Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus õpetatakse õigusteadust. Kui ülikooli asutamise aastatel oli see üks ülikooli neljast algsest teaduskonnast, siis alates 2016. aastast kuulub õigusteaduskond sotsiaalteaduste valdkonda.[1]

Iuridicum

Õigusteaduskond pakub õpet nii Tartus (Näituse 20 ja Näituse 13a) kui ka Tallinnas (Kaarli pst 3). Õigusteaduskonna Tallinna osakond loodi 2002. aastal, mil varasem Õigusinstituut liideti Tartu Ülikooliga.[1]

Tartu Ülikoolis on võimalik õigusteadust õppida kõigil kolmel õppeastmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Lisaks pakub õigusteaduskond õigusalast täiendusõpet.[1]

StruktuurRedigeeri

Õigusteaduskond on jagatud õigusvaldkondade alusel osakondadeks, kus iga osakonna ülesanne on korraldada oma valdkonna ainete õppetööd. Üldosakonna peamine eesmärk on toetada kõikide teiste osakondade tööd.[1]

Õigusteaduskonnal on neli osakonda:

ÕppetööRedigeeri

Õigusteaduskonna eesmärk on õpetada välja kvalifitseeritud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline juristkond, et kujundada Eesti õiguskorra toimimiseks vajalik alustala. Seejuures järgib õigusteaduskond Tartu Ülikooli põhiväärtusi: teaduspõhisust, akadeemilist vabadust ja autonoomiat, avatust uutele ideedele, koostööd, inimesekesksust, individuaalset arengut ning vastutust.[2]

Õppetöös tehakse koostööd ka Eesti erinevate justiitsinstitutsioonide ja -ühendustega, nagu Riigikohus, Justiitsministeerium, Eesti Advokatuur. Samuti tehakse koostööd paljude Euroopa ülikoolide õigusteaduskondade ja uurimiskeskustega.[1]

BakalaureuseõpeRedigeeri

Bakalaureuseõpe on mõeldud õigusalase baashariduse omandamiseks. Kui loengutes õpitakse tundma eri õigusvaldkondade aluspõhimõtteid, siis seminarides omandatakse õigusaktide tõlgendamise ja praktilise rakendamise oskus.[1]

Bakalaureuseõppekava kogumaht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP), mis hõlmab nii auditoorsest kui iseseisvast õppetööd. 180 ainepunktist moodustavad 144 EAP-d kohustuslikud ained, 12 EAP-d valikained, 18 EAP-d vabaained ja 6 EAP-d bakalaureuseeksam.[1]

MagistriõpeRedigeeri

Magistriastmes õpetatakse alusteadmiseid õpingute jätkamiseks doktoriõppes ning omandatakse oskused, mis võimaldavad töötada juristi kõrgtaset eeldavatel ametikohtadel (kohtunik, prokurör, advokaat).[1]

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on kolm magistriõppekava:

  • õigusteaduse õppekava (120 EAP-d, eesti keeles),
  • IT-õiguse õppekava (60 EAP-d, inglise keeles),
  • rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekava (120 EAP-d, inglise keeles).[1]

DoktoriõpeRedigeeri

Doktoriõpe valmistab ette nii õppejõu ja teadlase tööks kui ka erialaseks karjääriks väljaspool akadeemilist ringkonda. Doktoriõppe maht on 240 EAP-d, millest õpingud moodustavad 60 EAP-d ja teadustöö 180 EAP-d. Doktoriõpingud koosnevad erialaainetest, valikainetest ja vabaainetest. Lõpetamisel antav kraad on filosoofiadoktor (õigusteadus).[1]

JuhtimineRedigeeri

Direktor ja asedirektoridRedigeeri

Õigusteaduskonna nõukogu valib direktori kolmeks aastaks. Alates aastast 2019 on õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits. Õigusteaduskonna direktor määrab omakorda ametisse asedirektorid. Aastal 2021 on asedirektor teadustöö alal Marju Luts-Sootak ja õppetöö alal Age Värv.[1]

NõukoguRedigeeri

Nõukogul on õigusteaduskonnas kõrgeim otsustusõigus. Lisaks direktorile kuuluvad nõukogu koosseisu asedirektorid, töökorralduslike üksuste juhid ning doktoriõppe, IT-õiguse ja rahvusvahelise õiguse ning inimõiguste programmijuhid. Nõukogus on koht ka akadeemiliste töötajate esindajatel ning samuti on seal üliõpilasesindajad.[1]

ValitsusRedigeeri

Valitsuse koosseisu kuuluvad peale õigusteaduskonna direktori ka asedirektorid ning töökorralduslike üksuste juhid. Valitsuse peamine eesmärk on direktorile nõua anda.[1]

ErialaorganisatsioonidRedigeeri

ELSA EstoniaRedigeeri

ELSA Estonia on osa rahvusvahelise tudengiorganisatsiooni The European Law Students' Association võrgustikust, mis ühendab 44 Euroopa riiki ja umbes 370 ülikooli koos 51 000 õigusteaduse üliõpilasega.[3]

Organisatsiooni eesmärk on panustada õigusharidusse, edendada üksteise mõistmist ning rahvusvahelist koostööd juuratudengite vahel. ELSA Estonia jaotub kohalikeks osakondadeks ELSA Tallinnaks ja ELSA Tartuks.[3]

Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste LiitRedigeeri

Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL) on mittetulunduslik Eesti õigusteaduse tudengite ühendus, mille asutasid 2006. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid eesmärgiga avardada silmaringi ning täiendada akadeemilist haridust. EÕÜL korraldab erinevaid õigusalaseid üritusi koos advokaadibüroode ja riigiasutuste esindajatega.[4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Teaduskonnast. – https://oigus.ut.ee/et/teaduskonnast (17.10.2021).
  2. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna arengukava aastateks 2018–2022. –  https://oigus.ut.ee/et/teaduskonnast/arengukava-1 (17.10.2021).
  3. 3,0 3,1 ELSA Estonia. – https://www.elsaestonia.org/ (17.10.2021).
  4. Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit. – https://oigusliit.eu/liidust/ (17.10.2021).