistani

20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Usāmah ibn Lādini ja hävitaks Afganistanis asuvad Al-Qā‘idah baasid[17]. 5. oktoobril pakkus Ţālebān, et ibn Lādini üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Ţālebāni režiimile kindlad tõendid ibn Lādini süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõda Afganistanis.

Strateegiline ülevaadeRedigeeri

Sõjal oli kaks põhilist osapoolt. USA ja tema liitlased, kes toetasid Afganistani Islamivabariigi valitsust, sõdisid Talibani ja tema liitlastega. Olukorda komplitseerisid Talibanist lahku löönud rühmitused ja teised veel radikaalsemad liikumised, näiteks al-Qaeda ja hiljem ISIS. Need rühmitused võitlesid omaenda eesmärkide nimel vahel Talibani poolel ning vahel nii Talibani kui valitsuse vastu.

Afganistan on põllumajanduslik maa. 2020. aastal elas Afganistani 33 miljonist elanikust neli viiendikku maal. Sõjategevus maapiirkondades pakub sissivõitlejatele arvukalt peidupaiku. Afganistanis on külmad talved, keskmised temperatuurid langevad alla -15 °C, mis tähendab, et kevadised pealetungid ja suvine sõjategevus vahelduvad talvepuhkusega.

99,8% Afganistani elanikest on moslemid, mis mõjutas niihästi Afganistani valitsuse kui Talibani poliitikat. Juba ajalooliselt on Afganistani valitsejad kasutanud islamit selleks, et saada üle hõimudevahelistest erimeelsustest ja konfliktidest. Islam pakub ühtsustunnet võõrvallutajate ja uskmatute vastu. Mittemoslemite sajandeid kestnud võõrvallutuskatsed on islami muutnud vastupanuliikumise ja Afganistani identiteedi keskseks osaks. Kohalikud usujuhid mullad on Afganistanis tähtsad ja võivad elanikkonda mõjutada sama palju kui valitsus. Traditsiooniliselt on mullad olnud tähtsad vastupanuliikumise algatamises üleskutsetega pühale sõjale ehl džihaadile.

Afganistan on suuresti hõimuühiskond. Sellel on riihi poliitikale ja ühiskonnale märgatav mõju. Erinevalt islamist, millel on riigile ühendav mõju, on tribalismil Afganistanis lõhestav mõju. Kõige suurem rahvus Afganistanis on puštud, neid on 38–50% riigi elanikest. Puštude traditsiooniline eluviis ja aukoodeks puštunvali juhib enamikku hõimude tehtavaid otsuseid. Puštunvalis ette nähtud konfliktide lahendamise meetodi tõttu on hõimude ühtsus sageli nõrk. Traditsiooniliselt on Afganistani juhid toetunud hõimujuhtidele selleks, et maapirkondades korda luua. Nende toetuseta on keskvõim vähetõhus ja nõrk. Afgaanis on lojaalsemad oma rahvusele ja hõimule kui riigile, mis tähendab, et hõimud liituvad kas Talibani või keskvalitsusega vastavalt sellele, kuidas neile kasulikum on.

Koalitsiooni kõrgtehnoloogiliste sõdurite ja Talibani sissisõdurite vahendite ja jõu vaheline suur erinevus viis asümmeetrilise sõjani. Selle juured ulatuvad Nõukogude-Afganistani sõjani, milles modžaheedid töötasid 1980. aastatel välja sissisõja meetodid. Modžaheedid tegutsesid väikeste, 10–50-meheliste rühmadena, mis kasutasid vananenud relvi – või ka moodsaid relvi, kui neid õnnestus varastada või sõjasaagiks saada. Taliban kasutas järjest enam sissitaktikat, näiteks enestapuvõitlejaid, autopomme ja teeäärseid pomme ning atentaatide korraldamist tähtsatele inimestele. 2009. aastaks olid teeäärsed pommid muutunud Talibani peamiseks relvaks. Taliban kasutas ka seestpoolt tulevaid rünnakuid, saates oma võitlejaid Afganistani sõjaväkke ja politseisse.

Eesti osalusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NATO sõjalistes operatsioonides#Afganistan

Eesti osalus algas demineerimismeeskonna saatmisega Afganistani 2003. aastal ja lõppes 2021. aastal[18]. Kokku mindi sinna missioonile 2900 korda. Surma sai 9 ja vigastada 102 Eesti kaitseväelast.[19]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. William Dalrymple. "Forget Nato v the Taliban. The real Afghan fight is India v Pakistan". The Guardian, 26. juuni 2013. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  2. "Pakistan's 'fanatical' Uzbek militants". BBC, 11. juuni 2014. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  3. Rory McCarthy, Helen Carter & Richard Norton-Taylor. "The elite force who are ready to die". The Guardian, 27. oktoober 2001. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  4. Neville 2015, lk 48.
  5. "Pakistan's militant Islamic groups". 13. jaanuar 2002. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  6. Thomas Joscelyn. "Evaluating the Uighur Threat". Long War Journal, 9. oktoober 2008. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  7. Bill Roggio. "Taliban storms Kunduz city". 28. september 2015. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  8. Thomas Joscelyn & Bill Roggio. "The Taliban’s new leadership is allied with al Qaeda". Long War Journal, 31. juuli 2015. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  9. Sami Yousafzai. "Mullah Najibullah: Too Radical for the Taliban". Newsweek, 30. august 2013. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  10. "NATO kaalub Afganistani julgeolekujõudude rahastamist 2018. aastani".
  11. Thomas Gibbons-Neff. "In Afghanistan, al-Qaeda is working more closely with the Taliban, Pentagon says". The Washington Post, 6. mai 2016. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  12. Felicia Sonmez. "Twenty-seven senators call for shift in Afghanistan strategy". The Washington Post, 15. juuni 2011. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  13. Akmal Dawi. "Despite Massive Taliban Death Toll No Drop in Insurgency". VOA News, 6. märts 2014. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 14,6 Neta C. Crawford. [https://watson.brown.edu/costsofwar/files/cow/imce/papers/2016/War%20in%20Afghanistan%20and%20Pakistan%20UPDATE_FINAL_corrected%20date.pdf"Update on the Human Costs of War for Afghanistan and Pakistan, 2001 to mid-2016"]. August 2016. Bostoni Ülikool. Vaadatud 10. august 2018. Inglise keeles.
  15. Auerswald & Saideman 2014, lk 87–88.
  16. Viimased USA sõdurid lahkusid Kabulist, sõda on sellega läbi ERR, 31. august 2021
  17. The Washington Post http://www.washingtonpost.com/wp-srv/nation/specials/attacked/transcripts/bushaddress_092001.html. 
  18. Vahur Lauri. "Eesti kaitseväelaste missioon Afganistanis jõudis lõpule". Eesti Rahvusringhääling, 09. juuni 2021. Vaadatud 18.08.2021.
  19. "Aktuaalse kaamera" ülevaade: Afganistani sõda iseloomustavad faktid ERR, 15. aprill 2021

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri