Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus õpetatakse õigusteadust. Kui ülikooli asutamise aastatel oli see üks ülikooli neljast algsest teaduskonnast, siis alates 2016. aastast kuulub õigusteaduskond sotsiaalteaduste valdkonda.

Iuridicum, Tartus aadressil Näituse 20

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas saab õppida nii Tartus (Näituse 20 ja Näituse 13a) kui ka Tallinnas (Kaarli pst 3). Õigusteaduskonna Tallinna osakond loodi 2002. aastal, mil varasem Õigusinstituut liideti Tartu Ülikooliga.

Tartu Ülikoolis on võimalik õigusteadust õppida kõigil kolmel õppeastmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Lisaks annab õigusteaduskond õigusalast täiendusõpet.

Struktuur

Õigusteaduskond on jagatud õigusvaldkondade järgi osakondadeks, kus iga osakonna ülesanne on korraldada oma valdkonna ainete õppetööd. Üldosakonna peamine eesmärk on toetada kõikide teiste osakondade tööd.

Õigusteaduskonnal on neli osakonda:

• üldosakond (juhataja Anu Laumets),
• avaliku õiguse osakond (juhataja Lauri Mälksoo),
• karistusõiguse osakond (juhataja Anneli Soo),
• eraõiguse osakond (juhataja Irene Kull).

Õppetöö

Õigusteaduskond tegeleb Eesti juristide väljaõpetamisega.

Õppetöös tehakse koostööd selliste Eesti justiitsinstitutsioonide ja -ühendustega nagu Riigikohus, Justiitsministeerium ja Eesti Advokatuur. Samuti tehakse koostööd paljude Euroopa ülikoolide õigusteaduskondade ja uurimiskeskustega.

Bakalaureuseõpe

Bakalaureuseõpe on mõeldud õigusalase baashariduse omandamiseks. Kui loengutes õpitakse tundma eri õigusvaldkondade aluspõhimõtteid, siis seminarides omandatakse õigusaktide tõlgendamise ja praktilise rakendamise oskus.

Bakalaureuseõppekava kogumaht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP), mis hõlmab nii auditoorsest kui iseseisvast õppetööd. 180 ainepunktist moodustavad 144 EAP-d kohustuslikud ained, 12 EAP-d valikained, 18 EAP-d vabaained ja 6 EAP-d bakalaureuseeksam.

Magistriõpe

Magistriastmes antakse alusteadmisi õpingute jätkamiseks doktoriõppes ning omandatakse oskused, mis võimaldavad töötada juristi kõrgtaset eeldavatel ametikohtadel (kohtunik, prokurör, advokaat).

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on kolm magistriõppekava:

• õigusteaduse õppekava (120 EAP-d, eesti keeles),
• IT-õiguse õppekava (60 EAP-d, inglise keeles),
• rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekava (120 EAP-d, inglise keeles).

Doktoriõpe

Doktoriõpe valmistab ette nii õppejõu ja teadlase tööks kui ka erialaseks karjääriks väljaspool akadeemilist ringkonda. Doktoriõppe maht on 240 EAP-d, millest õpingud moodustavad 60 EAP-d ja teadustöö 180 EAP-d. Doktoriõpingud koosnevad erialaainetest, valikainetest ja vabaainetest. Lõpetamisel antav kraad on filosoofiadoktor (õigusteadus).

Juhtimine

Direktor ja asedirektorid

Õigusteaduskonna nõukogu valib direktori kolmeks aastaks. 2019. aastast on õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits. Õigusteaduskonna direktor määrab omakorda ametisse asedirektorid. 2023. aasta seisuga on asedirektorid Katre Luhamaa ja Marju Luts-Sootak.

Nõukogu

Nõukogul on õigusteaduskonnas kõrgeim otsustusõigus. Lisaks direktorile kuuluvad nõukogu koosseisu asedirektorid, töökorralduslike üksuste juhid ning doktoriõppe, IT-õiguse ja rahvusvahelise õiguse ning inimõiguste programmijuhid, akadeemiliste töötajate esindajad ja üliõpilasesindajad.

Valitsus

Valitsusse kuuluvad õigusteaduskonna direktor ja asedirektorid ning töökorralduslike üksuste juhid. Valitsuse peamine eesmärk on direktorile nõu anda.

Erialaorganisatsioonid

ELSA Estonia

ELSA Estonia on osa rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni The European Law Students' Association võrgustikust, mis ühendab 44 Euroopa riiki ja umbes 370 ülikooli koos 51 000 õigusteaduse üliõpilasega.

Organisatsiooni eesmärk on panustada õigusharidusse, edendada üksteisemõistmist ning rahvusvahelist koostööd õigusteaduse üliõpilaste vahel. ELSA Estonia jaotub kohalikeks osakondadeks ELSA Tallinnaks ja ELSA Tartuks.

Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit

Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL) on mittetulunduslik ühendus, mille asutasid 2006. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilased eesmärgiga avardada silmaringi ning täiendada akadeemilist haridust. EÕÜL korraldab õigusteemalisi üritusi koos advokaadibüroode ja riigiasutuste esindajatega.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu

1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Kõik üliõpilased alustasid õpinguid filosoofiateaduskonnas, mis andis üldisema kõrghariduse ja oli baasiks mingile erialale. Õigusteaduskonna õppe- ja teadustegevust mõjutasid 17. sajandi algaastail valgustusajastu tõekspidamised, milles Rootsis olid suure poolehoiu võitnud Hugo Grotiuse teesid, kes oli loodusõigusliku koolkonna (ius naturale) rajaja. Detailseid õppekavasid ega programme tänapäeva mõttes vist polnud. Olid Rootsi kuninga ja teiste kõrgemate riigivõimuorganite üldsõnalised direktiivid, õppejõud pidid ettelugemisi. Raamatuid oli napilt ja ettelugemised pidid olema professorite poolt sõnasõnalt kirjalikult üles tähendatud. Suur tähtsus oli ka elokventsil ja retoorikal. Jurist pidi süvenema juura alustesse, s. t. Rooma õigusesse ning hästi teadma Rootsis kehtivaid seadusi – ius Svecanum. Loenguid peeti Tartus nagu mujalgi teadusmaailmas ladina keeles, Rootsi seaduste interpreteerimisel aga kasutati osaliselt ka rootsi keelt. Üks esimesi Rooma ja Rootsi õiguste professoreid oli Tartus Heinrich Hein – u.j.d., see tähendab utriusque juris doctor – mõlema õiguse doktor. Ülikooli teisel tegutsemisperioodil alates 1690. aastast oli esimesi juuraprofessoreid Carl Lund (kuni 1695. aastani), seejärel 1695–1697 Olaus Hermelin (end. nimega Niis Mänsson). Academia Gustavo-Carolina Pärnu perioodist oli silmapaistev professor Samuel Auséen.

Põhjasõjaga viidi Academia Gustavo-Carolina ülikooli tegevus üle Pärnusse ja siis katkes.

1802. aastal Tartu ülikool taasavati rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. Taasavamisel oli ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks Venemaa kõrgemaks õppeasutuseks, 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Venestusajal Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris impeeriumile kõigis teadusvaldkondades silmapaistvaid teadlasi ja kõrgemaid riigiametnikke, eriti õiguse ja diplomaatia valdkonnas.

1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Tartu ülikool alustas õppetööd viie teaduskonnaga: õppida sai arstiteadust, filosoofiat, matemaatika- ja loodusteadusi, veterinaariat ja põllumajandust. Peatselt lisandusid usuteaduskond ja õigusteaduskond. Aastail 1919–1939 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1618 isikut, kokku 5751 vilistlast.

1940/1941 ühtlustati õppekavad Nõukogude Liidus kehtivatega ja mindi üle üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lisati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained, NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV RKN määrusega 09.10.1940 sai ülikooli ametlikuks nimeks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). Vastavalt 9. oktoobril 1940 kinnitatud Tartu Riikliku Ülikooli ajutisele põhikirjale oli TRÜ-s kuus teaduskonda: arsti-, ajaloo-keele-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1944. aasta sügisel alustas Tartu Riiklik Ülikool tööd seitsme teaduskonnaga: ajaloo-keele-, arsti-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus-, loomaarstiteaduskond ja kehalise kasvatuse instituut. 1968. aastal eraldus TRÜ õigusteaduskonnast majandusteaduskond.

TRÜ õigusteaduskonnas olid ka riigi ja õiguse ajaloo, riigi- ja haldusõiguse, tsiviilõiguse ja -protsessi (kateedrijuhataja 1970–1989 professor Vilma Kelder) jt kateedrid.

Välislingid

• Koduleht