Ants Kurvits

Ants Kurvits
Ants Kurvits
Sündinud	14. mai 1887; Saadjärve vald, Tartumaa
Surnud	27. detsember 1943; Sverdlovski oblast, NSV Liit
Teenistus	Venemaa Keisririik Vene Keiserlik armee; Eesti Vabariik Eesti Rahvavägi ja sõjavägi
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Kaitseliidu Tartu malev; 2. Jalaväepolk; 7. Jalaväepolk; Eesti sõjaminister (1924); Eesti piirivalve (1922–1939)
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda; Eesti Vabadussõda
Autasud	Püha Anna IV järgu orden; Püha Anna III järgu ordeni mõõkade ja lindiga; Püha Stanislavi III järgu orden; Püha Georgi ordeni IV järk (1917); Vabadusristi I liigi 2. järk (1921); Karutapja ordeni III klass (1925); Kotkaristi I klassi; Valgeristi III klassi; Punase Risti I liigi II astme ; Soome Valge Roosi ordeni II klass; Läti Kolme Tähe II järgu orden; Poola Taassünni orden „Komandöri Rist”

Ants Kurvits VR I/2 (kuni 7. maini 1936 Hans Kurvits; 14. mai 1887 Tartumaal Äksi kihelkonnas Saadjärve vallas Mihkli-Aadu talus – 27. detsember 1943 Sosva laager, Sverdlovski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor^[1]).

Ta oli Vabadussõjas 2. jalaväepolgu ülem ja seejärel aastatel 1922-1939 Eesti piirivalve ülem.

Haridus muuda

Ants Kurvits õppis 1911, 1913–1918 ja 1920–1925 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Teenistuskäik muuda

Esimeses maailmasõjas muuda

1914. aasta 1. novembril astus ta Vene Keiserlikku armeesse ja pärast lühiajaliste ohvitseride ettevalmistuskursuste lõpetamist Vladimiri sõjakoolis ülendati ta lipnikuks. I maailmasõja lahingutes osales ta Poola rindel ja I maailmasõjas osutatud vahvuse eest autasustati teda Püha Anna IV järgu ordeni ja Püha Anna III järgu ordeni mõõkade ja lindiga, Püha Stanislavi III järgu orden mõõkade ja lindiga, samuti kõrgeima rindeohvitseri aumärgi – Püha Georgi IV järgu ohvitseriristiga.

Eesti rahvusvägedes muuda

Kurvits alustas teenistust Eesti rahvusvägedes 1. Eesti jalaväepolgu I pataljoni komandörina 21. veebruaril 1918 ning 23. märtsist määrati ta polgu II pataljoni komandöriks. Augustis 1917 ülendati ta kapteniks ja 24. veebruaril 1918 alampolkovnikuks seoses vanusega.

Ants Kurvitsat loetakse esimeseks Kaitseliidu Tartu maleva pealikuks, kuna pärast Saksa okupatsiooni määrati Ants Kurvits 16. novembril 1918 Tartu linna ja maakonna Kaitseliidu ülemaks.

Eesti Vabadussõjas muuda

Vabadussõjas alustas ta 25. detsembril 1918. a Viljandi vabatahtlike pataljoni formeerimist. 5. veebruarist kuni 22. detsembrini 1919 oli A. Kurvits 2. jalaväepolgu ülemaks ja ta sõdis peamiselt Petseri rindel.

Detsembrist 1919 kuni veebruarini 1920 – oli ta 1. diviisi ülema kindralmajor Aleksander Tõnissoni abi ja Narva linna garnisoniülem.

Eesti Vabariigis muuda

Vabadussõja järel oli ta 7. jalaväepolgu ülem kuni reservi minekuni 1. oktoobril 1921.

Novembris 1924 jõudis lühikest aega olla Eesti sõjaminister Friedrich Akeli valitsuses.

Kurvits oli 1922–1939 Eesti piirivalve Kohtu- ja Siseministeeriumi ja Siseministeeriumi Piirivalve Valitsuse ning Piirivalvetalituse ülem ja Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu auesimees.

12. detsembrist 1939 viidi kindralmajor Ants Kurvits üle ja määrati teenistushuvides Sõjavägede Nõukogu alatiseks liikmeks.

Arreteerimine ja surm muuda

Ants Kurvits arreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941. aastal ja küüditati, ta tapeti vangivalvuri poolt Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris.

Viited muuda

↑ Vabariigi Valitsuse otsus 19. veebruarist 1932 nr. I-1

Kirjandus muuda

Soome alusetud süüdistused Eestile. Uus Eesti, 3. detsember 1936, nr. 328, lk. 3.
Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010.

Välislingid muuda

Eelnev Oskar Amberg	Eesti sõjaminister 11. oktoober 1924 – 26. november 1924	Järgnev Jaan Soots

[1] Vabariigi Valitsuse otsus 19. veebruarist 1932 nr. I-1

[1]

Ants Kurvits
Sündinud	14. mai 1887 Saadjärve vald, Tartumaa
Surnud	27. detsember 1943 Sverdlovski oblast, NSV Liit
Teenistus	Venemaa Keisririik Vene Keiserlik armee Eesti Vabariik Eesti Rahvavägi ja sõjavägi
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Kaitseliidu Tartu malev 2. Jalaväepolk 7. Jalaväepolk Eesti sõjaminister (1924) Eesti piirivalve (1922–1939)
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda
Autasud	Püha Anna IV järgu orden Püha Anna III järgu ordeni mõõkade ja lindiga Püha Stanislavi III järgu orden Püha Georgi ordeni IV järk (1917) Vabadusristi I liigi 2. järk (1921) Karutapja ordeni III klass (1925) Kotkaristi I klassi Valgeristi III klassi Punase Risti I liigi II astme Soome Valge Roosi ordeni II klass Läti Kolme Tähe II järgu orden Poola Taassünni orden „Komandöri Rist”